“Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma”
See juhtus 18. märtsil 1925. Alguses pidasid inimesed nähtut äikesepilve all liikuvaks uduvanikuks, raudtee ääres asuvate linnade elanikud aga arvasid, et tegemist on musta suitsu välja pahviva veduriga. Kui tornaado lähemale jõudis, nägid inimesed, et saatanlik pilv helkis kollakalt, rohekalt ja punakalt. Järgnes tugev rahe ning läbi õhu hakkasid lendama toolid, kanad, lauad, raamatud, katuselaastud. […]
“Looja ees”
Jakob Hurt (1839-1906) astus Eesti avalikku ellu avakõnega esimesel eesti laulupeol Tartus aastal 1869. Kiiresti kujunes ta autoriteetseks rahvajuhiks ja jäi selleks läbi mõningate taandumiste elu lõpuni. Ta võitlusväljad olid eesti keel, eesti kool ja kitsamalt Eesti Kirjameeste Selts. 47-aastaselt tegi ta Soomes doktorieksamid keeleteaduse ning siis, viiekümneaastase mehe ja täies mõõdus teadlasena keskendus eesti […]
“Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis”
Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline […]
“Loomisaja laulud”
Uurimusi eesti rahvalaulust Loodan, et nende kaante vahele koondatud kirjutised pakuvad huvi nii rahvalaulu uurivatele teadlastele kui lauljatele. Kerkib ju regilaule lauldes sageli küsimusi, mida üks või teine lauluosa tähendab. Laulikud on laule esitades neid ühtlasi tõlgendanud, sest kuigi arusaamatu või salapärasena tunduv värsirühm võib sellisena omada teatud väärtust ja jääda just seetõttu meelde kogu […]
“Louis XV – rokokoo kuningas. Armulood Prantsuse õukonnas”
Troonipärijaks saab rinnalaps – Louis XIV lapselaps Regendi veidrad õhtusöögid Kurtisaan päästab Prantsusmaa trooni Markiis de Pompadour saab kõikvõimsaks favoriidiks Tõde Hirvede pargist Ševaljee d`Eon sõidab naiseks riietatult Venemaa keisrinna juurde Kergemeelsest näitsikust saab kuulus krahvinna du Barry Poola jagamise otsustab Marie-Antoinette´i öeldud sõna proua du Barryle Proua du Barry ja Marie-Antoinette´i rivaalitsemine valmistab ette […]
“Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda”
Sisukord: I. osa. Lõuna-Aasia pärast Teist maailmasõda. Briti India jagunemine Indiaks ja Pakistaniks. Tseiloni iseseisvumine ja areng dominoonina. India: dominioonist vabariigiks. Pakistan: dominioonist islamivabariigini. India Vabariik Jawaharlal Nehru juhtimisel (1950-1964). Ayub Khani valitsemine Pakistanis (1958-1969). Yahya Khandi diktatuur Pakistanis (1969-1971). Indira Ghandi – India uus peaminister. India ja Pakistan pärast Kolmandat sõda. Bangladesh aastail 1971-2000. […]
“Lugusid Anveltist ja Kingissepast”
Kaheksa meest ja kolm naist ruumis, kes kõik seotud algava ülestõusuga, olid täiesti vait. Kui sel hetkel oleks ämblik võrku kuduma hakanud, siis oleks võinud kuulda isegi nõrka krabinat tema niiskes võrgunäärmes, nii vaikne oli. Käär luges: “Korrapidaja on kasiinos vasakus tiivas. Pärast korrapidaja likvideerimist tuua kuulipilduja kasiino teisele korrusele. Samuti rünnata käsirelvade ladu ja […]
“Lugusid toonasest Tartust”
Tartu ajaloo tuntud tutvustaja Hillar Palametsa (1927) on koostatud ja kirjutatud ülevaade Emajõelinna kaugemast ja lähemast minevikust on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele koolilastest kuni pensionärideni. Lugeja saab esmakordselt ühtede kaante vahel pildi Tartu pika ajaloo olulisematest sündmustest ja isikutest, koolide ja ülikooli osast linna arengus, tartlaste argielust ammustest aegadest kuni Teise maailmasõja lõpuni. Seda nii läbi […]
“Lugusid vanast Tiigist”
Teie käes on kogumik materjale ja meenutusi Tartu üliõpilasolmest põhiliselt esimesel sõjajärgsel aastakümnel, tagasihaardega 20. sajandi algusesse ja järelhüüdega 1960. aastatesse. Nimikangelase rollis on 25 aastat ülikooli suurima ühiskoduna püsinud Vana Tiigi inter. Sama meenutatakse ka usinuses ning kasinuses elanud tolleaegsete naistudengite intreid, samuti nagu Supilinna (õues oleva “kessega”) omaette tudengitube, üliõpilassööklat ja Verneri kohvipoodi […]
“Lühiajalugu vähenõudlikele”
Raamat sisaldab seiku, mida ajalooraamatud tavaliselt ei käsitle. Kas käesurumise võitnuks hunnide Attila või Tšingis-khaan? Rindade ajalugu. Valitsejate söögikapriisid. Tulbimaania. Tolmuimeja ja toidu ajalugu. Tualettpaberi ajalugu. Eneserooskajad. Ja veel palju muud.
