“Muinasaja loojang Eestis”
Raamatus käsitletakse algallikate põhjal eestlaste võitlust saksa ja skandinaavia feodaalsete vallutajate vastu 13. sajandi alguskümnenditel. Lisaks Läti Henriku kroonikale, mille kriitikas on esile toodud uudseid momente, on kasutatud seni vähetuntud allikaid ja käsikirjalisi uurimusi. Vallutussõda on vaadeldud laial rahvusvahelisel foonil.
“Muistsed asulad ja linnused I”
Arheoloogiline kogumik. I osa Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Eesti ja vene keeles. Sisukord: Toimetuselt. От редакции. S. Tarakanova (Moskva), O. Saadre, Tallinnas 1952.-1953. aastal teostatud arheoloogiliste kaevamiste tulemusi. С.А. Тараканова (Москва), О.В. Саадре, Результаты археологических раскопок 1952-1953 годов в Таллине. H. Moora, Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s. Х.А. Моора, О результатах исследования […]
“Muistsed kalmed ja aarded. Aheloogiline kogumik II”
Toimetanud H. Moora Käesolev kogumik sisaldab rea lühiuurimusi, milledes avaldatakse ja analüüsitakse arheoloogilisi materjale ümmarguselt tuhandeaastasest ajavahemikust, 3. kuni 13. sajandini. Selle aja kestel toimus Eesti maa-ala elanikkonnal sugukonna- ja hõimukorra lagunemine ja teistsuguse ühiskonnakorra, nimelt feodaalsuhete algmete tärkamine. Avaldatavad artiklid aitavad lähemalt valgustada selle protsessi üksikuid etappe. …
“Muistseid lahingupaiku otsimas”
800 aastat Eesti muistsest vabadusvõitlusest. Uurimislood Raamat on sündinud mitmeaastase huvitegeuse tulemusena. See on lühike lugude ja hüpoteeside kogu, mis on kujunenud peaasjalikult ajaloo- ja kirjandusallikate, ajaloosündmuste kronoloogiate ning mitmesuguse kartograafilise materjali analüüsi alusel. Lugude kirjutamisel ei ole autor järginud rangeid teadusliku uurimistöö koostamise kriteeriume, kuigi autoril oli tugev uurimuslik taotlus. Ühtaegu on kogu faktimaterjali […]
“Mundoloogia”
Raamat sisaldab valiku eesti õigusteadlase Nikolai Maimi (1884i1976) olulisematest kirjatöödest. Need annavad põhjaliku ülevaate Maimi kui inimesest ja riigist normatiivselt mõtleva teadlase arenguloost. Kogumiku esimene osa artiklid vaatlevad kohaliku omavalitsuse arengule Eestis. Teine kajastab riigiõigust nii Eestis kui Euroopa ajaloos laiemalt. Kesksele kohale tõuseb mõiste “mundoloogia” ehk maailmateadus, mida käsitlev teos moodustab raamatu kolmanda osa. […]
“Muusikaelu Eestis 20. sajandi algupoolel”
Sisukord. – Urve Lippus / Sissejuhatuseks. Muusikaelu muusikaloo ainena. – Geiu Rohtla / Muusikaelu Tartus 19.- 20. sajandi vahetusel ja Berliini Filharmoonikute kontserdid. – Kristel Pappel / Ooper Tallinna Saksa Teatris 20. sajandi alguses. – Ilvi Rauna / Riigi Ringhääling muusikalise keskkonna kujundajana Eestis aastail 1934-1939. Raamatu esikaane ülaservas hinnaklepsu jälg.
“Müüt ja ajalugu”
Gustav Ränk: Maailm on kõigest hoolimata tervik, kus ükski rahvas end täiesti eraldada ei saa, iseäranis praegusel tehnika-ajastul, kus vägevad ühendusvahendid trotsivad igasuguseid piire. Vaevalt ühe rahva endaisoleerimine talle mingit õnne tookski, sest see tähendaks enda väljalülitamist kultuuri üldarengust, langemist traditsionalismi ja stagnatsiooni, nagu näiteks on sündinud India ja Tiibetiga. Maailma üldarenguga sammu pidamine on […]
“Muutudes endaks jääda”
Valik meenutusi, artikleid, uurimusi Aeg muutub ja inimesed koos ajaga. Kuidas säilitada oma põhiväärtusi ja kuidas muutudes endaks jääda – see mõte läbib kogu raamatut, alates I peatüki eluloolistest meenutustest kuni väikerahvaste ja nende kultuuride ellujäämist puudutava publitsistikani lõpupeatükis. Viimast tuleb mõista omas ajas. Ometi kestavad paljud probleemid üle aegade. Jäägem eestlasteks ka eurooplastena, säilitagem […]
“Muutuste tuules”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 6 1919. aastal alanud maareform Vana-Põltsamaa vallas Järjekorra numbrilt kuues Põltsamaa ajaloo vihik räägib maareformi elluviimisest ühes Põltsamaa kihelkonna vallas, kajastades eelnevalt maaomandi arengut 18. sajandi lõpust kuni 1919. aasta Maaseaduse väljatöötamise ja rakendamiseni. Lisaks koorub võimalik pilt maareformi algjärgust Viljandimaal, Põltsamaa kihelkonnas ja selle valdades. Vihikus antakse ülevaade maareformi läbiviimisest […]
“Nad täitsid käsku. Eesti ohvitseride saatus”
See raamat on sündinud 45-aastase töö tulemusena. Algselt olid autori käsutuses ainult suusõnalised mälestused. Hiljem lisandusid neile kirjalikud allikad: kolonel Georg Leetsi kirjapandud “Mälestused” (ilmusid “Loomingus” nr. 7 ja 8/1989), kapten Harald Rootsi “Kui võtluseta murdus mõõk” (avaldati Kanadas 1993), reamees Fjodor Beresini “Krasnojarsk-Dudinka-Norilsk-Taišet-Mariinsk-Džezkazgan-Koktšetav” ja leitnant Alfred Tiru päevik (ilmus ajalehes “Rahva Hääl” 15. juunil […]
“Nad võitlesid nagu kaardiväelased”
Autor meenutab Velikije Luki vabastamislahinguid, kusjuures peatähelepanu on pühendatud 249. eesti laskurdiviisi üksiku õppepataljoni kangelaslikule võitlusele.
