“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. II köide. 3. vihik”
II köide. 3. vihik kollitama – kunstliblikas Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, […]
“Hingedeaeg”
Romaan orvuks jäänud ja võõraste juures üles kasvanud tütarlapsest, kes hakkab otsima oma ema ja isa jälgi. Teos näitab, kui tähtsad on inimese elus põlvkondade sidemed, mineviku ja oma eelkäijate tundmine.
“Aasia sodiaagimärgid”
See raamat uurib kõiki loomaringi kuuluvaid loomi, kirjeldatakse nende ajalugu, voorusi ja vigu, kõiki inimloomusele sarnanevaid omadusi. Iga looma isiksust ja seda, kuidas mingi rahvus teda ette kujutab, illustreerivad traditsioonilised lood Hiinast, Jaapanist, Koreast, Tiibetist ja Vietnamist. Vastavalt legendile nimetati loomaringi kuuluvad 12 looma selle järgi, kes külastasid Buddhat tema surivoodil. Nendeks olid rott, härg, […]
“Kummelimuru”
“Kummelimuru” algab ühe pere ja selle sõprade viimase muretu suvega enne Teist maailmasõda. Noormehed lähevad väeteenistusse, tüdrukud Londonisse, suhted tekivad ja purunevad, reeglid ei kehti järsku enam ja tundub, et kogu maailm laguneb laiali. Kõik peavad valima ja püüdma kuidagi ellu jääda. Raamatu keskmes on lastest kõige noorem, Sophy, kelle täiskasvanuks saamine langeb sõjaaega ning […]
“Nokturn”
Kolledžis meediat tudeerinud Julie Emerson satub täiesti uude keskkonda: uus on töö televisioonis, uus on kodu Põhja-Londonis, uus on ka suhtlusringkond. London tervikuna vajab tundmaõppimist – siin pole kaugeltki kõik nii, nagu algul paistab. Romaan televisoonibossi Brendan Quayle´iga avab Julie´le seni tundmatud valdkonnad nii isiklikus elus kui ka töös. Maja ülakorrusel elava naabri Gilbert Phillipsi […]
“Kuulsaid XVII-XVIII saj. matemaatikuid”
Sisukord – Isaac Newton (1643-1727) – Gottfried Wilhelm Liebniz (1646-1716) – Leibniz ja Venemaa – Bernoullide dünastia (17. ja 18. sajand) – Guillaume de L´Hospital (1661-1704) – Leonhard Euler (1707-1783) – Alexis Claude Clairaut (1713-1765) – Jean Le Rond d´Alembert (1717-1783) Juba koolipingis kuuleme küllaltki sageli teaduse suurmeeste, nagu näiteks Newtoni, Leibnizi, Euleri jt. nimesid. […]
“Tõsilood muinasrahvastest”
Selle kogumiku idee on sündinud mitmete lähedaste inimeste, mõttekaaslaste, sõprade ja kolleegide soovitustest. Pealegi olen juba ammuilma eestikeelsele lugejale võlgu, sest paraku nõuab õppejõuamet tänapäeva Eestis ennekõike pidevat enese olemasolu tõestamist rahvusvahelistes teaduslikes väljaannetes. Oli viimane aeg hakata seda lõivu tagasi maksma. Pärast kauaseid kõhklusi valisin kolmkümmend kaks artiklit, mis enamasti on juba ilmunud välismaistes […]
“India nokturn”
See raamat pole üksnes unetus, vaid ka rännak. Unetus on selle pärisosa, kes kirjutas raamatu, rännak selle pärisosa, kes reisis. Arvestades aga, et minulgi tuli loo peategelase poolt läbitud paikades ära käia, pidasin vajalikuks teha neist väike nimekiri. Ma ei teagi õieti, mis mind selleks ajendas: kas illusioon, et topograafiline nimestik võiks seda Varju otsimuse […]
“Ela ja lase teistel surra”
James Bond, Inglise salaluure superagent 007, trotsib ohte ja jagab õigust New Yorkis, Floridas, Jamaical. Tema vääriliseks vastaseks on koljatikasvu neegergangster hüüdnimega Suur Mees, kelle venelaste mõrvaorganisatsioon Smerš on värvanud oma käsilaseks. XVII sajandi inglise mereröövli muinasjutuliselt suur varandus, Haiti hullutavad vodutrummid ja kaunis kreoolitar Solitaire lisavad omalt poolt romaanile põnevust ja eksootikat. Ela ja […]
“Siberi-raamat”
Läänemere kalda tuuled ja tormid on Eesti rahva aastatuhandete vältel kasvatanud sitkeks nagu rannamännid, kes ainult oma turjad pööravad tuulte suunda, kui need raevukalt räsivad. Tormihoogude vaheaegadel vaatavad nad üle õla tagasi, – vahel isegi muigega: meid teie ei hävita! Te võite meid maast lahti rebida, ning kui olete eriti metsikud, pillutada üle maailma laiali, […]
“Mihhail Gorbatšovi intiimbiograafia”
