“Mälestused”
“… Mu mälestustes pole ühtegi sündmust, mis vääriks igaveseks säilitamist. Kuid aine väärtus pole ainus õigustus salvestise tegemiseks. Kui vaid saaks seda, mida keegi on tõeliselt tundnud, muuta teistele tunnetatavaks, siis oleks see kaasinimestelegi tähtis. Kui neid mälus kujunenud pilte õnnestub sõnade abil välja tuua, siis väärivad need endale igatahes kohta kirjanduses. Nii pakungi oma […]
“Suure müüri taga”
Hiina maailma vastu 1000 e.m.a – 2000 m.a.j. Umbes 2200 aastat vana ja 6352 kilomeetrit pikk Suur Hiina müür näib kaljukindlalt kuulutavat Hiina iidset soovi tõmmata joon enda kui arenenud tsivilisatsiooni ja selle piiride taha jäävate „barbarite” vahele. Julia Lovell vaatab kaasaegse Hiina müüri mütoloogia taha, paljastab killustatud, veristest võitlustest räsitud ja hoopis vähem maalilise […]
“Vaba pattulangemise seadus”
Kui Te pole päris kindel, et: inimesed põgenesid paradiisist; Noa laevas polnud ainsatki looma; Paabeli torn sai tegelikult valmis; Jumal ongi Kurat ja vastupidi; Tallinn on Tartu äärelinn ja vastupidi; tarkus on rumaluse eriti jõhker vorm; ja veel samas vaimus edasi, siis võiks see raamat Teile huvi pakkuda. Raamat on pühendatud neile, kelle poolest võinuks […]
“Ballaad”
“Ballaad” on värssballaadi arhitektoonikat ja stiilivõtteid matkiv nukratooniline, kohati sünge jutustus “pruuni katku” sissetungist. Autor ei ole teose sündmustikku ajalooliselt ega lokaalselt konkretiseerinud, kuid selline stiliseeritud esituslaad suurendab veelgi raamatu üldinimlikku kõlajõudu. Loomingu Raamatukogu 1965, 43.
“Võhumõõk”
Öist kõrbe täitev tume ajuliiv mind mõneks tunniks päästab sellest seegist – siis pragiseb mus jälle iga viiv – aeg toitub silmis hubisevast leegist see siin on luuletaja hooratöö mis täidab siiski tühja elukeste pea haihtun aega nagu öhe öö – sääl vaikus vehib oma tummažeste tean mõni valguskiir ei tunne varju ja mõni sõna […]
“Siberi-raamat”
Läänemere kalda tuuled ja tormid on Eesti rahva aastatuhandete vältel kasvatanud sitkeks nagu rannamännid, kes ainult oma turjad pööravad tuulte suunda, kui need raevukalt räsivad. Tormihoogude vaheaegadel vaatavad nad üle õla tagasi, – vahel isegi muigega: meid teie ei hävita! Te võite meid maast lahti rebida, ning kui olete eriti metsikud, pillutada üle maailma laiali, […]
“Mihhail Gorbatšovi intiimbiograafia”
… Mitmesugustele allikatele tuginedes on “Times´il” siiski õnnestunud täita paljud valged laigud Gorbatšovi eluloos. Ajakirja korrespondendid Nõukogude Liidus ja mujal maailmas on küsitlenud kümneid Nõukogude presidendi kolleege, kunagisi koolikaaslasi, neid väheseid välismaalasi, kes teda tunnevad, ja teisi inimesi, kes on endise Stavropoli maapoisiga kokku puutunud tema teel Kremlisse. …
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Opus nigrum”
Prantsuse nüüdiskirjaniku ajalooline romaan meedikust ja alkeemikust Zenonist, kellesse on koondatud mitmete renessansiajastu suurvaimude – Leonardo da Vinci, Campanella, Erasmuse jt. eluseiku ja ideid. Sari: Varamu
“Ingli saatus”
Pealelõuna päikese soojad kiired puistavad oma kulda puna-sinilillelisele vaibale meie elutoa põrandal. Kõrges, üliavaras ruumis on mugavalt kodune. Istun madalal laial diivanil kamina vastas. Kuigi kamin on pime, külm, on keegi meie diivani selliselt asetanud – võib-olla igatsusest tulesoojuse või leekide mängu järele. Imestan, et mul pole kunagi tulnud mõttesse selle istekoha asendit muuta, seda […]
