“Vana Tallinn”
Tallinna raekoda – keskaegne gooti stiilis ehitis – on ainus omataoline Baltimaadel. Raekoja ehitamist alustati XIV sajandi esimestel aastakümnetel ning valmis sai ta praegusel kujul põhiliselt alles XV sajandi algul. Ehitamine toimus mitmes järgus ja mõningase ümberehitamisega. Aastail 1959-1960 toimunud restaureerimistööde käigus taastati ligilähedaselt raekoja esialgne välisilme ja lahtine kaaristu. Restaureerimistööde mälestuseks müüriti kaaristu seina […]
“Mõtterännakuid” III osa
Teosed IX Artikleid ja esseid Raamat sisaldab Semperi esseistikat, artikleid, retsensioone ja publitsistikat ajavahemikust 1912-1969.
“Augeiase tallid”
Novelle Lõunalauas istudes märkas mees seda esimest korda. Talle ulatatud leivakorvist viilu võtnud, pilguga naise kätt riivates pani ta tähele, et ta abikaasa kandis sõrmust leskede kombel, et ta elukaaslase kätt ehtis mitte üks, vaid kaks sõrmust. – Kas sa siis ei näe, imestas naine ta ebalevale, alles kavatsetud, veel teoks saamata küsimusele, teda süüdlaslikul, […]
“Salamina”
Rockwell Kent, tuntud ameerika kirjanik, meile tuttav juba teosega “Kurss N by E”, on “Salaminaga” kinkinud lugejale elamusliku portree inimese olemusest. Selle avastaski autor ta enese kinnituse järgi just Gröönimaal, kuhu teda kui kunstnikku tõmbas selle saare karm ilu – kõrged kaljumäed sügavate fjordide kaldal ja kõike muinasjutulist kaunistav jää. Nõukogude lugejale on Kent lähedane […]
“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Marjasordid Eestis”
Teoses käsitletakse marjasortide introduktsiooni ja uurimist Eestis. Iseloomustatakse marjasortide lähteliike ja antakse ajalooline ülevaade sortide kujunemisest. Põhilise osa teoses moodustavad üle 100 maasika-, vaarika-, muraka-, sõstra- ja karusmarjasordi pomoloogilised teatmed ja kirjeldused. Marjasortide põhilisemad uurimisandmed on koondatud tabelitesse. Tähtsamate sortide viljadest on värvipildid. Teos on varustatud bibliokirje ja sordinimede registriga. Pomoloogiline käsiraamat marjasortidest on teatmeteos […]
“Eesti näkiliste välimääraja”
Naiadoloogia (näkiteadus) on meie fantastilise bioloogia üks seni vähem uuritud harusid. Kummatigi on viimasel ajal laekunud küllaldaselt andmeid selleks, et tõsisemalt läheneda näkiküsimusele. Eesti NSV teeneline kirjanik Enn Vetemaa püüab anda algajale näkiuurijale kõige elementaarsemaid teadmisi naiadoloogiasse süüvimiseks.
“Jenny Siimon. Teatriteed”
Raamat silmapaistvast lauljatarist ja laulupedagoogist, Eesti NSV teenelisest kunstnikust Jenny Siimonist (1905-1982), tema elust ja loomingulisest teest. Illustreeritud fotodega. Ilmub sarjas “Teatriteed”.
“Leo tütar”
Ma olen sündinud Rootsis, kuid alguse saanud Eestis. Mind ootav ema saabus Rootsi koos suure eesti põgenikevooluga septembris 1944. Ma sündisin, kasvasin üles, sain hariduse ja hakkasin tööle vabal ja rahulikul maal. Minust sai ajakirjanik Rootsi raadios. Lõpuks leidis ajalugu mu siiski üles. Mu tütar kasvas ja hakkas esitama küsimusi oma vanaisa kohta. Siis kirjutasin […]
“Lava võlus”
Saateks: Haigevoodil lehitsen ja loen veel kord neid veerge, enne kui annan nad lõplikult käest. Need mälestused hõlmavad peamiselt aastaid 1917-1924 ja koonduvad kõige tihedamini Draamateatri ümber, selle teatri ümber, millel oli üldtunnustatud osa meie rahva kunstielus, mis aga samaaegselt pidi heitlema võib-olla suuremate raskustega kui ükski muu kunstitempel Eestis. Mu isiklikus elus algas ja […]
“Eesti pseudonüümide leksikon 1821-1900” I osa
Käesolev väljaanne on Eesti TA F. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi poolt kavandatud universaalse “Eesti pesudonüümide leksikonid” 1. köide. See sisaldab aastatel 1821-1900 eestikeelses kirjavaras eesti autorite poolt kasutatud pseudonüümide lahendusi. Eessõnas selgitatakse mõiste “eesti pseudonüüm” sisu ning antakse üldiseloomustus pseudonüümikasutusest XIX saj. eestikeelsetes raamatutes ja perioodikas.
