“Üks koletu lugu”
Kriminaaljutustus, mille kirjutas Alik Detkin. Tuntud nõukogude lastekirjaniku põnevusjutt, mis kuuenda klassi õpilase vaatevinklist kirjutatuna on lastele mõeldud seikluskirjanduse muhe paroodia. “Sirutasin käe välja ja kompasin … luukeret. See seisis pimeduses. Ribid ja pealuu … Mitte enam joonistatud, vaid päris tõelised … “Tagasi!” hüüatasin. Tormasime tagasi ähmase lambi võltsi valgusse. Nüüd näis see meile päikesena. […]
“Laev akna taga”
“Kui mu tunded on niivõrd kivistunud, et seal ei kajastu mind ümbritsev elu, siis on asi halb. On minust üldse enam kirjanikku, kui mul puudub kaastunne?” küsib autor ühes pihtimuses. – “Laev akna taga” on tema vastus sellele. Teos on kirjaniku südametunnistuse diktaat. Selles on jäädvustatud ühe sõjas pimedaks jäänud mehe elu, tema meeleheide, tema […]
“Kuu Minneapolise kohal”
Sisaldab novelle ja lühijutte, kus emad, armastajad, abielunaised ja truudusemurdjad on silmitsi raskete probleemidega ning sunnitud langetama otsuseid, tegema valikuid ja tihtipeale õppima omaenda kibedast kogemusest. Need on teravmeelsed ja intelligentsed lood vastastikusest mõistmisest ja mittemõistmisest kuni vaimukate psühhoanalüütiliste sissevaadeteni. Suurepärane stiilitunnetus, lakooniline väljendusviis ja huumor muudavad lood nauditavaks ja panevad lugeja aktiivselt kaasa mõtlema. […]
“Nastja”
Selgeltnägija. Veel poolteist aastat tagasi häbenes Nastja, et tajub ümbritsevat maailma paremini ja selgemini kui ükski teine. Võõraste ees kartis ta oma võimetest rääkida, omade ees oli samuti vait, sest Nastjal endalgi oli raske aru saada, mida ja kui täpselt ta ette ennustada suudab. Pärast möödunudaastast “Selgeltnägijate tuleproovi” mõistsid kõik, et Nastja on erakordsete võimetega […]
“Marie-Antoinette”
Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) “Marie-Antoinette” kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi “revolutsiooni libust”, aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.
“Hermeneutika universaalsus”
Sisukord – Hans-Georg Gadameri eneseesitus – Kahekümnenda sajandi filosoofilised põhialused – Kreeka filosoofia ja uusaegne mõtlemine – Mõisteajalugu kui filosoofia – Keel ja mõistmine – Hermeneutilise probleemi universaalsus – Filosoofilise eetika võimalikkusest – Tuleviku plaanimisest – Mis on praktika? – Esteetika ja hermeneutika – Tekst ja interpretatsioon Lisa: – Jacques Derrida: Hea tahte võimuks. Kolm […]
“Minu armsad luud”
Vaata ka samanimelist filmi! Kui me kohtume raamatu peategelase Susie Salmoniga, on ta juba taevas. Vaadates alla sellest kummalisest uuest paigast, jutustab ta meile neljateistaastase tüdruku värske ja energilise häälega loo, mis on ühtaegu painav ja lootusrikas. Oma surmale järgnenud nädalatel jälgib Susie elu jätkumist ilma temata: kuidas tema koolikaaslased levitavad kuulujutte tema kadumisest; kuidas […]
“Laul olgu lühike või pikk…”
Valimik ajaloolisi sündmusi ja ühiskondlikke vahekordi kajastavaid eesti uuemaid rahvalaule. Käesolev kogumik on esimeseks eesti uuema, nn. lõppriimilise rahvalaulu väljaandeks. Uuem rahvalaul levis põhiliselt möödunud sajandil, ent hakkas kujunema juba varem ja elab mõnevõrra veel tänapäevalgi. Võrsunud varasema regivärsitraditsiooni pinnalt ning levides paralleelselt kirjandusega, on eesti uuemal rahvalaulul laialdaselt puutepunkte, põimumisi ja segunemisi nii ühe […]
“Pühajärve album”
… leidsin nahkkaantega albumi, millel varitses juba hallitusplekke. Hakkasin keerama lehti, midagi hirmus tuttavat tuli ette ning mõndagi ununenut ka. Geograafiaõpetajanna häbelik punastumine, kui ta eelmisest koolitalvest täiesti teisiti hakkas 1944. aasta sügisel selgitama Euroopa riikide piire. Poisid raskete sõdurisaabastega, mis polkatrampimisel lõid saalipõrandast puupinde välja. Vee kohal kummarduv Armunute kask Pühajärve rannal, millelt kahe […]
“1000 tartlast läbi aegade”
…. Koostajad võtsid endale raske ülesande, otusustamise, keda ma üllitisse sisse kirjutada, keda mitte. Valik on väga suur. Loomulikult on olulisemaks piirnaguks trükise maht, ent kuna kõiki rahuldavat baaskriteeriumi valikuks pole, tuleb paratamatult arvastada koostajate subjektiivsusega. Pika töö tulemusena valminud väljaandes on kaante vahele püütud koondada võimalikult lai kontigent läbi aegade tuntud inimesi, kes oma […]
