“RAT “Estonia””
… “Eesti natsionaalteater Tallinnas. Missugune uhke unenägu … Rahvusteater, mis sõna paremas, kõrgemas mõttes rahvateater, rahvaliku kunsti asu- ja edupaik oleks. Ilus, kaunis unenägu, millel ainult see viga on, et ta täide ei lähe. Vist mitte …” Nii kirjutas Eduard Vilde veel 1904. a. augustis ajalehes “Uudised”, kuigi 1865. a. asutatud “Laulo ja mängo” seltsis […]
“Regilaul – loodud või saadud?”
Kas regilaulud on alati olemas olnud? Kuidas need laulud tekkisid, kes need välja mõtles? Neile jpt küsimustele leiab vastuseid siit esseekogumikust. Toimetanud: Mari Sarv
“Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil”
Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad […]
“Rekordid. Huvitavaid fakte meilt ja mujalt. Eesti rekordite raamat 6”
Käesolev teatmeteos “Rekordid. Huvitavaid fakte meilt ja mujalt. Eesti rekordite raamat 6” on täienduseks viiele eelmisele väljaandele. Uus kogumik on eelmistega võrreldes mahukam ja faktirikkam.
“Rektor Ewers”
Käesolev raamat räägib Johann Philipp Gustav Ewerist (1779-1830), ühest kõige tähendusrikkamast rektorist Tartu ülikooli ajaloost. Just Ewersi ebatavaliselt pikka rektoriksoleku perioodi (1818-1830) langest 1802. a avatud Keiserliku Tartu Ülikooli esimene hiilgeaeg. Ometi on Ewersi nimi tuntud palju vähem kui esimese rektori Georg Friedrich Parroti või raamatukogu rajaja Karl Morgensterni omad. Vaatamata suurtele teenetele, mida keegi […]
“Religiooni ja ateismi ajaloost Eestis. I-III. 3 raamatut”
Raamat Sisukord A. Moora. Eestlaste muistsest usundist A. Vassar. Katoliku kiriku reaktsioonilisest osast eesti rahva ajaloos XII-XVI sajandil E. Öpik. Protestantistlik kirik Eestis Rootsi koloniaalvõimu perioodil Ü. Tedre. Riimiline rahvalaul võitluses kiriku vastu XIX sajandil E. Jansen. Eesti valgustajad-demokraadid võitluses kiriku ja religioosse obskurantismi vastu E. Laul. Looduseuurijate-materialistide võitlusest religiooni ja idealismi vastu Eestis (XIX […]
“Relvalood”
Sõjasulaste seiklusi mitmel rindel Konstaabel Kork jalutas mööda tänavat edasi-tagasi. Külm oli. Tänavalaternad kumasid ähmaselt läbi pimeduse. Vöö külge kinnitatud raadio ragises. Kuski aeti autorvargaid taga. Kuski peksis keegi naist ja lapsi. Kuski kaebas keegi vanatädi parkimisprobleemi üle. Konstaabel Korgil oli igav. Seda olen siis saanud oma kümneaastasest truust teenistusest, mõtles ta omaette, laisalt nagu […]
“Restauraatorid vanas Tallinnas”
Raamatus antakse lühiülevaade Eesti NSV pealinna ajaloolise hoonestuse restaureerimisest aastatel 1950-1983. Eelkõige turistidele mõeldud väljaanne sisaldab ka mõningaid andmeid Tallinna sajanditepikkuse ehitusajaloo kohta. Ülevaatlikkuse huvides on üksikobjektid rühmitatud hooneliikide kaupa, lisatud on ka enamkasutatavate oskussõnade loetelu. Illustreeritud raamat peaks pakkuma huvi mitte ainult Eesti NSV pealinna esmakülastajale, vaid ka igale Tallinna vanemast ajaloost ning restaureerimisalasest […]
“Retk maakera servale ehk kroonu küüdiga läbi “Punaste maa””
Käesolevas raamatus toodud kirjelduses nõukogude vangilaagritest ei ole vanema põlvkonna eestlase jaoks midagi uut. Sellise teekonna on läbi teinud tuhanded endised sõdurid ja metsavennad aga ka lihtsalt eestlased, kes võõrvõimule kuidagi jalgu jäid. Kuid mälestused kaovad koos igaveseks lahkunutega. Ehk aitab see raamat noorematel põlvkondadel mõningaid seiku oma vanaisade-vanaemade elust paremini mõista.
