“Nii see oli … “
Kroonika ühest unustuseliiva maetud ajastust. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase meenutused noorusaastatest Tartus, õpingutest Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja tööst Eesti Vabariigi Riiklikus Propaganda Talituses heidavad valgust peamiselt 1930-ndate aastate kultuuri-, seltskonna- ja poliitilisele elule, tutvustades lugejale mitmeidki üsna vähetuntud seiku, sealhulgas murrangulise 1940. aasta sündmustest. Raamat on illustreeritud kaasaegsest ajakirjandusest nopitud joonistuste ja šaržidega.
“Nii see olla võis…”
Põhjaranniku külaelust läbi aegade On päris täpselt teadmata, millal Põhjaranniku Lahemaa rannakülad Viinistu, Kasispea, Vihasoo, Tammispea, Eru jt. asutati. Kohanimedena on mõnda neist mainitud küll juba üsna varakult, 13. saj. ürikutes, aga täpsemat teavet pole. Paljud ürikud on asjatundjad tunnistanud võltsinguiks, võimalik, et paljud on isegi tagantjärele koostatud. Kuulusid ju maad mitmetele kuningatele ning asusid […]
“Nikolai von Glehn: mees, kes rajas Nõmme”
Nõmme Heakorra Selts kuulutas 2008. aastal välja ausamba konkursi seltsi asutajaliikme ja Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni mälestuse jäädvustamiseks. Konkursi võitsid skulptor Aivar Simson ja arhitekt Kalev Lepik. Alates Nõmmele linnaõiguse andmise 85. aastapäevast seisab Mustamäe veerul pronksist mees, kel käed ja süda avatud Nõmmele ning rinnal kiri “Seie saagu lenn!” Glehni kuju vaatab […]
“Nikolai von Sivers ja Soosaare”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 2 Kirjutised Soosaare mõisa omaniku Nikolai von Siversi tegevusest soode parandamisel 20. sajandi algul Eessõna Jätkame endisaegsete tekstide taasavaldamist. Johannes Hoppe kirjeldab maastikku teel Põltsamaalt Soosarde 20. sajandi algul, Nikolai von Sivers annab aru oma tegevusest ja edusammudest Soosaare mõisa soode ümberkujundamisel. Imestamisväärne on selle mehe töötahe, visadus ja teaduslik täpsus […]
“Nõmme kaitseliit”
Nõmme kaitseliidu ajalugu on tihedalt seotud Eesti ajalooga. Asustatud omakaitseorganisatsioonina juba 1917. a, enne Eesti Vabariigi loomist, tuli üle elada põrandaalune periood bolševistliku võimu ajal, osaleda Eesti Vabariigi sünni juures ning uuesti minna põranda alla Saksa okupatsiooni ajal. Ning uuesti sündida, nagu vabariikki, 1918. aasta novembris, pärast okupatsiooni langemist. Nüüd juba ühe osana Kaitseliidu organisatsioonist. […]
“Noorusmaa”
August Annist oli tuntud kui kirglik kõnemees-ideoloog Eesti omariikluse ajajärgust. Ta kutsus noorust üles ehitama arukat ja mõistlikku rahvuslikku ühiskonda koostöös sama mõistliku naabrusega. Tema elutööks on monograafilised uurimused “Kalevalast” ja “Kalevipojast”. Käesolev raamat hõlmab 26 kirjutist, mis on jagatud kahte teemarühma. Esimene, “Lähtekohti”, sisaldab programmilisi ilmavaatelisi väitlusi ja runolaule, rahvaluule, rahvausundi ning “Kalevala” põhjapanevaid […]
“Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused”
Nõuka-ajast rääkimine ei ole selle taganutmine ega idealiseerimine. See oli meie lapsepõlv, õpiaeg, töö- ja pereelu algus. Iseküsimus, kuidas see aeg meid mõjutas, meisse ladestus. Igal inimesel on oma ajaga emotsionaalne side ja ainukordsed mälestused, mille liitmisel võib tekkida huvitav üldistus. See raamat ongi pooldokumentaalne katse kollektiivse mälu abil korrastada ja sõeluda nõuka-aega. Et see […]
“Nõukogude Eesti”
Teos on koostatud “Eesti Nõukogude Entsüklopeedia” teaduslikes toimetustes peamiselt ENE-s ilmunu alusel. Autorid on artiklid ümber töötanud ja uuendanud, lisatud on uusi faktie ja arvandmeid. (Paberkaaned puuduvad)
“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud”
Teise maailmasõja ning sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonide tekitatud keskkonnakahju oli väga suur. Toimunu rahalist väärtust on raske hinnata. Kuid kes suudaks kokku arvata kümnete tuhandete tapetud ja sandistatud ning sadade tuhandete muserdatud inimhingede hinda… Raamatu kaanel nurgad “maas”.
“Oberpahleni ajaloost ja tööstuslikust õitseajast”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud Kirjutised Oberpahleni komtuur- ja piirkonna ning lossiümbruse vanemast ajaloost. Saja-aastatagused meenutuslood Oberpahleni tööstuslikust õitseajast 1750-1792 Ajalooline ettekanne, mille pidas 8. detsembril 1891 F. Amelung. Dorpat. C. Mattieseni trükikoda ja kirjastus 1892.
“Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 10 Kolonel Ants Matsalo (1895–1945) saatus oli Eesti ohvitseri jaoks üpris tavapärane. Ta pärines paljulapselisest Mulgimaa põlistalust, sai üldhariduse Viljandi linnakoolis, mobiliseeriti ilmasõtta, läbis ohvitserikoolituse ja saadeti rindele, tegi kaasa Vabadussõja, pälvides Vabadusristi ja autasutalu, omandas sõjaväelise kõrghariduse, tõusis nii auastmes kui ka ametiredelil, arvati 1940. aastal vastutahtsi Punaarmeesse, arreteeriti […]
“Ohvitserina Vene armees. Polkovnik Jaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892-1904, 1906, 1909)”
Publikatsiooni “Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost” järjekordses köites avaldatakse Vene armees polkovnikuks tõusnud Jaak Rosenbaumi (1871-1925) kirjad vennale aastast 1892-1904, 1906 ja 1909. Tegemist on küllaltki unikaalse allikmaterjaliga, mis annab emotsionaalse pildi sellest, kuidas kitsastest sotsiaalsetest oludest pärit noorukist sai elukutseline sõjaväelane – edukas kaadriohvitser tsaariarmees. J. Rosenbaumi valikus sõjaväelise karjääri kasuks polnud midagi ernadlikku. […]
“Õiguse ja vabaduse vahimehed. Heinrich Marga ja Enn Sarve kirjavahetus 1994-2003”
Lugejale avanev kirjavahetus ilmestab kahte kõrges eas rahvuslast, kes on taastatud Eesti Vabariigi tunnistajad ning kellest üks on oma seadusliku rolli EV järjepidevuse kandjana jõudnud väärikalt üle anda esimesele pärast okupatsiooni valitud õiguspärasele parlamendile. Kuid kumbagi paneb muretsema teadmine, et okupatsioonipärandile ning selle valedele pole ka pärast 1991. aastat suudetud lõppu teha. Nad tunnetavad oma […]
“Olla väärikas juht, kui isamaa vajab. Eesti reservohvitserkond 1900-2007”
Kes on reserohvitser? Mis inimene ta niisugune on? Ohvitser on oma ametilt eelkõige juht ja koolitaja. Seetõttu on reservohvitserideks koolitatavad keskmiselt kõrgema haridustaseme ning sotsiaalse tundlikkusega. Need on mehed ja naised, kellele on tähtis oma riigi ning rahva julgeolek praegu ja tulevikus. Need on inimesed, kes mõistavad kahte nii erinevat maailma – tsiviilset ja militaarset […]
“Olla! 50 mälestust ja mälestuste mälestust”
13. veebruaril 1966 avanes eesriie Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee saalis Salme tänaval. Publiku ette jõudis vähetuntud nõukogude autorilt pärinev, aga tabava pealkirjaga probleemnäidend “Otsustage meie üle, inimesed!”, millega värskelt asutatud Noorsooteater andis oma ametliku avaetenduse. Käesoleva raamatu autor oli siis kaheaastane ning tema esimesed teatrielamused seisid toona alles ees, kuid sellegipoolest on Pille-Riin Purje vaieldamatult […]
“Operatsioon Narva”
“Meie koduse Läänemere ruumi pingestatud õhkkonnas toimubki Harry Winteri (pseudonüüm) romaani tegevus. Fiktiivne küll, aga täiesti võimalik. Osa professionaalsete agentide tegevusest seisneb teatavasti üksteisele “ämbrite” etteseadmises. Venelasi peetakse ju “maskirovka” maailmameistriteks. Tublid on nad siingi, See, nagu ka kõiksugu relvaärid, Rootsi valitsus, pagulaseestlased, meie ja lätlaste (tegelikult ju leedulaste) paralleelsed pullapäätamised, Tallinna, Riia ja Kaliningradi […]
“Õpetatud Eesti Seltsi ajalugu”
Õpetatud Eesti Selts asutati 1838. aastal eesmärgiga „edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast”. Väheste estofiilidest baltisakslaste ja mõne eestlase eestvedamisel alustanud selts pidi päästma toonase hääbumas rahvakillu – eestlaste – saagad ja muinaslood ning materiaalse kultuuri kandjad, uurima eestlaste sõnavara, edendama haridust ning kirjastama kooliõpikuid ja muud […]
“Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal”
Linnaarhiivi toimetised nr 17 Saksa ordu valitses Liivimaal üle 300 aasta. See raamat võtab vaatluse alla orduvõimu viimased aastakümned keskaja ja varauusaja piirimail. Pikaajalise Tallinna Linnaarhiivis ja mitmel pool mujal läbi viidud uurimistöö tulemusena kokku kogutud mosaiigikildudest rekonstrueerib autor Saksa ordu sise-elu orduvendade arvust kuni nende mõttemaailmani, ordulinnuste hierarhiast ordu majanduse toimimise põhijoonteni. Jutuks tulevad […]
“Päevast päeva”
See on eestlaste kultuurielu ja ühiskondlikku tegevust päevaraamatu kujul jälgiv teos, oma laadilt vaheldusrikas, paljudesse sektoritesse ulatuv, mitmeid ajanähtusi haarav. Aga selles ei puudu ka eaka, seejuures väga vitaalse ning liikuva autori enese hingeeluliste küsimuste tõstatamine – samade probleemide ja mõtete käsitlemine, mis iga inimest varem või hiljem paratamatult puudutab. – Elu on huvitav ning […]
“Pagulaskodud kasvatusmuresid”
Selle üle võidakse vaielda, kas laps sünnib inglina või metsalisena siia ilma. Tegelikult näeme küll palju sagedamini, et mitte päritud patud ega halbus, vaid patuseks rikutud ja halvaks moonutatud laps on meie kodude mureks. Ja selles peaksid vist kõik ühinema, et last on vaja kasvatada ja et kasvatusest kodus enne kõike just sõltubki lapse hingeline […]
