“Kultuurisemiootika”
Juri Lotman (1922-1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Käesolev kogumik sisaldab Lotmani olulisemaid artikleid kultuurisemiootika vallast, andes ettekujutuse semiootilisest lähenemisest ruumile, kujutavale ja filmikunstile, kirjandusele ja teatrile ning kultuurile tervikuna. Ühtlasi pakub kogumik ülevaadet semiootikateooria arengust ja tähendusest 20. sajandi humanitaarias.
“Kümme põhjust, miks otsekohe kustutada kõik oma sotsiaalmeedia kontod”
Teil on võib-olla raske ette kujutada elu ilma oma sotsiaalmeedia kontodeta, kuid virtuaalmaailma teerajaja Jaron Lanier kinnitab, et meile tuleks kasuks, kui meil neid ei oleks. Sotsiaalmeedia mürgisest haardest pagemiseks on Lanieri sõnul palju põhjusi. Sotsiaalmeedia kipub meis esile tooma halvemat, muudab poliitika hirmuäratavaks, hullutab meid illusioonidega populaarsusest ja edust, rikub meie suhted tõega ja […]
“Kurjuse Kuningriik”
/…/ Käesolev töö on iselaadne katse mõista ja näha maailmas eksisteeriva kurjuse fenomeni läbi religioonifilosoofilise prisma. Kurjust kui eksistentsi ühte lahendamatut fenomeni on selles töös algselt vaadeldud paralleelselt ja põgusalt kolmest eraldiseisvast vaatenurgast: füüsilisest, moraalsest ja metafüüsilisest. Hiljem on aga enam tähelepanu pööratud just moraalsele kurjusele, mida on üritatud mõtestada läbi teoloogilise kontseptsiooni. Et kurjuse […]
“Lääne tsivilisatsioonist ja Euroopa tupikseisust”
Eduard Tinn (s 1943), professor, filosoofiadoktor (1988). Lõpetanud Tallinna 21. Keskkooli ja Moskva Teatriinstituudi (GITIS), õppinud Moskvas Kunstide Ajaloo Instituudi aspirantuuris ja Ühiskonnateaduste Akadeemia doktorantuuris. Töötanud ajakirjas Вопросы философии ja ajalehes Литературная газета. Olnud ajalehe Sirp ja Vasar ning ajakirja Poliitika peatoimetaja, lavakunstikateedri juhataja, juhtinud Eesti juudo- ja karateföderatsiooni. Ligi neli aastakümmet õpetanud filosoofiat ja […]
“Legend Umar Haijamist”
Aeg muudab kõik, ta on tugevam kui liivatorm kõrbes, temaga ei ole võrreldav isegi ookeani murdlainete vägevus. Tema omapära on selles, et ta tegutseb aegamööda. Kui ka terve maailm magab, kui vaibuvad tormid ja lainemurd, ei maga ainult Aeg: ta on pidevalt virge ja lakkamatult tööl. Ta on tugevam isegi tulest, mida nii väga armastas […]
“Liberalism”
Sari Avatud Eesti Raamat Kaheksateistkümnenda sajandi ja üheksateistkümnenda sajandi alguse filosoofid, sotsioloogid ja majandusteadlased visandasid poliitilise programmi, mis kujunes esmalt Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides, siis Euroopa mandril ja lõpuks ka tsiviliseeritud maailma muudes paikades vähemal või rohkemal määral praktilise poliitika juhtnööriks. Seda programmi ei viidud kusagil ega kunagi täielikult ellu. Isegi Inglismaal, mida peetakse liberalismi […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
“Loodusteaduse filosoofia”
Käesolev raamat pakub sissejuhatuse mõningaisse teemadesse, mis on kesksel kohal tänapäeva loodusteaduse metodoloogias ja filosoofias. Ruumikitsikuse tõttu otsustasin käsitleda üsna üksikasjalikult väikest arvu olulisi küsimusi, selle asemel, et anda põgusat ülevaadet laiemast teemaderingist. Kuigi raamat on oma iseloomult elementaarne, olen püüdnud vältida eksitavat liiglihtsustamist ning olen viidanud mitmetele lahendamata küsimustele, mis on praegu uurimise ja […]
“Loov evolutsioon”
Henri Bergsoni (1859-1941) neli põhilist tervikteost on “Essee teadvuse vahetutest andmetest”, “Aine ja mälu”, “Loov evolutsioon” ning “Moraali ja religiooni kaks allikat. Nendest teostest me võtame vastavalt kestuse, mälu, eluhooo ning avatud/suletud ühiskonna-religiooni mõisted, mida me alljärgnevalt lühidalt avame… Kuigi elu evolutsiooni lugu on veel lünklik, annab ta siiski juba ettekujutuse sellest, kuidas arukas on […]
“Loov ühtsus”
Tunda, et mina olen olemas, ei maksa mulle midagi; see pole mulle mingi koorem. Ja ometi, kui saaks üksteisest eraldada neid mentaalseid, füüsikalisi, keemilisi ja loendamatuid teisi fakte, mis kuuluvad kõikidesse teadusharudesse ja mis on ühinenud minus, siis selguks, et neid on lõpmatult palju. Aga minus on mingi seletamatu ühtsuse saladus, mis on lihtne nagu […]
“Lõpmatus”
