“”Karuks istus vangitornis…” 1980 – aasta, mis raputas Eestit”
– 1980. aasta noorterahutused Tallinnas – Haridusminister Elsa Gretškina ja vene keele õpetamine. – Imre Arakase suur relvarööv ja põgenemine Toompea kohtusaalist. – Lennart Meri ja National Geographicu artikkel Eestist. – Kuidas kommunist Jüri Kukest sai nõukogude võimu vaenlane. – Olümpiamängude purjeregatt Pirital. – Rein Poopuu – Nõukogude Eesti allilma ristiisa ja KGB salajane abimees. […]
“”Vallatute kurvide“ aegumatu sära”
„See, mida ma seal kõigepealt nägin, sööbis mällu alatiseks: laua peal oli kaks virna fotosid – üks kõrgem, teine madalam. Oli kaks meest, kes neid professionaalse kiirusega lappasid – režissöörid Juli Kun ja Kaljo Kiisk. Nii see siis käiski – see sobib, see ei sobi, see ei sobi, see? Kellegi saatus otsustati poole sekundiga ja […]
“Aastate ja kauguste tagant. Mälestused ja päevikukatked”
“4. märts 1980 Hurraa! Nüüd ma sülitan kõigele. Jätkan oma tööd vaikides, kannatlikult, ehkki mu närvid pannakse veel tõsiselt proovile. Vabariigi juhtkonnas tuleb veel muudatuis, kuid mina olen juba kõrvaline. Küll püüavad veel tõestada, et ma juhtisin vabariiki valesti, et kõrvalekaldumised ideoloogias olid seotud sellist kaadritega nagu Väljas jmt.” Johannes Käbin (1905-1999) juhtis Nõukogude Eestit […]
“Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1956. aastal”
Sisukord Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1956. aastal. Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1956. aastal. Agendinimede register Nimeregister AD FONTES 8
“Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1957. aastal”
Sisukord Aruanne Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1957. aastal Aruanne Eesti NSV MN juures asuva RJK 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1957. aastal Lisa Agendinimede register Nimeregister Sari: AD FONTES 10
“Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal”
Sisukord Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1958. aastal. Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö tulemuste kohta 1958. aastal. Agendinimede register Nimeregister AD FONTES 14
“Aruanne Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1954-1955”
Täiesti salajane 1. eksemplar Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee ülemale polkovnik sm. I. Karpovile Aruanne ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst ajavahemikul 1. IV 1954 – 1. IV 1955 Kuulub alalisele säilitamisele. Sari: Ad Fontes nr. 2
“Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest”
Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest, rahvusküsimusest, “valgetest laikudest” kõnelevad Ene Hion, Ülo Kaevats, Harry Roots, Toomas Karjahärm, Klara Hallik. Kogumik sisaldab 1988. aasta kevadtalvel Eesti Raadio poolt ajaloolaste, sotsioloogide ja filosoofidega tehtud vestlusringide ja intervjuude helisalvestuse materjale. Arutlusteemadeks on marksismi põhiseisukohad isiksuse osa kohta ajaloos ning rahvusküsimuses.
“Deporteerimised Eestis. Kuidas see toimus tegelikult”
Aleksandr Djukov (sünd. 1978) on ajaloofondi “Ajalooline mälu” direktor. 2004. aastal lõpetas ta Moskvas Ajaloo- ja Arhiiviinstituudi ning kaitses diplomitöö teemal “Nõukogude partisaniliikumise juhtimise süsteemi teke ja arenemine 1941-1943”. A. Djukov on raamatute “Mille eest võitlesid nõukogude inimesed” (2007), “Genotsiidi müüt: Nõukogude repressioonidest eestis 1940-1953” (2007), “Teisejärguline vaenlane: OUN, UPA ja juudiküsimuse lahendamine” (2008), “The […]
“Edukas algus väärikas lõpp. Armeegrupp “Põhi” (Heeresgruppe Nord)”
Raamat on pühendatud sõjas teadmata kadunuks jäänud eesti vabatahtlikele sõduritele, kes võitlesid II maailmasõjas Saksa vägede koosseisus, kaitseb Eestimaa vabadust, oma kodu, omakseid ja armastatud isamaad. Nende viimsest puhkepaigast jutustab vaid tuul… SS-needus. Mina olen üks neetutest. Peale minu veel kaks ja pool tuhat vana, räsitud, väsinud, alandatud sõjameest. Milles on nad süüdi? Kas selles, […]
“Eesriie tõusis siiski”
