“Nõmmelill: Valik luuletusi”
I Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. (paberkaaned kulunud)
“Õitsev meri”
Romaan Saaremaa tuulise ja kivise kaluriküla tööka, väliselt karmi, kuid soojasüdamelise rannarahva elust. Raamatu seisukord jätab soovida, eriti on raamat kulunud seljalt, köide paremale viltu vajunud.
“Olga Nukrus. Ants Lintner”
Kaks armastuslugu 1926. aastast. Esimese sündmustik algab kahe Tartu agulinoore teineteiseleidmisega vahetult enne I maailmasõda, misjärel sõda ise ja selle tagajärjel tagalas vallanduv madalate kirgede pillerkaar seab katsumuse ette äsjaabiellunute armastuse ehtsuse ja sügavuse, andes siiski lootust leppimisele. Teise tegevus toimub äsjasündinud Eesti Vabariigis 1920ndate aastate alguses, kus kahe üliõpilase, kohmakavõitu ja tööka talupoisi ning […]
“Oma tuba, oma luba”
Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsal kohal talude päriseks ostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist etappi on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseksostmise kaasaegne kirjamees Jakob Pärn. Tema jutustus “Oma tuba, oma luba”, mis esmatrükis avaldati 1879. aastal, sai juba […]
“Öö”
Eesti novellivara Võrumaalt pärit kirjaniku Richard Rohu (1891-1950) kogumik pakub läbilõike tema novelliloomingust. Roht alustas 1910. aastatel indiviidi vabadust jutlustavate sümbolistlike lugudega, kogetud sõjaõudused andsid tõuke kirjutada realistlikumas laadis sõjajutte. 20ndatel ilmus temalt mitmes kogus vestelisi alevi- ja külaelu kujutavaid novelle. 1932, pärast vanglas viibimist, avaldas Roht oma kõige ühiskonnakriitilisema novellikogu “Vabadus ja vangla”.
“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Paul Erikson”
Paul Erikson: ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises. “Paul Erikson” on autori Adolf Kraani (1896-1992) eluloolistel andmetel põhinev ajalooline romaan. Romaan jutustab peategelase lapsepõlvest Narvas, koolipõlvest venekeelses algkoolis, spordiharrastustest spordi- ja karskusseltsi “Võitleja” liikmena, järgnenud I maailmasõjast, sõjavangistusest Saksa- ja Prantsusmaal ning lõpuks Eesti Vabariigi algusaastaist. Spordilembese peategelase unistusele saada Georg Lurichi eeskujul elukutseliseks […]
“Pisuhänd”
“Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse tippteos, Eduard Vilde (1865–1933) satiiriline komöödia aastast 1913. Kirjandusteadlase Ants Järve hinnangul on see Vilde tuntuim näidend. Järve sõnul on „näidendi ideeline põhieesmärk /-/ eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Nii on näidend oma ainestikult lähedane draamale „Tabamata ime“.“ Näidendi tegelased „naeruvääristavad end eelkõige oma ideaalide […]
“Põlev lipp”
See on, mis ma oma õpetatud sõbrale vastan: Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et tõde terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja legendi ainsast sinepiivast kasvab peagi suur puu, mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille seemnetest kasvavad uued puud. […]
“Põrgupõhja uus Vanapagan”
Vanapagan on juba mitmendat-setmendat vooru taeva-ukse taga, sest ta tahaks teada, on ta inimesena maa peal elades õndsaks saanud või mitte. Kaua peab ta koputama, enne kui Peetrus avab. “Sada aastat on täis, tulin jällegi,” ütles Vanapagan Peetrusele. “Nii ruttu!” imestab see. “Ootajal on aeg pikk.” “Jumal on pika meelega.” “Nii et otsust pole ikka […]
“Purjus väärjumalad. Märatseja ja kokott”
Romaani tegevuspaigaks on Tallinn, selle ajaviitekohad, ajakirjandus- ja äriringkonnad, lokaalid, suvituselu Narva-Jõesuus. Peategelasi on kaks – noor ajakirjanik Roland Harjuste, ideaalidega noormees, kohati blaseerunult elukogenud, ja naisarmastuskunstnik Emmi Visak, ilus, küüniline kõigi pahede kehastus, rikaste meeste kulul elav moodne kokott. Romaani süžee jälgib Harjuste armumist Emmisse, aga ka tema suhteid teiste naiste ja neidudega. Autori […]
“Rahusõit. Manglus Sepapoeg”
Sari: Eesti romaanivara 1986. aastal ilmus “Eesti romaanivara” sarjas Leida Kibuvitsa (1907-1976) debüütromaani “Soomustüdruk” 3. trükk. Siinne valik pakub kaks vähem tuntud teost. Värvikate tegelaskujudega “Rahusõit” (esmatrükk 1933) on noore emantsipeerunud abielunaise enese eest seismise lugu. Allegooriline “Manglus Sepapoeg” (1936) kujutab Kalevipoja taastulekut 1930. aastate Eestisse. Mõlemast romaanis võib leida kokkukõlasid tänapäevaga.
