“Kuraditosin näitlejat hiirelõksus”
Kolmteist intervjuud raadiosaatele “Hiirelõks” (2003-2005). Sisukord. – Proloog – Aarne Üksküla – Liina Olmaru – Indrek Sammul – Maria Klenskaja – Hannes Kaljujärv – Aivar Tommingas – Laine Mägi – Lembit Ulfsak – Ülle Kaljuste – Toomas Suuman – Marika Vaarik – Roman Baskin – Üllar Saaremäe – Epiloogi asemel. “Kuidas seda saadet nimetatakse? Hiirelõks. […]
“Полая игла”
Детективный роман известного французского писателя М.Леблана. Посвящен расследованиям очередного преступления джентльмена – взломщика Арсена Люпена.
“Hommikust keskpäevani”
Elupilte ja mälestusi Sisukord: Jõesõit; Talu; Küla; Rand ja meri; Sõja ajal; Tartust Peipsini; See Sõrvemaa; Kümme vilja-aastat; Kuressaares ja Vilsandil; Reisid lõunasse ja itta; Uue elujärgu algus. (paberkaaned puuduvad)
“Kuulsaid XVII-XVIII saj. matemaatikuid”
Sisukord – Isaac Newton (1643-1727) – Gottfried Wilhelm Liebniz (1646-1716) – Leibniz ja Venemaa – Bernoullide dünastia (17. ja 18. sajand) – Guillaume de L´Hospital (1661-1704) – Leonhard Euler (1707-1783) – Alexis Claude Clairaut (1713-1765) – Jean Le Rond d´Alembert (1717-1783) Juba koolipingis kuuleme küllaltki sageli teaduse suurmeeste, nagu näiteks Newtoni, Leibnizi, Euleri jt. nimesid. […]
“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“Manon Lescaut”
Maailmakirjanduse ajalugu tunneb mitmeid mehi ja naisi, kes terve elu muud ei teinud kui kirjutasid, ometi tuntakse neid vaid ühe romaani, jutustuse või näidendi järgi. Kindlasti tuleb niisuguste kirglike kirjutajate hulka arvata ka preestrist sulemees Antoine Francois Prévost D´Exiles (loe: prevoo degzil) ehk lühidalt abee Prévost, surematu armastusromaani “Manon Lescaut” (loe: leskoo) autor. Abee Prévost […]
“Suvepoiss”
Tuntud soomerootsi kirjaniku romaan kehvas kodus üleskasvanud mehe kohtumisest kunagise mängukaaslasega, millesse taasärganud lootuste taustal põimuvad mälestused poisikesepõlves skääristikus veedetud kummalisest suvest.
“Tuulest viidud” I ja II osa. 2 raamatut
Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900-1949) Pulitzeri preemia võitnud bestseller, kõige aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraažiga romaan “Tuulest viidud” on tänaseks tõlgitud enam kui kolmkümnesse keelde. Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon – selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise kaunitari Scarletti armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku.
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
“Julianus Apostata – viimane pagan”
Rooma keiser Julianus (331-363) on tänapäevani tuntud hüüdnimega Apostata (Usutaganeja). See märgib tema lahtiütlemist ristiusust ning püüet tõsta Rooma riigis taas au sisse muistsed paganlikud jumalad. Julianus jõudis valitseda vaid poolteist aastat. Pärast tema langemist lahingus pärslastega loobuti ametlikult paganausust, ristiusu kirik aga nägi tema surmas lausa Jumala karistust. Julianuse viha kiriku vastu oli süttinud […]
“Punane hunt”
“Poisid, maast lahti!” Kärgatus oli nii vali, nagu oleks see tulnud veltveebli enda suust. Aga ta mõju oli imepisike. Sõdurid siin kitsas, paksu õhuga täidetud toas ei lasknud end segada. Need ei olnud ka lihtsõdurid, vaid komandantuuri kirjutajad. Need teadsid väga hästi, millal on õige aeg üles tõusta – siis kui kell on seitse. Kell […]
“Õnneraha”
Romaan Rootsi ajast. Palupera mõisaväljadel käis kevadine künd. Härjapaarid tõmbasid harkatrade ees, ikked juttadega tugevasti sarvedesse kinnitatud. Nad kõndisid rahulikku künnihärja käiku – terve rida ruskeid ja mustakirjusid, sõnnikuga ja virtsaga määrdunud loomi. Mehed kõndisid järele adrakurgi hoides, vaikides ning vimmas selgadega. Loomad olid taltsad ja kannatlikud, nad talusid alistudes oma iket. Nende loomuses polnud […]
“Proua Jenny Treibel. Stine”
Nagu oma kuulsas ajasturomaanis “Effi Breist”, jätkab nõtke sulega vanameister indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle; teine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.
“Peep Koordipoja põlistalu”
Inimese üürikesest elust ei jää harilikult muud järele kui näputäis põrmu ja tema tegude jäljed, kui ta on neid mõistnud jätta. Kustuma on kärmed need jäljedki. Ainult mõnel nende hulgast, kes on meestena teistest suuremad ja kellede teod raskelt mööda maad on käinud, tekivad tegude taha lood, mis nende mälestust põlvest põlve edasi hoiavad, ühest […]
“Keegi ei kuule meid” I & II osa. 2 raamatut
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Mälestusi Juhan Sütistest”
45-aastaselt surnud luuletaja ja teatritegelane Juhan Sütiste (end. Johannes Schütz, 1899-1945) jõudis kirjanduses tegutseda ainult kaks aastakümmet, olles tõmmanud endale tähelepanu kolme mehe koguteostes “Sang” ja “Bumerang” 1925. a. ning jõudes autoriteetse kirjandusajakirja “Looming” veergudele 1926. a. J. Sütiste eluajal ilmus temalt 12 raamatut, mille kogutiraaž ei tõuse üle 14 000 eksemplari (sellestki arvust langeb […]
“Epiloog”
Romaani tegevus toimub kolm-neli aastat tagasi Stockholmis pagulaste hulgas. Tegevuse ja konfliktide põhjused peituvad minevikus ning neid tundmata jääks lugejale palju mõistmatuks. Autor esitab sellepärast ka episoode sündmustest mitukümmend aastat tagasi, liites need romaanis kaasaja kujutuse vahele. Toimunut vaadeldakse kahe tegelase silmade ja kolmanda päeviku lehekülgede kaudu. Romaanis peegelduvad pagulasargipäev, noorema ja vanema põlvkonna vahekord […]
“Kuningas Lear”
Tragöödia viies vaatuses. Tragöödiasse on põimitud kaks esialgu rööbiti arenevat saatust, Leari ja Glosteri omad. Muinasjutuline Vana-Briti kuningas Lear on jõudnud raugaikka. Et heita endalt “koormused ja mured” ning “vältida kõik tulevased tülid” on ta otsustanud riigi tütarde vahel kolmeks jagada. Selleks korraldab ta omapärase eksami: “Kes kolmest armastab meid kõige enam?” Ta tahtvat olla […]
“Hesperiidide kuldsed õunad”
Jutustus kaasaja kooliõpilastest. Viies oma kangelase Homerose-aegsesse Kreekasse, näitab autor, et suurte avastuste hoovaks inimkonna ajaloos on ammustest aegadest peale olnud kangelaslikkus, teadmishimu ja loomeind, mis on omane ka tänapäeva noorukitele.