“Kurbuse kummaline tunne. Killuke päikest jahedas vees”
Francoise Saga kirjutas romaani “Kurbus kummaline tunne” koolitüdrukuna ja sai üleöö kuulsaks. Temast vaimustuti ja teda kadestati, teda kui nähtust püüti seletada. Lõpuks jäävad aga ikkagi raamatud, mis kõnelevad ise enda eest. … Kusagil olesklevat mingi hall mass. See hall mass trügivat tipptunnil poes, laskvat end lollitada poliitikute populaarsete otsustega ja tarbivat valdavalt massikultuuri. Keegi […]
“Soome mees. Urho Kekkose elu”
Urho Kekkonen on kõige pikaajalisem Soome president. Ta on tänaseni müütiline tegelane, kelle otsuste ja nende langetamise motiivide üle tuliselt vaieldakse. Kas Urho Kekkonen oli auahne, brutaalne, edev, humoorikas, lugupeetud, manipuleeriv, omakasupüüdlik, osav, reeturlik, sõjakas või upsakas? Või olid tal kõik need omadused? Kas Kekkonen, kes sai kommunistidelt raha, oli kõigest Nõukogude Liidu kannupoiss või […]
“Palamuse ja Oskar Luts”
Palamuse ja Oskar Luts – need kaks nime on lahutamatult seotud. Eks olnud Oskar Luts see, kes väikese Palamuse aleviku on igale eestlasele tuntuks ja südamelähedaseks teinud. Eredad koolipõlvemälestused Palamuse päevilt õhutasidki noort apteekriabilist Oskar Lutsu sulge haarama ning “Kevadet” kirjutama. Noorusaastatel Palamuse elust tehtud tähelepanekuid on kirjanik kasutanud “Suve”, “Paunvere” ja paljude teiste raamatute […]
“Tallinna Kirikurenessanss”
Tallinna Kirikurenessanss on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuse konserveeerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Projekt kestab 5 aastat. Aastatel 2002-2006 restaureeritakse Tallinna Linnavalitsuse poolt 22 kirikut. Käesolevas trükises on restaureeritavad objektid reastatud nende ehitamise järgi kronoloogilisse järjekorda, iga kiriku kohta on leitud ka midagi huvitavat […]
“Prints Otto”
Robert Louis Stevenson, šoti-inglise kirjaniku, kelle tuntuim teos on mereröövlilugu “Aarete saar”, kummaline romantiline jutustus on tulvil võimu- ja armukirgi. Tegevus toimub väljamõeldud Saksa vürstiriigikeses, küllap 19. sajandil, mille valitseja prints Otto, tema noor naine, trooninõudleja ning vabariiklased-revolutsionäärid intriigide puntras mässeldes enestes selgusele peavad jõudma. Eesriie avaneb ning tegelaskujud tulevad ja lähevad. Nende mäng ulatub […]
“Suvekodumaa”
“Suvekodumaa” novellid on Livia Orase (s.o autori tegelik nimi) oma sõnade järgi kirjutatud umbes 18 aasta jooksul. Niminovell on pühendatud emale, sest selle tegevuskoht on äratuntavalt ema lapsepõlvekodu suur õunaaed. /—/ Ameerika-ainelised novellid peegeldavad suuremal või vähemal määral kirjaniku oma kogemusi Florida ülikoolilinnas Gainesvilles: pika subtroopilise suve kuumus, hirmutavad äikesetormid, küsimus, kuidas elada terava neegriprobleemiga […]
“Eesti rahvas ja stalinlus”
Raamatus analüüsitakse nõukogude võimu rahvuspoliitika olemust, selle muutumist totalitaarseks ja inimvaenulikuks. Käsitletakse rahvuslikku arengut ja selle taset Eestis enne 1940. aastat, mil stalinlus seda lõhkuma hakkas. Vaadeldakse eesti rahva võitlust enesesäilitamise eest järgnenud aastakümnetel, ning rahvusvaheliste suhete probleeme.
“Kirjad kodumaale”
Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu “Kirjad kodumaale”, vastavalt autori soovile, Eesti Gaididele Vabas Maailmas. Abikaasa … Kui nüüd saabub öö, siis palun vaid üht, nii vähe on jäänud soove, et sinu käe vaigistav vari langeks kui jahe kaste mu silmade üle, mida ma tõsta ei julge su poole… Siis ma sulen need rahus ja pimesi […]
“Osatu”
Asudes valgustama mõningaid sotsiaalseid haigusi, mis on tekkinud puudulikust toitumisest ja sellest, et liiga vähe tarvitatakse tugevdavaid vahendeid, mida kutsutakse Aritmeetikaks, Loogikaks, Moraaliks ja Terveks Mõistuseks, peaksin pühendama need leheküljed… kellele? Kas õnnetule patsiendile, kas posijaile ja rohtudesegajaile, kes end filosoofideks ja poliitikuteks nimetades talle järjest ravimeid pakuvad? … Ei, ma pühendan nad neile, kes […]