Lensi Römmer-Kuus ja Eesti pagulusteater Rootsis 1945-1987 Kõigi asjaosaliste vaimset ja füüsilist panust siinsel teatritegevusel armastas Lensi Römmer-Kuus kokku võtta A.H. Tammsaare sõnadega: “Ainuke rõõm on ehk ainult selles, et me ise mäletame: olime noored ja tugevad ning tegime midagi, tegime nii hästi ja kaunilt kui oskasime – tegime niisuguse innu ja hoolega, nagu peaks […]
“Eesti Ajalooarhiivi toimetised 23(30). Nõukogude Eesti külma sõja ajal”
Sisukord Saateks Tõnu Tannberg “Selle büroo ülesandeks on…” : ÜK(b)P Keskkomitee Eesti büroo osast Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944-1947 Olev Liivik Eesti NSV Ministrite Nõukogu: Kas liiduvabariigi paljurahvuselise haldusaparaadi rahvuslik võimuorgan? Meelis Saueauk “Eesti süüasi” hilisstalinistlike parteipuhastuste taustal Meelis Maripuu Külma sõja aegsed näidiskohtuprotsessid Eesti NSVs: Õigus ja propaganda kaalukausil Olaf Mertelsmann Külma sõja algusaja […]
“Eesti ja külm sõda”
Külma sõja uurimine on viimasel kümnendil nii Eestis kui kogu maailmas üha suurenevat tähelepanu pälvinud. Ometi ei ole seda perioodi seni uuritud läbi Eesti ja eestluse prisma. Käesolev raamat astub sammu selle tühimiku täitmise poole ning annab huvilistele võimaluse nimetatud ajajärgust põhjalik ülevaade saada. Kuigi esmapilgul tundub keeruline siduda midagi nii suurt ja hoomamatut kui […]
“Eesti kirjakuulutaja eksiilis”
Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986 Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides Eelmärkmeid selgituseks Käesolev teatmik on raamat raamatutest, ülevaade trükistest, mis on ilmunud väljaspool Eestit aastail 1944-1986. Selles antakse andmed ka raamatute tegijaist, kes on elanud sel ajal eksiilis. Omakeelset sõna kreeka algupärase “bibliograafia” jaoks eesti keeles pole nagu paljudes teisteski keeltes. Ometi tehti […]
“Eesti kirjandus paguluses”
Käesolev teos on jätkuks Arvo Mägi raamatule “Lühike eesti kirjanduslugu” I-II (1965) ja vaatleb eesti kirjandust paguluses selle algusest kuni tänapäevani. Pagulus on kestnud juba 28 aastat (kauem kui Eesti riiklik iseseisvus) ja aeg on küps ülevaate andmiseks paguluses toimunud kirjandusliku tegevuse laadist ja arengust. Materjali rohkuse ja teoste ajalise läheduse tõttu ei anta ülevaates […]
“Eesti koolipoisid Teises maailmasõjas”
Raamatu esimeses osas on juttu Teise maailmasõja telgitagustest, eestlaste võitlusest taksokupeerimise vältimiseks, põhjustest, mis sundisid eestlasi valima kahe sõdiva poole vahel ja suures enamuses eelistama sakslasi. Lugeja saab tutvuda ka paari seni vähetuntud faktiga. Raamatu teises osas meenutavad eesti lennuväepoisid teenistust saksa sõjaväes lennuväeabilistena ja oma edasist põgenemis- või vanglateed. Nende mälestuste mõjul sündis ka […]
“Eesti leegionist Venemaa vangilaagritesse”
Minu mälestusteraamat koosneb kahest osast. Esimene osa kirjeldab Eesti Leegioni, hilisema 20. Eesti Diviisi formeerimist 1942. aastal, lahinguid Neveli rindel 1943. aastal ja Eestimaa pinnal 1944. aastal ning 1945. aastal Ülem-Sileesias Oppelni rindel peetud kaitselahinguid kuni Teise maailmasõja lõpuni. Esimene osa lõpeb “Tšehhi põrgu” ja sõjavangilaagri elu kirjeldusega 1947. aastal. Põhiliselt kirjutan 20. Eesti Diviisi […]
“Eesti levimuusika ajaloost 3. Sirp ja saksofon”
Eesti muusika grand old man´i Valter Ojakääru kolmas Eesti levimuusika ajalugu käsitlev raamat peatub sõjajärgsetel aastakümnetel. Ei olnud need teiste seas lihtsad ka kunstirahvale. Siingi suruti maha andeid ja loomingulisust, uue elukorralduse ja ideoloogiareeglitega harjumine ning toimetulek nõudis üksjagu meelekindlust. Kuid eesti muusika elus, muusikakolletkiivid ja muusikud tegutsesid oma lemmikalal vaatamata vahel üsnagi absurdsele välisele […]
“Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959-1970”
Sport tervikuna ning üksikud spordialad eraldi kuuluvad lahutamatult iga maa ja rahva kultuuri juurde. Seetõttu vajab ka Eesti sport oma kirjapandud ajalugu alates algaegadest kuni tänapäevani, lugusid oma spordikangelastest.
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 5”
Näitekirjandus. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
