“Torn üle metsa”
Mõis ja mõisaelu kunagises eesti ühiskonnas on muutunud kaugeks mälestuseks, kuigi meie hulgas leidub veel palju neid, kes seda isiklikult kaasa on elanud. Üks selliseid on kirjanik Pedro Krusten, kelle lapsepõlv möödus mõisamiljöös. Tavalisele inimesele on mälestused mõisast ühiskondlikult kibedad ja karmid, kuid samas ka romantilised ning meelekujutust erutavad. Niisama on see ka Krusteniga, kelle […]
“Vallutaja Pelle” I ja II osa. 2 raamatut
I ja II osa. Sisaldavad: Martin Andersen Nexo elu ja looming esimene raamat “Lapsepõlv”, teine raamat “Õppeaastad”, kolmas raamat “Suur võitlus”, neljas raamat “Koit” Sari: Suuri sõnameistreid
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Lauluema Mari”
Kangelaslugu vanast orjaajast. Kunas nägin, kunas kuulsin sind esimest korda, lauluema Mari? Kas olid sa mu lapsepõlvesõber, vana Mahe-Mari, nagu teda kutsuti ja alatise maheduse ja sõbralikkuse pärast? Ta elas vaese Kondiküla viimases karjamaakolkas, onnis, mille õlgkatus peaaegu maani ei ulatanud ainult selles nurgas, kust viis sisse madal uks. Kui suviste- või jaanipäevaõhtul poisikesena viisin […]
“Muinasmaa”
Kuu ei paistnud enam aknast sisse. Väljas oli pilkane ööpimedus. Äkki kuulis Kim sahinat. Tema toas istus kiiktoolis valgete juustega habemik vanamees. «Ainult sina, Kim, võid oma õe päästa,» ütles ta. Kimi õde Rebekka lamas juba mitu päeva meelemärkuseta haiglas. Tema hinge hoidis Muinasmaal vangis Varjuderiigi valitseja võlur Boraas.
“August Kitzbergi elu ja kirjanduslik tegevus”
Optimistlikule meeleolutõusule, mis haaras eesti ühiskonna teadlikumat osa ärkamisajal, järgnes pea tugev mõõn. Kibedust, mis tekitas rahvuspoliitiliste lootuste nujumine, tegid veel mõrumaks majandusliku kriisi pigistused. Tundub, nagu oleks rahva vaimset energiat üle kulutatud; sellele pidi paratamatult järgnema jõuetustunne, vaimne surutis. Ärkamisaegsed rahvajuhid – Jakobson, Jannsen, Hurt jt. – olid kas surnud või tõmbunud tagasi avalikust […]
“Spartacus”
Esimesel sajandil enne meie ajaarvamist puhkes 70-ndate aastate lõpus Itaalia territooriumil Vana-Roomas ähvardav orjade ülestõus. See sai alguse mässust, mille tõstsid gladiaatorid, roomlaste kätte vangi sattunud võõramaa sõdurid, keda roomlased sundisid tsirkuste areenidel rahvahulga lõbustamiseks üksteisega võitlema. Gladiaatoritega hakkas kohe relvi haarates liituma orjade masse, samuti kehvikuid vaba elanikkonna hulgast. Ülestõusu etteotsa asus gladiaator Spartacus, […]
“Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia”
Praktiline käsiraamat lemmikloomade valimiseks ja hooldamiseks. Arutlused teemal, miks me peame lemmikloomi, on suhteliselt uus nähtus. See tõsiasi aga on väljaspool kahtlust, et inimesed, kes peavad ja armastavad lemmikloomi, kalduvad olema keskmisest tervemad, suudavad pärast haigusi kiiremini taastuda ja neil kippub eluiga olema keskmisest pikem. Meile meeldivad lemmikud erinevalt: koera truudus ja selts, linnu rääkimisoskus, […]
“Lained”
Virginia Woolf (1882-1941) lõpetas tema kõige eksperimentaalsemaks romaaniks nimetatud “Lained” 7. veebruaril 1931. aastal. Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.” “Laineid” hakkas Woolf kirjutama 1930. aastal, seega kandis kirjanik “Lainete” algideed endas umbes kolm aastat. Vahepeal […]
“Saun ja tervis”
Ajalooliselt tuntakse sauna eeskätt hügieeniasutusena. Saun on olnud sajandite vältel peaaegu ainsaks puhtuse eest hoolitsemise kohaks ning seepärast on sauna peetudki tervistavaks asutuseks. Meie sooviks jääb, et oleks palju saunu, et sauna kasutataks kui füsioteraapilist, oraginismi tugevdavat, haigusi ennetavat ja karastavat vahendit, et taastusravilates oleks saunaleil üheks füüsikalise ravi võtteks. Käsiraamatus kirjeldatakse eri tüüpi saunu, […]
“Lageraie”