“Mehed ja mered” I&II osa. 2 raamatut
Käesolev kirjapanek ei taotle erilist kõrgestiililist forsseeringut. See ei taha kuidagipidi ka kujuneda mustkaptenlikus piraadilooks. On pajatatud vaid eesti meeste heitlustest meredega, troopiliste tormidega, tuuletute kuumuseleitsakutega, väsimusega ning unega. On kirjutatud nende eesti kalurite-hännakupüüdjate vaheldusrikkast tööst, kes Mehhiko üliavaral lahel ja Kariibi mere rajoonides rühmavad üksikpaatides või sini-must-valgeid värve kandvasse eesti kalandusühingu “Estotexi” püügilaevastikku koondunult. […]
“Tõus ja mõõn” I osa
Mälestusi kodumaalt. Minule on aastate jooksul sõprade poolt peale käidud, et ma avaldaksin oma mälestused ajast, mil olin E. V. Presidendi Kantselei ülemaks. Öeldakse, et neil olevat ajalooline väärtus. See on õige: neil on ajalooline väärtus, kui nad on täpsed, s.t. kui nende tõele-vastavus on kontrollitud ning võrreldud vastavate dokumentaalsete andmetega. Käesolevad mälestused ei saa […]
“Sinelitaskust seanahkse portfellini”
Turg: Siginal-saginal, trügides, loovides, kätega kombates, hambaga proovides – lettide ümber ja killavoorides kõmiseb kõride kõnekoorides arvutu rahvamurd. Taskuformaat.
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Broceliande”
Broceliande on salapärane, legendidest kubisev mets otse Bretagne’i südames. Noor üliõpilane Chloe astub Rennes’i ülikooli, et spetsialiseeruda keldi ajaloole. Kohe pärast seda hakkab ta kokku puutuma seletamatute mõrvadega. Kõik märgid näitavad viitavat Broceliande’i metsale, kus Chloe osaleb muistsete hauakambrite arheoloogilisel väljakaevamisel. Kuid kas selle lahtikaevamisega, mis peab jääma maetuks, ei riskita ellu äratada unustatud metsikuid […]
“Aseri-eesti sõnaraamat”
Esimene aseri-eesti sõnaraamat sisaldab pisut üle 12000 märksõna ja püsiväljendi. Lisaks on toodud näiteid liitverbide ja enamlevinud sõnade kasutamisest lausekonstruktsioonides.
“Kirelõõm”
“”Kirelõõma” teema on šokeeriv, sensatsiooniline. Vähema meisterlikkusega autoril võinuks see lugu koguni nilbe varjundi omandada. Kuid John Steinbeck, USA kuulsamaid kirjanikke, käsitleb riskantset ainet julgelt, analüüsib tegelaste hingeelu süvitsi ja osavõtlikult. Steinbecki kangelaste saatust kujundavad ülivõimsad kired: armastus, uhkus, isekus, ustavus ja eneseohverdus…” “The New York Times”
“Inimene ja jumal 1962”
Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest. Koostanud ja kommenteerinud Lea Tormis. Teatrikunsti jäädvustamisraskuste üle on kõigil aegadel kurdetud. Põhimõtteliselt on lavastuse iga etendus milleski kordumatu ja sünnib koostöös seekordse saalitäie publiku vastuvõtuga. Viimasel ajal teeb televisioon videosalvestusi, ja kui need on hästi, asjatundmise ja kunstilise lähenemisega tehtud, jääb etendusest ja näitlejate mängust midagi tõesti […]
“Tangomängija”
See raamat on valus luigelaul 3. oktoobril 1990 olematuks muutunud Saksa Demokraatlikule Vabariigile ja ka süsteemile, kuhu see riik kuulus. Loomingu Raamatukogu 1992/6-8
“Järgmise mehega on kõik teisiti”
Kust leida õiget meest ja milline see õige mees üldse olema peaks? Ja kui see kord leitakse, mis siis edasi saab? Arstide, sotsioloogide, filmiteadlaste – seltskonna koorekihis liikuva, Berliinis kinorežissööriks pürgiva neiu lustakasiroonilises stiilis kirjapandud seiklused elukaaslase ja -õnne otsinguil.