… Mitmesugustele allikatele tuginedes on “Times´il” siiski õnnestunud täita paljud valged laigud Gorbatšovi eluloos. Ajakirja korrespondendid Nõukogude Liidus ja mujal maailmas on küsitlenud kümneid Nõukogude presidendi kolleege, kunagisi koolikaaslasi, neid väheseid välismaalasi, kes teda tunnevad, ja teisi inimesi, kes on endise Stavropoli maapoisiga kokku puutunud tema teel Kremlisse. …
“Tsaarikullist kolme leopardini”
Mälestustegondliga kauge mineviku sadamais ja Vaba Eesti õnnistuses … Unelmatemajake strelnas “Käesoleva sajandi algul siirduvad Liivi kubermangust Venemaale kaks noort inimest. Nagu romantilised lendputukad, kelle õnnelend hästi korda läinud, kellele saatus kõigiti soodus on – laskuvad nad suure ning salapärase maa kultuuri, kunstide ja võimaluste õitekobarasse: üks Peterburi linna, teine Saraatovi, Nižni Novgorodi ja Volga […]
“Opus nigrum”
Prantsuse nüüdiskirjaniku ajalooline romaan meedikust ja alkeemikust Zenonist, kellesse on koondatud mitmete renessansiajastu suurvaimude – Leonardo da Vinci, Campanella, Erasmuse jt. eluseiku ja ideid. Sari: Varamu
“Francis Macomberi üürike õnn. Valitud jutud”
Kui Esimeses maailmasõjas raskesti haavata saanud Hemingway 1920. aastal Ameerika ajalehtede korrespondendina Pariisi asus, alustas ta rööbiti ajakirjanikutööga ka kirjanduslikke katsetusi, taotledes “lihtsaist asjust kirjutada lihtsalt”, nagu teda ajalehetoimetuses oli õpetatud. Ta püüdis kirjutada head proosat, mida luua on raskem kui poeesiat, nagu ta hiljem väitis (“Aafrika haljad künkad”). Esimese õnnestunuma jutu “Meil Michiganis” kirjutas […]
“Võõra kutse”
Kui Agu Vahur astus selgest ja soojast sügissuve päikesest Roodevälja kirikumõisa raamatukogu madalasse ja hämarasse ruumi, oli tal nagu veidi kõhe. Noormees hingas korra hästi pikalt ja sügavalt – peagu ohkas – asetas piibli ja lauluraamatu kirjutuslauale ning seisis üsna tüki aega keset tuba, otsekui mõtleks millegi üle põhjalikumalt järele. Kitsa – kõik siin oli […]
“Otsi Moskva sfinksi”
Ajalooline romaan “Otsi Moskva sfinksi” räägib keerulisest ajajärgust Leedu ajaloos – aastaist 1938-1940, mil riik sai järjest kolm ultimaatumit: Poolalt, Saksamaalt ja Nõukogude Liidult. Autor on kasutanud erinevaid ajaloolisi dokumente, mälestusi, stenogramme jm. Murranguliste aegade sündmusi vaadeldakse luureohvitseri Vytautas Kundrotase saatuse läbi, kuid suur osa romaani tegelastest on tuntud ajaloolised isikud. Kujutatud on läbirääkimisi Berliinis […]
“Aegadesse raiutud näod”
Romaan ajaloolistel ainetel. Renessanss – kunstide ja teaduste uuestisünd – oli sädelev ajastu, mil inimene vabanes keskaja massvormist, kujunedes individualistiks. Teadmistejanu, materialismi ja lihalikkuse kohale tõusis surematu vaimu kõrglooming. Pikkamisi liigub kohmakas lai laev mööda Arnot üles. Jõgi voolab pehmelt hallroheliselt, rahutult värelevale veepinnale on pihustunud päikese hõbekuldjat helki. Madalad lagedad rannikuribad vahelduvad puiestikkude ning […]
“Bernard Shaw ja teised”
Ivan Maiski, silmapaistev Nõukogude diplomaat ja ajaloolane, sündis 1884.a aastal arsti perekonnas. Revolutsioonilise liikumisega liitus juba nooruses. VSDTP-sse astus I. Maiski 1903. aastal, kuni 1919. aastani oli ta menševik. I. Maiski osavõtt 1905. aasta revolutsioonist viis teda pikkadeks aastateks emigratsiooni, peamiselt Londoni. NLKP liige oli I. Maiski 1921. aastast, alates 1922. aastast aga oli ta […]
“Yoknapatawpha uusaeg”
Jutustused II. Sisukord: Võõras sõjas – Ad astra, Lõhang, Kõik hukkunud lendurid; Linn – Roos Emilyle, See oleks hiiglama vahva, Juuksed, Kui õhtul päike kaob, Põuane september, Elly, Surmahüpe, Pross, Onu Willy, Oli kord kuninganna; Maa – Laudasüütaja, Karujaht, Homme, Sindlid Issandale, Pikad mehed, Kaks sõjameest, Ei kao eal; Faulkneri lühiproosast.
“Berliini olümpiamängud 1936”
Olümpiaadide olümpiaad. Pidulikult ja kumedalt kõlab kõrgelt staadioni tornist olümpiakell. Selle kaja kandub kilomeetrite kaugusele üle Reichssportfeldi määratute väljakute. Seda kuulevad sajad tuhanded ja miljonid spordihuvilised, kes on saabunud kaasa elama Berliini olümpiamängude avapidustustele – kas olümpiastaadionile või tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvaina raadioaparaatide juurde. Võimas kellahelin 76 m kõrgusest olümpiatornist kutsub kogu maailma noorsugu: “Ich […]
