“India nokturn”
See raamat pole üksnes unetus, vaid ka rännak. Unetus on selle pärisosa, kes kirjutas raamatu, rännak selle pärisosa, kes reisis. Arvestades aga, et minulgi tuli loo peategelase poolt läbitud paikades ära käia, pidasin vajalikuks teha neist väike nimekiri. Ma ei teagi õieti, mis mind selleks ajendas: kas illusioon, et topograafiline nimestik võiks seda Varju otsimuse […]
“Ela ja lase teistel surra”
James Bond, Inglise salaluure superagent 007, trotsib ohte ja jagab õigust New Yorkis, Floridas, Jamaical. Tema vääriliseks vastaseks on koljatikasvu neegergangster hüüdnimega Suur Mees, kelle venelaste mõrvaorganisatsioon Smerš on värvanud oma käsilaseks. XVII sajandi inglise mereröövli muinasjutuliselt suur varandus, Haiti hullutavad vodutrummid ja kaunis kreoolitar Solitaire lisavad omalt poolt romaanile põnevust ja eksootikat. Ela ja […]
“Siberi-raamat”
Läänemere kalda tuuled ja tormid on Eesti rahva aastatuhandete vältel kasvatanud sitkeks nagu rannamännid, kes ainult oma turjad pööravad tuulte suunda, kui need raevukalt räsivad. Tormihoogude vaheaegadel vaatavad nad üle õla tagasi, – vahel isegi muigega: meid teie ei hävita! Te võite meid maast lahti rebida, ning kui olete eriti metsikud, pillutada üle maailma laiali, […]
“Mihhail Gorbatšovi intiimbiograafia”
… Mitmesugustele allikatele tuginedes on “Times´il” siiski õnnestunud täita paljud valged laigud Gorbatšovi eluloos. Ajakirja korrespondendid Nõukogude Liidus ja mujal maailmas on küsitlenud kümneid Nõukogude presidendi kolleege, kunagisi koolikaaslasi, neid väheseid välismaalasi, kes teda tunnevad, ja teisi inimesi, kes on endise Stavropoli maapoisiga kokku puutunud tema teel Kremlisse. …
“Eesti kool aegade voolus” I ja II osa. 2 raamatut
Koolinõuniku mälestusi. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, on käesolevas teoses kirja pannud eesti rahvahariduse ligemale kolmesaja aastase arenguloo. See on dramaatiline jutustus, kuidas talupojarahvast sai kultuurrahvas, nii et juba möödunud sajandi lõpus kirjaoskamatus eestlaste hulgas oli kõrvaldatud. Kuid autori peatähelepanu on pööratud eesti rahvakooli arengule iseseisva Eesti päevil selle raskustes, muredes ja saavutusrõõmus. Märt […]
“Leidik”
Pöördelisem ajajärk meie lähiajaloos on olnud laulev revolutsioon ühes eelnenud sündmustega: fosforiidisõda, MRP-AEG tegevus, Hirvepark, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse selts, noortefoorumid, Rahvarinne, Eesti kodanike komitee liikumine jne. Kahekümne aasta tagune aeg on veel liiga lähedal, et sellest oleks jõudnud ilmuda palju üldistusjõulisi romaane. Üks väheseid, mis kajastab poliitiliselt ülekeevat aega, aastaid 1986-1988, on Arvo Valtoni “Leidik”. […]
“Lõigatud tiibadega”
Ühel päeval juhtub midagi rootsi reisilennukiga. Kes on need vägivalla tarvitajad ja mida nad nõuavad? Mida tegid ja tahtsid nende isad 60 aastat tagasi Tsaari-Venemaal, Esimese maailmasõja, revolutsiooni ja Vene kodusõja ajal? Paralleelselt nende tolleaegsele koolielule ja sõjaseiklustele areneb sündmustik tänapäeval. Autor viib ühendusse hõivajate oleviku nende isade minevikuga. Mida tegid need kolm hõivajat ise […]
“Vaimud ja võimud”
Keegi ei tea öelda, kus algas too kummaline lugu, kus hargneb selle loo sündmustik ja kus ta lõpeb. Ainult et see oli kõrgmaastikul, kus mäeseljandikud jooksid rööbiti mäeseljandikega ja üksikud kaljuseinad tõusid metsikuina ja järskudena; orud nende vahel olid sügavad ja kitsad, täidetud jäiste tuultega ning alalise hämarusega. Päiksekiir pudenes siia harva nagu õnn inimese […]
“Õigusenõudja”
Eesti elu on rikas jätkuvast õigusenõudmistest, küll vähem või rohkem traagilistest, aga vahel sekka ka koomilistest või mõttetuist. S. Ekbaum oma uues romaanis esitab ühe sellise õigusenõudmise loo nn Popsiseaduse teostamise ajajärgust, mil mõnegi vabadiku ja peremehe vahekorrad astusid proovimisjärku. Loos, mida jutustatakse suure sisseelamisega, näeme, kuidas võitluses arvatava õiguse eest viimaks laguneb selle mõte, […]