“Ranna jutud”
Novelle Saaremaa Läänerannalt. Uustrükk raamatust: Noor-Eesti Kirjastus Tartus 1936.
“Reigi õpetaja”
Eesti-soome kirjaniku Aino Kalda lühiromaan “Reigi õpetaja” on jutustus vanast rootsi ajast. Romaani minategelaseks on Reigi pastor Paul Lempelius, kes kirjeldab oma üleelamisi seoses oma abikaasa ning teda võlunud diakoni Jonas Kempega. Lugu põhineb tõestisündinud ainesel, autor on kasutanud romaani loomisel reaalseid kohtuprotokolle. “Reigi õpetajat” on peetud Aino Kalda kõige rikkamaks ja jutustamistehnikalt omapärasemaiks teoseks. […]
“Saatuslik armastus majas nr 34”
Neli tänavat viib väikesele asfalteeritud platsile Berliini linnaosas Charlottenburgis. Ühelt neist asus maja number 34 – ehitatud aastal 1902, milles elasid meie romaani tegelased. Nagu tuhat samataolist maja ümberringi, nii oli ka maja number 34 üks neid omapäratuid hallkollaseid Berliini üürimaju, mille tumedad kivikatused, väikesed rõdud ja kitsad trepikojad sarnanevad üksteisega nagu kaks tilka vett. […]
“Sõjamõtted”
Lugejale / Futurism / Äärmärkused / Sõjamõtted / Sõda ja rahu / Ma vaatlen / Masin masina vastu / Mis sõjast loodetakse / Unistused / Katsumisepäevad / Meelsusest ja vabadusest / Nipped-näpped / Mõtted ja mälestused / Sõjast, õigusest ja teadusest / Õigusest ja ülekohtust / Ameeriklastest / “Tema” / M. Maeterlinck surmast / Usust […]
“Soomusrongil. Episoode Vabadussõjast”
Elmar Õun (1906-1977) on lugejale tuttav ehk eelkõige oma Hiiumaa-romaanidega “Unustatud naised” ning “Meri ja maa”. 1936. aastal ilmunud Soomusrongil” on lugu vabatahtlikest, kes astusid Vabadussõtta soomusrongivõitlejatena. Õun kirjeldab nende igapäevaelu, lahinguid, dessandiskäimist, seiklusi naistega, sekeldusi supirongiga. Soomusrongist sai neile meestele kodu.
“Südamik. Valik luuletusi ja ballaade 1917-1957”
Sõna saab luuleks ainult siis, kui ta on seesmise helina kant. Ainult siis, kui sellest sisimast võngutusest võrsuv elamus luuakse ümber kehtivaks võrdkujuks. Ainult siis, kui tollest sügavhaardelisest värinast sündinud väljendus ülendatakse stiiliks. Siinjuures võivad tehnika ja kujustus tähendada kahte, mitmeti erinevat talitlust. Tehnik (=sõnastuse pealispinna ja tema ruumala korrastaja) – koostab, kujustaja aga – […]
“Sügis”
Selles raamatus jõuab poole sajandi tagant taas lugeja kätte Tootsi-lugude tsüklit lõpetav “Sügis”, mille esimene osa nägi trükivalgust 1938.a., teine osa aga ilmub raamatuna üldse esmakordselt, aluseks kirjanikust mahajäänud käsikiri. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi ning tihtipeale kisuvad olukorrad kirjaniku tahtel lausa jantlikeks.
“Suremise eod”
Sari: Eesti Romaanivara Karl August Hindrey (1875-1947) romaan novellides pakub rea psühholoogiliselt süvendatud pilte peategelase, vananeva filosoofiadotsendi, peenetundelise ja hästikasvatatud härrasmehe Hans Joalti elust, peamiselt tema puhkehetkedel: Joalt kuulab muusikat, käib kalal, mängib malet, astub sisse restorani, olles kõige selle juures teda ümbritsevate olude ja inimeste tundlik ning tähelepanelik vaatleja, ajuti vaimukas hindaja ning arvustaja.