Sari: Avatud Eesti Raamat Igaüks, kes on mõelnud aja ja ruumi või arvude otsatuse peale, jumala täiusest või kõiksuse suurusest, tunneb selle teema erilist külgetõmbejõudu. Käesolev, ühtaegu ajalooline ja probleemikeskne ülevaade puudutab lõpmatuse kõiki aspekte matemaatikast müstikani. Käsitledes filosoofia põhiküsimusi, nagu tähendus, arusaamine, eneseteadvus ja surm, pakub see huvi laiale filosoofia- ja teoloogiahuvilisele lugejaskonnale. Kõne […]
“Lõputu unenägu”
“… Mõnikord olen ka rumalusi teinud. Näiteks tegin ma kungi süütu märkuse tuntud poeedi Schilleri kohta, mispeale hulk keegliklubisid Lõuna-Saksamaal kuulutasi mu isamaaliste pühaduste toetajaks. Nüüd on mul juba aastaid õnnestunud mitte midagi öelda, mis oleks pühadusi toetanud ja inimesi vihast punaseks ajanud. Selles näen ma edasiarengut. …” (taskuformaat)
“Maailm. Tõde. Vabadus”
Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. “Maailm. Tõde. Vabadus.” on sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Õpiku eesmärk on anda õpilastele terviklik ettekujutus inimese ja maailma mõtestamise ajaloost. Minevikku on vaja tunda selleks, et paremini mõista olevikku ning kavandada tulevikku. Filosoofial on kultuuris eriline koht: ta üldistab ajastute tähtsamaid probleeme, vastuolusid ja eesmärke maailmavaate seisukohast, olles tihedalt seotud vastava […]
“Maailma lühiajalugu noorele lugejale”
Czesław Miłosz, 1980. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, räägib “Ulro maas” – ühes oma tähtsamas teoses – Mõistuse sajandi põhjustatud muutustest maailmas. Lähemalt on vaatluse alla Fjodor Dostojevski, William Blake’i, Witold Gombrowiczi, Adam Mickiewiczi, Emanuel Swedenborgi, Oskar Miłoszi, Johann Wolfgang Goethe ja Samuel Becketti religioosne (või ateistlik) maailmavaade. “Ulro maa” on Miłoszi seitsmes raamat eesti keeles, […]
“Maailmahukk ja sotsiaalne murrang varakristluse vaadetes”
Kas kurjus on ületatav? Kas lunastus on võimalik? Kas maailm hukkub? Kes pääseb paradiisi? Kuidas sinna pääsetakseNendele eshatoloogilistele küsimustele leitakse vastus evangeeliumide, Pauluse kirju ja Johannese ilmutusraamatut võrreldes. Lugeja tutvub ristiusu kesksete mõistetega, ta kogeb apostel Pauluse ning Johannese isiksuste suurust. Sobib sissejuhatavaks lektüüriks Uude Testamenti süvenemisel kõigile, sh. gümnaasiumi vanema astme õpilastele ja üliõpilastele.
“Maailmas peegelduv veetilk”
Arutlusi Eestist, kultuurist, ajaloost. Kirjanik, toimetaja ja kriitik Mihkel Mutt on hoidnud oma meeled avatuna ja sule teravana läbi aastakümnete. “Eesti Mõtteloo” sarja köitesse on ta valinud 21. sajandil ilmunud ühiskonnateemaliste esseede paremiku ning järjestanud need nii mõtete järjekindlust kui ka sisemist pinget hoidvaks ahelaks. Kus lõpeb üks kirjatöö, sealt läheb edasi järgmine, maailmavaate terviklikkus […]
“Manu pärimus”
Manu pärimus (Manusmurti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus (Manavadharmasastra) (3/2. sajand e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik, mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat. Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte […]
“Mao Zedongi tarkuseraamat”
“Kui tahad tundma õppida pirni maitset, pead pirni muutma seda süües. Kui tahad tundma õppida revolutsiooni teooriat ja meetodeid, pead osalema revolutsioonis. Kõik tõelised teadmised saavad alguse otsesest kogemusest.” “Suur tüürimees” Mao Zedong oli neli aastakümmet Hiina tähtsaim isik. Hiina Rahvavabariigi esimehe ja Hiina kommunistliku partei keskkomitee esimehena muutis ta maailmaajaloo käiku ja miljonite hiinlaste […]
“Mars ja Venus – elu igavene heitlus”
Valitud esseed Eesti filosoof ja kirjanik Urmas Espenberg on sündinud 1961. aastal Aa külas Ida-Virumaal. Urmas Espenberg on lõpetanud Tallinna 20. Keskkooli kirjanduse ja teatri eriklassi (1979) ning seejärel Moskva Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna (1984). Pärast ülikooli lõpetamist õpetas ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ühiskonnateadusi ning töötas aastatel 1989-1990 ajakirjanikuna ETVs. Aastatel 1990-1993 elas ja töötas USAs […]
“Mäss ja meelehaigus”
Kes ta oli? Arst. Psühhiaater. Seejuures küll igalpool eestseisuses või nõukogus, kus oli tegemist vaimsete huvidega … Kuid määrav on Juhan Luiga suhtes nimelt see, mida ta kirjutas. … Juhan Luiga on vaadelnud meie elu nähtusi. Tal on lai ülevaade ning sügavusteni ulatuv silm. Ta kõneleb kõigest: ajaloost, rahvaste kultuuri väärtusest ja kirjandusest, loomast ja […]