“Nädalakiri Marm. Küünlakuu 1990 nr 1”
Sisukord Hea inimene / Jüri Nõmm Selgituseks, õigustuseks / Mart Helme Mõtlemise ja teotsemise murrang on käes. Eesti peab endale tuleviku alles võitma / Oskar Loorits Sõda / Oskar Tanner Hiroshige / Mart Helme Onu Joosep. Kaasaegse jutustusi Jossif Stalinist / Veikko Huovinen / Tõlkinud Tiiu Kokla “Marm” ja “Marm” / Olev Remsu
“Nädalakiri Marm. Küünlakuu 1990 nr 2”
Sisukord Ülesehitustöö? / Mart Helme Pilte krahv Peeter Manteuffeli (1768-1842) ja ta aja elust / Peeter Zoege von Manteuffel Ühest J. Vares-Barbaruse senitundmatust kirjast / Rein Helme Oscar Wilde aforisme / Valinud ja tõlkinud Martin Kirk Toyo Oda ehk Sesshü (1420-1506) / Mart Helme Mario Kivistik luule Onu Joosep. Kaasaegse jutustusi Jossif Stalinist / Veikko […]
“Naesterahwas neiu, mõrsja, abikaasa ja emana”
Üks vana raamat. Naesterahvas neiu, mõrsja, abikaasa ja emana. Kombelise eluviisi, tervise hoidmise ja laste kasvatamise juhatus Eesti naesterahvastele. Meheleminekueas naisterahvalt loodeti sajand tagasi, et ta abiellu heites toob sellesse oskused olla hea perenaine, õrn kaasa ja hoolitsev ema. Need omadused teadagi kasvavad ja arenevad elu jooksul – seega ka kooselu vältel. Hingeharitud neiu oskas […]
“Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni”
Küsimus, kust ja kuivõrd leiab Liivi- ja Eestimaa talupoeg hätta sattumise korral abi, on senise kirjasõnas kõige enam arutluse all olnud kaasaegsete endi poolt 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi esimesel poolel, mil talupoegade majanduslik olukord leidis agraarreformide üle peetavates diskussioonides palju tähelepanu. 20. sajandil alguse saanud teaduslikus ajalookirjutuses on seevastu eesti ja läti talupoegade […]
“Narva lahingust Narva streigini”
Ülevaate koostamisel Eesti NSV ajaloo kohta alates Põhjasõjast ning Eesti ala ühendamisest Venemaaga ning lõpetades Eesti ala jõudmisega imperialismi staadiumi möödunud sajandi lõpul on laialdaselt kasutatud Nõukogude Eesti ajaloolaste uurimusi. Kriitiliste märkuste ning heade nõuannete eest käsikirja viimistlemisel olgu siinkohal tänatud ajaloodoktorid Karl Siilivask, Ea Jansen ja Sulev Vahtre, pedagoogikadoktor Lembit Andresen, ajalookandidaadid Atrur Vassar, […]
“Narva muuseum. Toimetised 22. 2021. Vabadussõja lõpp Narvas 1920”
2020. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Selle sõja tulemusena saavutas Eesti rahvas vabaduse ja omariikluse. Narva, tänu oma geograafilisele asendile, mängis Vabadussõjas olulist rolli – seal algas ja lõppes lahingutegevus Nõukogude Venemaa Punaarmee vastu. Käesolev Narva Muuseumi artiklite kogumik keskendub Vabadussõja lõpule Narvas, käsitledes Eesti jaoks olulisi ajaloosündmuseid, eeskätt kohalikus regionaalses kontekstis. Kogumik […]
“Neli kooli”
Arno Niitme mälestusteraamat Neli kooli on järg tema 1983. aastal USA-s ilmunud meenutustele Noorus ja kooliaastad Treffoonias. Autor jutustab oma õpingutest Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis, sõjaväeteenistusest Kuperjanovi Partisanide Pataljonis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning õpetaja- ja direktoriametist Tapa Ühisgümnaasiumis ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Mälestused hõlmavad ajavahemikku 1928-1944. Mälestusteraamat Neli kooli annab ajastu üldkirjelduse […]
“Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas – silmad läänes”
Eesti Mälu Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik Artur Adson sündis 3. veebruaril 1889 Tartus majateenija pojana ja kasvas Võrumaal sugulaste juures. Adson õppis Tartus vaselastekoolis. Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis ja Pihkva maamõõdukoolis, tegi 1920. aastate keskel eksternina gümnaasiumieksamid ja õppis lõhemat aega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutööministeeriumis ja haridusministeeriumis, […]
“Neljas Pääsuke. Tartu Descartes´i Lütseumi lendude lood 1982-2012”
Hea lugeja! Hoiad käes meie kooli Neljandat Pääsukest, mille kaante vahele on kogutud Tartu 15. Keskkooli /Tartu Descartes´i Lütseumi vilistlaste mälestused. 30 aastat on piisavalt pikk aeg, et jäädvustada seda, mis on olnud, nii iseendale kui teistele, enne kui mälu tuhmub. Vilistlaste endi talletatud lood on kahtlemata väärtuslikumad ja intiimsemad ametlikust koolikroonikast. Meid teeb rõõmsaks, […]