“Lühike Ameerika ajalugu”
“Lühike Ameerika ajalugu” on üks esimesi Ameerika Ühendriikide Informatsiooniagentuuri (USIA) väljaandeid. Esimene raamat (1949-50) valmis Riigidepartemangu Rahvusvahelises Informatsioonibüroos ja hiljem USA Informatsiooniagentuuris töötanud Francis Whitney toimetamisel. Akadeemiliste konsultantidena osalesid selle koostamisel Columbia Ülikooli ajalooprofessor Richard Hofstadter ja George Washingtoni Ülikooli Ameerika ajaloo professor Wood Gray. Lisamaterjali koostas D. Steven Endsley Berkeleyst (California). Raamatut on aastate […]
“Lühike teatriajalugu”
Sisukord – Kreeka ja Rooma teater – Keskaja teater – Itaalia renessanssteater – Elizabethi ajastu teater – Hispaania ja Prantsusmaa kuldne ajastu – Inglise restauratsiooniteater – Teater 18. sajandi Saksamaal – Prantsusmaa enne revolutsiooni – 19. sajandi alguse teater – 19. sajandi lõpu teater – Ibsen, Tšehhov ja ideedeteater – Kaasaegne teater.
“Lühike Vabadussõja ajalugu”
Vabadussõda ülevaatlikult esitava teose kordustrükis on autori kirjaviis, esitrükise kujundus ja kõik illustratsioonid autentsuse huvides säilitatud ning lisatud Hannes Walteri poolt A. Traksmaad tutvustav, tema andmeid kommenteeriv ja täpsustav eessõna. (Raamatus on pühendus, 2 kaarti on kaasas)
“Lühike Venemaa ajalugu”
Yale’i ülikooli ajalooprofessori Paul Bushkovitchi „Lühike Venemaa ajalugu“ (originaali esmatrükk 2012) annab tervikliku ülevaate Venemaa ajaloost alates 9. sajandist kuni NSV Liidu kokkuvarisemiseni 1991. aastal. Raamatus ei kõnelda mitte ainult Venemaa poliitilisest ajaloost, vaid ka kirjanduse, kunsti ja teaduse edenemisest, impeeriumi rahvaste etnilisest ja usulisest kirevusest jpm. Enim tähelepanu pööratakse küll Venemaa 20. sajandi ajaloole, […]
“Lurich”
Lurich näitas ette, õhutas, kutsus üles, kõneles iga esinemise järel tervise, karskuse ja spordi kasuks, autasustas kohalikke jõumehi ning tema kuumades jälgedes tekkis kümneid spordiseltse, sajad tõttasid pomme tõstma ja rinda pistma, siirdudes tema abil suure ilma areenidele. Tema õpetusel-õhutusel sündis ja sigis kogu hilisem spordiliikumine ning said suurteks Hackenschmidt, Aberg ja teised. Ta oli […]
“Ma maksan kätte”
40 surmavat plaani Kättemaksul on iidne iseloom, see on pärit aegade algusest. Salavihal on tuhandeid ilmeid ning teinekord võib see viia välja veresaunani, milles osalejad ei pruugi enam mäletadagi, mis põhjusel nad üksteist tapavad. Konflikti otsekohese lahendamise asemel puutume siin kokkuv vinduva vihaga, mille eesmärk on meile haiget teinud inimene vähehaaval hävitada. Kättemaksulugusid uurides märkasime, […]
“Ma olin Nürnbergis”
Richard W. Sonnenfeldt on ainus veel elus olev inimene, kes on pärast sõda vestelnud kõrgeimate natsikurjategijate Göringi, Speeri, von Ribbentropi, Streicheri ja teistega. Tollal 22-aastane kakskeelne reamees võeti oma üksusest tõlgiks ning temast sai 1945. aastal toimunud Nürnbergi sõjakuritegude protsessil Ameerika süüdistusmeeskonna peatõlk ja ülekuulaja. Sonnenfeldt veetis tunde, küsitledes Hitleri käsilasi ja pitsitades koonduslaagrite ülemaid. […]
“Maa jääb paigale”
Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos. Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest […]
“Maa-arhitektuur ja maastik. Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised I”
Sisukord Eessõna Maa-arhitektuur ja -maastik. Uuurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007-2010. Elo Lutsepp / Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale Heiki Pärdi / 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Hannes Palang / Maastik kui mull: piirid ja peegeldused Priit-Kalev Parts / Vanavaralt pärandiökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole Uwe Meiners (Saksamaa) / Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste […]
“Maailm omaette”
Ka selle raamatu tegelased alustasid oma teekonda teadmatusse nõukogude trellitatud loomavaguneis, nagu seda tunda said meie oma inimesed kodumaal 14 juunil 1941. Tuhandete meie inimeste saatus on meie silmade eest looritatud. Mis juhtus siis, kui meie inimestega täidetud loomavagunid ületasid kodumaa piirid? Millised olid elu- ja töötingimused Põhja Venemaa ja Siberi taiga metsalaagreis? Kui suur […]
