“Vaba pattulangemise seadus”
Kui Te pole päris kindel, et: inimesed põgenesid paradiisist; Noa laevas polnud ainsatki looma; Paabeli torn sai tegelikult valmis; Jumal ongi Kurat ja vastupidi; Tallinn on Tartu äärelinn ja vastupidi; tarkus on rumaluse eriti jõhker vorm; ja veel samas vaimus edasi, siis võiks see raamat Teile huvi pakkuda. Raamat on pühendatud neile, kelle poolest võinuks […]
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Kodanik ja riik”
Kodaniku ja riigi suhete küsimus on vana probleem. Juba ligi 2500 aastat tagasi küsiti kuulsalt Hiina filosoofilt, keda praegu tuntakse Konfutsiuse nime all, mida tuleks ühes riigis järgmise ja kõige olulisema tööna ära teha. Vastuseks ütles filosoof, et kõik ametnikud tuleks ümber nimetada. Kui küsija selle peale imestas, kas siis riigis pole tõesti midagi tähtsamat […]
“Talvepaleest Lubjasaarele”
Romaan Maalikunstnik professor Johann Köler (Köhler, Köhler-Wiljandi, 1826-1899) oli möödunud sajandi teisel poolel eesti avaliku elu keskseid kujusid, samuti tunnustatumaid portreemaalijaid kogu Vene impeeriumis. Oma elukäigust ja reisimälestustest on ta usutlejaile mõndagi jutustanud või siin-seal ise killukesi kirja pannud. Käesolevas on need kokku kogutud ja seosesse viidud. Juurdelisatud reproduktsioonid ta teoseist valgustavad autentse materjalina omalt […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
“Jean-Christophe” I, II ja III osa. 3 raamatut
I, II, III osa. I osa – sisaldab raamatuid “Puhe”, “Hommik’”, “Noormees”, “Mäss” ja kujutab geniaalse saksa muusiku Jean-Christophe Kraffti elukäiku lapsepõlvest täisealiseks saamiseni. Esimese köite tegevus toimub Saksamaal, Reini-äärses väikelinnas 19. sajandi lõpul, kusjuures aga paljud üksikasjad ja olustikulised pildid lähenevad pigem 18. sajandi Saksamaa miljööle. Autor on põiminud Jean-Christophe’i ellu rohkesti fakte ja […]
“Inglise-eesti sõnaraamat I-II. 2 raamatut”
Inglise – eesti sõnaraamat. English – estonian dictionary.
“Alfred Mering. Elu lugu: teatrimälestused”
Tuntud näitleja ja lavastaja (1903 – 1988), Eesti NSV teenelise kunstniku (1963) mälestusteraamat toob lugeja silma ette ilmekaid pilte autori lapsepõlvemailt, õpinguaastaist, esimestest lavasammudest ja edaspidisest tegevusest “Ugalas”, “Vanemuises”, Draamateatris ning “Estonias”. Oma pikal loominguteel puutus ta kokku paljude oma aja väljapaistvate teatriinimestega, kogus huvitavaid tähelepanekuid ning mõtiskles teatrikunsti olemuse ja eesmärkide üle, mis kõik […]
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Pariisi saladused” 1. osa
E. Sue teoste tegelaskujud on romantilised ja eksootilised naised, peened dändid, ühiskonna reformijad, prohvetid, tollased seltskonnategelased. E. Sue peateos “Pariisi saladused” ilmus 1843. aastal ning saavutas ennenägemata edu. Romaani ainetel on tehtud korduvalt filme. Ja tänagi, poolteist sajandit hiljem, on see romaan jätkuvalt lugejat erutav.
“Livingstone”
Missioon ja impeerium Ehkki maadeuurija David Livingstone (1813-1873) maeti auavaldustega Londoni Westminster Abbeysse, on nii tema kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved andnud talle vastakaid hinnanguid. Vastuoluliseks Livingstone´i tegevus osutuski, kuigi tema enda tahtest sõltumata. Vaesest šoti perest pärit noormees omandas hariduse ning läks misjonärina Aafrikasse, kus pühendus esmajoones maadeuurimisele. Ta läbis esimesena Aafrika läänest itta, […]
“”Vasklind” I ja II osa. 2 raamatut”
Seegi lugu – ei rohkem kui mõni teine lugu – ei saa meeldida kõigile, nii pole ka kellegi tarvis uskuda muud kui seda, mida ta ise soovib. Siiski on kõige parem ja kasulikum kuulata, kui lugu jutustatakse, nautida seda ja mitte pahandada, sest tõsi on: nii kaua kui inimesed naudivad lugusid, ei ole neil halbu […]
“Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1-4. vihik. 4 raamatut”
Sõnaraamat hõlmab tänapäeva leksika põhiosa selle mitmesugustel lasutusaladel. Siia on koondatud sõnavara ilukirjandusest, ajalehtedest ja ajakirjadest, populaarteaduslikest teostest ja vähemal määral ka teaduslikust kirjandusest. Sõnaraamatu põhieesmärk on avada sõnade tähendus ning näitestiku kaudu välja tuua olulisemad semantilised ja süntaktilised seosed, milles nad esinevad. Sõnaraamat on määratud kõigile neile, kes tunnevad huvi meie sõnavara tähenduskülje vastu. […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
“Henriku Liivimaa kroonika” on muistse vabadusvõitluse ja ristisõja aja olulisim ajalooallikas. Kuigi tegemist pole romaaniga, võib teost pidada keskaegses ladinakeelses kirjanduses väljapaistvaks ka rahvusvahelises võrdluses. Just sellest tekstist pärinevad paljud hilisemad stereotüüpsed ajalookangelaste ja -vaenlaste kuvandid, millele eestlaste rahvusteadvus on saanud tugineda. Kroonika katab aastad 1184-1227. Teada on kroonika tõlked saksa, soome, vene, läti, leedu, […]
“Aiandus ja mesindus”
Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi Tartu osakond korraldab elanike aiandus-, mesindus- ja taimekaitsealaste teadmiste ja oskuste laiendamiseks ning süvendamiseks loenguid, kursusi, demonstratsioone, seminare, näitusi ja ekskursioone. Sama eesmärki taotleb igal aastal toimuv teaduslik sessioon, kus eriteadlased ja nimekad praktikud käsitlevad aktuaalseid küsimusi ehisaianduse, puuviljanduse, köögiviljanduse, taimekaitse ja mesinduse alalt. Käesolevas kogumikus on avaldatud XXII, XXIII […]
“Peeter Suure moorlane. Padaemand”
Suure vene kirjaniku Aleksandr Puškini (1799-1837) kaks jutustust. “Peeter Suure moorlane” on Puškini esimene tähelepanuväärsem, kuigi lõpetamata jäänud proosateos. Süžee aluseks on perekondlikud pärimused Puškini emapoolsest vaarisast. “Padaemand” kujutab kõrgema seltskonna hulgas valitsevat ebausku ja vaimset piiratust. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Viimne linn”
Siiamaani ei olnud ma kordagi mõelnud, et Akkon võiks kadunud olla. Nüüd mõistsin seda korraga veel enne, kui olin näinud tulekahjude suitsu tõusvat. Genova linnaosas sattusin korraga tühjale tänavale. (Siit olid paljud juba varemini põgenenud.) Mulle tuli imelik ja hirmutav tunne, nagu oleksin üksi surnud linnas. Hingeldades seisatasin ja lugesin kiiresti palve, et Jumal mind […]
