“Vabadusvõitleja paguluses”
Näiteid Ignas Tõrmküla elutööst See raamat on pühendatud neile eestlastele, kes kahekümnenda sajandi neljakümnendate aastate katastroofis hukkusid. – Ignas Tõrmküla Sisukord: Saateks; Biograafilisi andmeid; Põllumeeste erakonna teenistuses Läänemaal; Mis juhtus Tondil 1. detsembril 1924.a.; Sügis Eestis 1939.a.; Kartused ja lootused baaside ajajärgul; Eesti enamlased – mälestusi ja mõtisklusi; Käpp pannakse peale; Tallinnast Raplasse; Karu käpa […]
“Näpatud tunnid”
Tundsime kõik neljakesi, et see, mida me kogeme, on justkui kingitus. Ajapikendus, vahepala, napid halastushetked. Teistelt näpatud tunnid … Kui kaua leiame veel jõudu kiskuda end aeg-ajalt lahti igapäevaelust, et tõmbuda meie oma maailma? Mitu luba elu meile selleks veel annab? Mitu pikka nina meil õnnestub elule veel teha? Mitu hetke kokku kraapida? Millal me […]
“Igavene suvi”
Oma novellikogus kujutab autor tänapäeva linlaste, põhiliselt oma elukaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid. Sisukord: Mr Dikshit Isamaa linn Saatus Õhtupoolik tsivileesirutd maailmas Aastatuhande lõpp Räägivad ja kohtuvad Võõrsil Õhtune Paul Valguse impeerium Kirjandus Igavene suvi Sõber
“Lasnamäe lamburid”
Esmakordselt meie kirjanduses esitatakse käesolevaga lamburiromaan, žanr, mis oli omal ajal Euroopas eriti moes. Linnakärast välja igatsevad luuletajad kujutlesid endid karjastena ja viljelesid vastavat luulet. Rootsi ajal 17. sajandil tekkis ka Tallinnas üks säärane “lamburiühing”. Tallinna tolleaegset kultuurielu ja muu hulgas ka meie kunstluule algeid kirjeldab Herbert Salu suure asjatundlikkuse ning detailirikkusega. “Lasnamäe lamburid” on […]
“Mõtterännakuid” I osa
Teosed VII. Artikleid ja esseid Käesolevas köites on avaldatud kronoloogilises järjekorras valik artikleid ja esseedest kirjanduse, kunsti, teatri, muusika, filosoofia ja muude kultuuriküsimuste üle minu kirjandusliku tegevuse algusest kuni 20-ndate aastate lõpuni
“Eikellegi maa”
Ülestähendusi Siimonist. Idina sidina surka sai, vehver vaala kuper kai, iits tiits tibedam TRISKA! Üks helevalge tui lendas üle Inglismaa, Inglismaa oli lukku pandud, luku võti katki murtud, sina kelm poiss oled sellest süüst PRII! Direktori silm läikis, esimene inspektor jutustas midagi masinapreilile, Nummo, vihmavari püssina käte vahel, tulistas akent ja keegi võõras, kelle nime […]
“Joonatan, kadunud veli”
Ühel udusel hommikul väga vara leidsin end kõndimas tühjal tänaval. See pidi küll olema vaikne eeslinna tänav, eemal suurtest läbisõiduteedest ja liiklussoontest, sest munakividest sillutis oli üsna kulumata ja koguni keset teed hilblesid üksikud noored rohulajud, kõnelemata servadest, kus puhmiti vedeles vana kulu. Kõnniteed olid prügitatud jämeda kruusaga ja väga palju jalgu polnud neid tallanud. […]
“Koguja”
Valik tekste 1967-1987 Sisukord: Üleaedsed; Isa; Ema; Kolm kartulit; Lõimetishoole; Kala metsas. Topis; Kõnelus I; Plüüškardinad; Kased; Krahvi poeg; Kõnelus VI. Salong; Üks, kaks, ja korraga; Pained. Koguja; Rebane räästa all; Puusõda; Taud; Lugu mehest, kes kaevab kraavi. Mis materjalist Saluri loob (Maie Kalda).