Suurlinn laieneb. Kui hakatakse rajama pealesõiduteed magistraalile, satub ohtu ümbruskonna viimane puudesalu – Kullimets. Lähikonna asumite elanikud, kes seni on oma aega sisustanud seriaalide vaatamise ja omavahelise nääklemisega, leiavad äkki, et midagi on vaja metsaraiumise vastu ette võtta. Seda enam, et samal ajal ilmub sinnakanti Mando, kummaline mees, kelle imelikud teod tunnustähtedena mõjuvad. Kullimetsa päästekomitee […]
“Ehitus- ja kunstimälestisi Tallinnas”
Raamatus antakse ülevaade Tallinna vanematest ehitistest. Väljaannet on täiendatud Tallinna tornikelli käsitleva materjalidega, ära on toodud mälestistel näha olevad tekstid. Analüüsitakse arhitektuurimõjusid, hoonete interjööri ja seal asuvaid kunstiteoseid. Põgusalt on tutvustatud Tallinna umbes 70 kellast koosnevat tornikellade kogu. Linna tornides paiknev rohkem kui poole tuhande aastase ajalooga kogu on üks suuremaid ja mitmekesisemaid omataoliste tarbekunstikogude […]
“10-minutiline näohooldus”
Vananemise ilmingute vähendamine looduslike vahenditega. Lihtsad sammud ühtlase ja särava jumeni: vere- ja lümfiringluse ergutamiseks ning toonuse tõstmiseks masseeri nägu naturaalsete õlidega tee selgepiiriliste põsesarnade ja täidlasemate huulte kujundamiseks näolihaste harjutusi puhasta organism jääkainetest ja toitu tervislikult valmista looduslikest vahenditest näomaske ja -koorijaid
“Kirjaniku isikupära ja kirjanduse areng”
Elavad vaidlused ideelise alge osast kunstiloomingus, samuti kirjaniku ühiskondlikust positsioonist kestavad meie ajakirjanduses juba pikemat aega. Kord need vaibuvad, siis puhkevad uue jõuga. Probleemidele ja lahendustele osutatav suur tähelepanu on tingitud nende tõsisest tähendusest nõukogude ja üldse sotsialistliku kirjanduse arengule, tänapäeva progressiivsete kirjanike tegevusele. Eri aegadel toimunud arupidamised ideelise ja kunstilise alge vahekorrast kirjanduses, kirjanduse […]
“Umbsõlm. Armuvägi”
Jutustus “Umbsõlm” heitleb tänapäeva maaõpetajanna perekonna- ja olmemuredega keset vohavat ükskõiksust ja tuimust. “Armuväe” tegevus toimub XIX sajandi künnisel; haritud vabamõtleja, Rannu partor Seider satub Vene keisririigi tsensuuri jäika haardesse.
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Lend leeki” I ja II osa. 2 raamatut
… Kahjuks pole aga seni sattunud eesti lugeja lauale veel ühtki omakeelset raamatut, mis jutustaks kokkuvõtlikultki sellele ajastule nime andnud alal teotsenud meestest. Rahva enamus teab veel praegugi, mil ta igapäev juba ammu on põimitud lennuasjandusega, liigagi vähe sellest alast, nagu ka seda, mis õieti kisub mõned mehed säärasele, enamasti kaelamurdvaks peetavale alale ja milles […]
“Anti jutud”
Autori esimene raamat, mis koosneb viiest ühise jutustajateemaga seotud, pooltoonides kirjutatud psühholoogilisest novellist. Sisukord: Isa ja poeg; Kiri indeksiga; Arnold; Anti üksindus; Anti jutustus. Taskuformaat
“Aiapidu lampioonidega”
Väikseid asju suurest ruumist. See on vahelduvaist aegadest ja keskkondadest jutustav raamat – vanalt Venemaalt, tunasest Eestist kuni USA-ni, Esimesest maailmasõjast tänapäevani. Põnevate läbielamuste ja erakordsete inimsaatuse kõrval leidub suure kultuuriloolise väärtusega tähelepanekuid, iseloomustusi ja momentvõtteid paljudest nimekaist, kuid ka vähetuntud inimestest. Aga siin kohtame ka lüürilisi meeleolusid peegeldamas autori armastust looduse vastu. Need “väikesed […]
“Imeline Joosef”
“Jah,” tegin abitu katse. Minu arvates Joosef eksis mingis mõttes, aga ma ei mõistnud, milles. Ta oli liiga ebakonventsionaalne. Ta heitis pikemata kõrvale kõik need väärtused millega mina olin harjunud. “Teil võiks olla korralik korter, võib-olla teenija, võiksite osta rohkem raamatuid, käia teatrites, saaksite paremat toitu, kõik oleks puhas… Oh, ma ei oska seletada, kuid […]