“Neli inspiratsiooni”
Hommik – Aurora Päev – Giorno Õhtu – Crepuscolo Öö – Notte Romaan «Neli inspiratsiooni» on iseseisvaks järjeks varem ilmunud romaanile «Aegadesse raiutud näod», kus käsitleti väheses ulatuses Michelangelo elu, olles rohkem seotud renessansiajastuga. «Neli inspiratsiooni» on kirjutatud peaaegu täielikult Ludwig Goldscheideri raamatu «Michelangelo» abil ja sellele on lisatud vähesel määral Firenze ajalugu. Varem kirjutatud […]
“Globaalne Eesti”
Olev Olesk, Eesti ekiilvalitsuse portfellita minister ja välisminister (1986-1992), sündis 1921. aastal Võrumaal Peri vallas Sookülas. Ta lõpetas Tartu õpetajate seminari ning õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja Stockholmi ülikoolis sotsioloogiat. 1945-1951 oli Stockhomi eesti algkooli õpetaja, seejärel pangaametnik New Yorgis, viimased 15 aastat enne pensionileminekut ABNARMO Bank´i asepresident. Olesk on ka ajakirjanik ja publitsist, New […]
“100 kosmoseaparaati”
“100 …” -sarja kuuluv album annab pildis ja sõnas ülevaate kosmonautika ajaloost selle alguspäevist tänaseni. Tutvustatakse eri liikide huvitavamaid kosmoselennuaparaate, esitatakse nende tehnilised andmed ning otstarbe ja ehituse kirjeldus. Mõeldud eelkõige noortele, kes on huvitatud kosmonautika ajaloost.
“Proua Teil Tallinnas”
“Proua Teil Tallinnas” on eeskätt autori ema, proua Agnes Ingeborg Johanseni lugu, kelle traagika on kõige otsesemas seoses Baltimaid tabanud Hitleri-Stalini vandenõuga. Romaani tegevus algab 1939. aasta augustis, kui proa Teil on ligi 80 aastat ja sunnitud oma kauasest kodust lahkuma. Otsekui ühiskonna erinevate ajalooliste vaatekohtade läbilõikena esinevad romaanis kolm venda Johanseni: Erik – tegelikus […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. IV köide. 1. vihik”
IV köide. 1. vihik o – peaaegu Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Sinilindu püüdmas”
Teatrimälestusi. 75 aastat viljakat elu, 50 aastat pingerikast tööd eesti kutseliste teatrite laval, siin on millest jutustada. Lugeja silmade eest liiguvad mööda sooja südamega nähtud-kirjeldatud lapsepõlv ja kooliaastad, nooruki esimesed unistused ja okkalised katsed näitlejateel, hiljem aga aastakümme aastakümne järel tihedat tööd kultuuritemplites, nagu seda on suuremad kunstiteatrid. “Vanemuine”, Draamateater, “Estonia”, Draamasstuudio, “Endla” jm. on […]
“Dissonantse ja konsonantse”
19. saj. I poole muusikaajaloolisi kontraste. Käesolev “Kultuuriülikooli” sarjas väljaantud raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas. Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolud uue ja vana vahel nii teravad kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. […]
“Islam”
Enam kui 500 miljoni järgijaga islam on peamiseks usundiks avaral geograafilis-kultuurilisel asualal, mis laiub Aafrika läänerannikust üle Lähis-Ida ja Aasia Indoneesia saarestikuni. Raamat selgitab islami põhilisi tõekspidamisi ning annab ülevaate usundi pikast ja kaasakiskuvast ajaloost, alates islami rajamisest prohvet Muhamedi poolt kuni viimase aja poliitiliste suundumusteni. Raamatu autor Matthev S. Gordon on doktoreerunud Golumbia Ülikoolis […]
“Homo aquaticus”
Võimalik, et kümne aasta pärast rajatakse suured veealused asulad, pidevalt tegutsevad veealused jaamad, kus hakkavad töötama kõigi teadusharude esindajad. Mandrilava asustavad tuhanded rahuarmastavad kolonistid. Veealuseid mineraalide varusid kasutatakse mõistlikult, näidisfarmides areneb põllumajandus, millega võib asendada osa kalapüügist. Inimeste poolt kasutatavad maa-alad suurenevad veerandi võrra… …Inimene alles hakkab tungima sellesse keskkonda ja sellel on tohutu mõju […]
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