“The Hidden History of the Human Race”
The condensed edition of Forbidden Archeology. “One of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century.” – Graham Hancook, author of the Fingerprints of the Gods “I believe this book to be one of the landmark intellectual achievements of the late twentieth century… Never before has the case for a complete re-evaluation of the […]
“Jumalad lahkuvad maalt”
Kas ristiusu vastuvõtmine 13. sajandi algul tulenes eesti rahva vabast tahtest või sunnist? Mis valikud olid eestlastel enne muistse vabadusvõitluse algust? Kas neil olnuks võimalik panna näiteks otse Rooma paavsti abiga sakslaste ja taanlaste julmale edasitungile piir? Neid küsimusi puudutab Ain Kalmuse peateos, mille tegevustik algab 12. sajandi viimasel veerandil ning keskendub eesti vanema Tabelinuse […]
“Beslan”
Beslan – see on veel üks aste teel põrgusse. See on meie maailm, mis avanes hämmeldunud lapsesilmadele, näidates, millised me, täiskasvanud, tegelikult oleme: pimedad ja julmad, valelikud ja ükskõiksed. Me täiustame oma masinaid, kompuutreid, kuid mitte iseendid. Milles seisneb selle raamatu ainukordsus? Võib ju küsida: kas jälle üks raamat surmast, talumatust tragöödiast? Ei! See raamat […]
“Truu alam”
Romaan “Truu alam”, esimene osa triloogiast “Impeerium”, valmis Heinrich Mannil juba 1914. aatal, Esimese maailmasõja eelõhtul, kuid tsensuuriolude tõttu sai selle ilmumine võimalikuks alles pärast 1918. aasta revolutsiooni Saksamaal. Romaanis on kujutatud Wilhelm II impeeriumi XIX sajandi viimasel aastakümnel. Tegevuse keskseks kujuks on Diedrich Hessling, “truu alam”, ühelt poolt orjameelne ja teiselt poolt türanniseeriv. Terav […]
“Kreeta, Mükeene, Santorin”
Kagu-Euroopas Kreeta saarel, Egeuse mere saarestikus ja Kreeka mandril III-II aastatuhandel e.m.a. levinud kreeta-mükeene arheoloogilise kultuuri levikualal tekkis esmakordselt Euroopas klassiühiskond ja -riik, sündis kiri ja loodi kõrgetasemeline tsivilisatsioon. Käesolev raamat jutustabki Euroopa arheoloogia uusimate avastuste põhjal köitvat kreeta-mükeene kultuuri mälestusmärkidest, arhitektuuri, freskomaalikunsti, maalitud keraamika jne. arengust, kreeta-mükeene kultuuri aaretest, mis on läinud maailmakultuuri varasalve.
“Eeskuju”
Saksa Liitvabariigi prosaisti Siegfried Lenzi (sünd. 1926), eesti lugejale juba tuttava kirjaniku romaanis käsitletakse tänapäeva inimese eetikaga seotud küsimusi. Teose süžee keskendub noorsoo ideaaliotsingutele, nende autoriteetidele, puudutades samas sügavamaid filosoofilisi probleeme.
“Emakeele Seltsi Aastaraamat” 21/1975
Kuigi Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS-i) põhikirjas ei kõnelda otseselt eesti keele arendamisest ja uurimisest, olid need küsimused kogu seltsi tegevuse jooksul küllalt silmapaistval kohal. Keeleküsimuste esilekerkimist tingis ühelt poolt asjaolu, et eesti kirjakeel sel ajal oli väga vaene ja ebaühtlane, teiselt poolt ka see, et seltsi juhtivad jõud olid kas keeleteadlased või keeleliste huvidega haritlased, […]
“Reisid ehk Kolm korda Aasias, muust rääkimata”
Korea, Vietnam, Mongoolia, Inglismaa, Rootsi, Uus-Meremaa Prosaisti ja kriitikuna tuntud kirjaniku raamat koosneb kuuest reisikirjast. Nendes ta kirjeldab vastavate maade elu-olu, samuti oma isiklikke seiklusi, tehes seda talle omase teravapilgulisusega, kaines, kohati iroonilises stiilis.
“Eksliibrist puugravüüris”
Kusagil mujal maailmas ei ole nii palju raamatukogusid kui Nõukogude Liidus. Sotsialistliku ühiskonna üha suureneva kultuurilise ja majandusliku tõusuga suureneb nõudmine kirjanduse järele. See põhjustab ka isiklike raamatukogude arvu pidevat kasvu. Soodustavaks asjaoluks on meil väljaantavate raamatute kõrgetasemeline sisu ja väline maitsekas kujundus. Hinnaodavuselt on aga raamat kõigile kättesaadav. Raamat, inimese parim sõber, on saanud […]