“Revali linna müntmeister Paul Gulden”
Ajalooallikad ei armasta vaadata maailma lihtsa inimese silmadega, ütleb selle raamatu autor, Eesti tuntuim numismaatik Ivar Leimus. Nii on jäänud 16. sajandi kroonikutel märkamata ka selline pealtnäha tavaline kodanik nagu Tallinna müntmeister Paul Gulden, kelle elu oli aga vaat et põnevamgi kui mõnel kuningal või väejuhil. Töötades Tallinna linna müntmeistrina, langes ta Liivimaa sõja ajal […]
“Riigi Teataja 1918”
Faksiimiletrükk, “Riigi Teataja” esimese aastakäigu 10 esimest numbrit – 27. november 1918 kuni 31. detsember 1918. (raamatus on pühendus)
“Riigikaitse Nõukogu protokollid 1933-1939”
Allikapublikatsioon Eesti Riigikaitse Nõukogu loodi 1933. aastal ja töötas kuni 1939. aastani. Riigivanema, hiljem presidendi juures riigikaitse valdkonnas kõrgemaks nõuandvaks organiks olnud nõukogusse kuulusid riigijuhid, valitsuse liikmed ja kõrgemad sõjaväelased, sh Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Kaarel Eenpalu, Karl Selter, Johan Laidoner, Juhan Tõrvand, Aleksander Tõnisson, Nikolai Reek, Jaan Soots, Johannes Orasmaa ja paljud teised. Aja […]
“Riigimured”
Peeter Tulviste: Olen president Merd kolmel korral tema riigivisiitidel saatnud. Iga kord olen kogenud järgmist: välismaine publik – olgu selleks parlamendiliikmed, muud poliitikud, ärimehed või ajakirjanikud – ootab järjekordset ümberõppinud nomenklatuuritegelast Kesk-Euroopast, kes pursib hädaga inglise keelt, loeb paberilt maha, kurdab oma riigi õnnetut ajaloolist saatust ja praegust majanduslikku kitsikust, väljendab seisukohta, et maailm on […]
“Riigivanem”
Raamat toob lugejani läbilõike Jaan Tõnissoni Eesti iseseisvusperioodi kirjutistest, kõnedest ja loengutest. See on järg kogumikule «Kõlblus ja rahvuslus», mis sisaldab valikut Jaan Tõnissoni kirjutistest aastani 1917. Sari Eesti mõttelugu
“Ringrajal. Meenutusi mootorrataste ringrajasõidu esimesest kolmest aastakümnest Nõukogude Liidus”
Raamat annab ülevaate Nõukogude Liidu mootorrataste ringrajasõidu meistrivõistlustel kui tähelepanuväärseimatest spordisündmustest Balti liiduvabariikides sõjajärgsel perioodil. Tutvustatakse NSV Liidu meistreid, medalivõitjaid, treenereid, kohtunikke ja võistluste organisaatoreid. Väljaanne on mõeldud sportlastele ja spordisõpradele.
“Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis 1915-1917”
Läänemaalt pärit koolmeister Mihkel Turmann mobiliseeriti 1915. aasta alguses tsaariarmeesse. Pärast paari kuud õppusi Petrogradis saadeti soldat Preisi rindele Poolamaale. Õnneks jäi soldat Preisi rindele Pooalamaale. Õnneks jäi rindeaeg lühikeseks ja mees sattus Volõõnia kaardiväepolgu tagavarapataljoni Petrogradi. Tsaaririigi pealinna jäi ta soldatina teenima 1917. aasta keskpaigani, olles pealtnägijaks nii Veebruarirevolutsioonile kui ka Eesti iseseisvuse taastamise […]
“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel”
Leidub inimesi, kes arvavad, et Narva on Rootsi linn ja seepärast tuleb ta teiste Rootsi linnadega ühesarnastada. Selle peale vastame: Narva on ja jääb Tema Kuningliku Majesteedi ja Rootsi krooni valitsuse alla igaveseks inkorporeeritud linnana, sarnaselt teiste linnadega Rootsis, olgugi et vastavalt kohalikule omapärale on kaubandus kaubitsevatele võõrastele rahvastele teisel moel seatud. Ja mida edaspidi […]
“Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul”
Rootsi-Soome sisepolitiline kriis, mis kuningas Sigismundi ajal oli arenenud äärimise teravuseni, oli lahenenud Södermanlandi hertsog Karli ja teda toetavate Rootsi riigi seisuste energilise tegevuse tõttu Rootsile tagajärjekalt: protestandi usk ja Rootsi riigi rippumatus olid vähemalt esialgu väljaspool hädaohtu. Kuid Sigismundi ja tema partei allajäämine Rootsis ja Soomes ei taganud täiel määral Rootsi riigi ja protestantismi […]
“Rootsis Nõukogude saatkonnas”
Diplomaatilises korpuses töötanud inimesed on oma tööst rääkides reeglina sõnakehvad, tavainimese jaoks katab saatkondades toimuvat aga tihe saladusloor. Eestis said okupatsiooniaastatel võimaluse töötada Nõukogude saatkondades vaid paarkümmend inimest. Aastatel 1974-1977 Rootsis Nõukogude Liidu suursaatkonna konsulaarosakonnas atašeena töötanud Tiit Made kirjeldab elavalt ja realistlikult saatkonna tööülesandeid, diplomaatide omavahelisi suhteid ja konsulaarosakonna argipäevarutiini. Raamatus rulluvad lahti meenutused […]