“Itta, vastu keskööle”
“Dekteon avas silmad. Ta nägi läbi silmile langenud ruugete juuksesalkude punetavat sügismetsa. Läbi puude kumas külm punane päike. Dekteon oli kogu öö ühe külje peal maganud ja nüüd oli tal keha valu täis. Talle meenusid koerad, kuid ümberringi oli vaikne ning ta rahunes. Dekteonile tuli meelde, et ta oli lamanud rõskes pimeduses külma kiviplaadi all […]
“Isamaa suvi”
Aeg, mis paistab meile olevat alles liiga lähedal, et oskaksime sellesse suhtuda kui ajalukku, ei ole veel jõudnud settida romaanideks. Sellepärast annavad lähiminevikust sageli värskeima pildi novellid ja muud lühemad proosateosed, mis suudavad elu- ja mentaliteedimuutusi kajastada kiiremini ja paindlikumalt kui romaanid. Teisalt ei suuda lühilood levikut ja vastukajalt romaanidega võistelda ning kipuvad jääma nende […]
“Georg Ots. Näituse kataloog”
Käesolev kataloog pakub fotode kujul hetkevisioone lahkunud kunstniku elu- ja loometeelt. 1968. a. anti G. Otsale NSV Liidu Riiklik preemia, 1975. a. Nõukogude Eesti preemia.
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Lava võlus”
Saateks: Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis. Mu isiklikus elus algas ja […]
“Eesti pseudonüümide leksikon 1821-1900” I osa
Käesolev väljaanne on Eesti TA F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi poolt kavandatud universaalse “Eesti pesudonüümide leksikonid” 1. köide. See sisaldab aastatel 1821-1900 eestikeelses kirjavaras eesti autorite poolt kasutatud pseudonüümide lahendusi. Eessõnas selgitatakse mõiste “eesti pseudonüüm” sisu ning antakse üldiseloomustus pseudonüümikasutusest XIX saj. eestikeelsetes raamatutes ja perioodikas.
“The Hidden History of the Human Race”
The condensed edition of Forbidden Archeology. “One of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century.” – Graham Hancook, author of the Fingerprints of the Gods “I believe this book to be one of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century… Never before has the case for a complete re-evaluation of the […]
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“Patuoinas”
Inglise naiskirjaniku Daphne Du Maurier (1907-1989) nimi pole eesti lugejale päris tundmatu, ehkki ennekõike teame teda kui režissöör Alfred Hitchcocki kuulsate ekraniseeringute “Linnud” ning “Rebecca” kirjandusliku algallika loojat. Käesolev romaan, mille maaliliseks fooniks on vana Prantsuse loss ja tegevusajaks aasta 1955, on üks autori tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid (samuti ekraniseeritud) ning seda võiks lühidalt nimetada […]
“Mormoni Raamat”
Mistõttu see on lühendus Nefi rahva ja ka laamanlaste ülestähendusest – Kirjutatud laamanlastele, kes on Iisraeli koja jääk; ja samuti juudile ja paganale – Kirjutatud käsu kohaselt ning ka läbi ettekuulutse ja ilmutuse vaimu – Kirjutatud ja kinni pitseeritud ning peidetud Issandale, et neid ei hävitataks – Et tulla esile selle tõlkimiseks läbi Jumala anni […]
“Veel 27 maailmaimet”
Käesolevas raaamatus jutustatakse kahekümne seitsmest Aasias loodud maailmaimest. Aasiaga piirduda otsustasin mitmel põhjusel. Esiteks on Aasia kõige iidsemate ja eripalgelisemate kultuuride häll, mis paljus on mõjutanud maailmakultuuri edasist arengut. Teiseks – kõikides maakeral leiduvatest imedest kirjutamine oleks liialt lai teema. Kahekümne seitsme imega siin kuidagi välja ei tuleks, sest isegi Aasia jaoks on arv 27 […]
“Suve õdang”
Kogumikus avaldatakse üle neljakümne XVIII ja XIX saj. vahetuse kirjamehe Gustav Adolph Oldekopi (1755-1838) luuletuse ja luuletõlke, mis enamikus käsitlevad maaelu ja loodust idüllilises või humoristlikus laadis. Kirjandusteadlse A. Vinkeli ülevaatlik saatesõna ja kommentaarid avavad G. A. Oldekopi loomingu tähenduse omal ajal ja lähendavad seda tänasele lugejale.
