“Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 5 Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel? Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu […]
“Kuidas tehakse maailmu”
Sari: Avatud Eesti Raamat Üks 20. sajandi originaalsemaid Ameerika filosoofe ja loogikuid Nelson Goodman argumenteerib mängleva rangusega omalaadse “irrealismi” kasuks – teoste ja teooriate loomiseks ja mõistmiseks ei tarvitse rääkida reaalsusest, mille kohta need käivad. Maailmu on sama palju kui nende kohta käivaid õigeid versioone. Kergejalgsel teekonnal peatutakse stiili mõistel, näidatakse, kuidas pildid saavad tsiteerida […]
“Kuldaväärt mõtted”
Kogunud Lev Tolstoi Osa inimesi väidab, et süvene endasse ja siis leiad sa rahu. See ei ole siiski kogu tõde. Teine osa inimesi väidab risti vastupidist: tule oma koorest välja; püüa unustada ja leia õnn lõbustustes. Seegi pole õige kas või sellepärast, et nii ei ole võimalik vabaneda näiteks haigusest. Rahu ja õnn ei ole […]
“Kultuur ja eetika”
Raamat sisaldab tuntud filosoofi, muusiku ning arsti A. Schweitzeri (1875-1965) neljaosalisena kavandatud “Kultuurifilosoofia” kaks esimest osa: “Kultuuri allakäik ja taasloomine” ning “Kultuur ja eetika” (esitrükk 1923). Teoses analüüsitakse kultuuri mandumise põhjusi ja osutatakse ühtlasi kultuuri uuestisünni võimalustele. Pühendades palju tähelepanu eetilise mõtte ajaloole, eritleb autor kriitiliselt eetikasüsteeme Vana-Kreekast kuni läinud sajandi lõpuni. Uut optimistlikku maailmavaadet […]
“Kultuurimärgid”
Märkide, märgisüsteemide ja koodide eritlemise võime ei väljendu pelgalt praktiliste grammatikate või tüpoloogiate tundmises. Igas ühiskonnas, igas kultuuris on oma tähistamispraktikad, ja märke ning koode saab mõista vaid neid tähistamis- ja tähendustamisprotsesse tundes. Siit tuleneb, et märkide uurimise ja mõtestamise minimaalseks tingimuseks on nende vaatlemine kasutuses. Kasutus on aga käitumuslik ja tekstiloomeline. Olgu see argikäitumine […]
“Kultuurisemiootika”
Juri Lotman (1922-1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Käesolev kogumik sisaldab Lotmani olulisemaid artikleid kultuurisemiootika vallast, andes ettekujutuse semiootilisest lähenemisest ruumile, kujutavale ja filmikunstile, kirjandusele ja teatrile ning kultuurile tervikuna. Ühtlasi pakub kogumik ülevaadet semiootikateooria arengust ja tähendusest 20. sajandi humanitaarias.
“Kümme põhjust, miks otsekohe kustutada kõik oma sotsiaalmeedia kontod”
Teil on võib-olla raske ette kujutada elu ilma oma sotsiaalmeedia kontodeta, kuid virtuaalmaailma teerajaja Jaron Lanier kinnitab, et meile tuleks kasuks, kui meil neid ei oleks. Sotsiaalmeedia mürgisest haardest pagemiseks on Lanieri sõnul palju põhjusi. Sotsiaalmeedia kipub meis esile tooma halvemat, muudab poliitika hirmuäratavaks, hullutab meid illusioonidega populaarsusest ja edust, rikub meie suhted tõega ja […]
“Kurjuse Kuningriik”
/…/ Käesolev töö on iselaadne katse mõista ja näha maailmas eksisteeriva kurjuse fenomeni läbi religioonifilosoofilise prisma. Kurjust kui eksistentsi ühte lahendamatut fenomeni on selles töös algselt vaadeldud paralleelselt ja põgusalt kolmest eraldiseisvast vaatenurgast: füüsilisest, moraalsest ja metafüüsilisest. Hiljem on aga enam tähelepanu pööratud just moraalsele kurjusele, mida on üritatud mõtestada läbi teoloogilise kontseptsiooni. Et kurjuse […]
“Lääne tsivilisatsioonist ja Euroopa tupikseisust”
Eduard Tinn (s 1943), professor, filosoofiadoktor (1988). Lõpetanud Tallinna 21. Keskkooli ja Moskva Teatriinstituudi (GITIS), õppinud Moskvas Kunstide Ajaloo Instituudi aspirantuuris ja Ühiskonnateaduste Akadeemia doktorantuuris. Töötanud ajakirjas Вопросы философии ja ajalehes Литературная газета. Olnud ajalehe Sirp ja Vasar ning ajakirja Poliitika peatoimetaja, lavakunstikateedri juhataja, juhtinud Eesti juudo- ja karateföderatsiooni. Ligi neli aastakümmet õpetanud filosoofiat ja […]
“Lagunemise lühikursus”
/—/ Me oleme loomult ebajumalakummardajad ja teeme oma soovide ja unistuste objektidest vaieldamatud väärtused. Ajalugu pole muud kui Väärabsoluutide paraad, ridamisi näivuse auks rajatud templeid, vaimu alandumine tõestamatu ees. /—/ Sari: Avatud Eesti Raamat
“Legend Umar Haijamist”
Aeg muudab kõik, ta on tugevam kui liivatorm kõrbes, temaga ei ole võrreldav isegi ookeani murdlainete vägevus. Tema omapära on selles, et ta tegutseb aegamööda. Kui ka terve maailm magab, kui vaibuvad tormid ja lainemurd, ei maga ainult Aeg: ta on pidevalt virge ja lakkamatult tööl. Ta on tugevam isegi tulest, mida nii väga armastas […]
“Liberalism”
Sari Avatud Eesti Raamat Kaheksateistkümnenda sajandi ja üheksateistkümnenda sajandi alguse filosoofid, sotsioloogid ja majandusteadlased visandasid poliitilise programmi, mis kujunes esmalt Inglismaal ja Ameerika Ühendriikides, siis Euroopa mandril ja lõpuks ka tsiviliseeritud maailma muudes paikades vähemal või rohkemal määral praktilise poliitika juhtnööriks. Seda programmi ei viidud kusagil ega kunagi täielikult ellu. Isegi Inglismaal, mida peetakse liberalismi […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
“Loodusteaduse filosoofia”
Käesolev raamat pakub sissejuhatuse mõningaisse teemadesse, mis on kesksel kohal tänapäeva loodusteaduse metodoloogias ja filosoofias. Ruumikitsikuse tõttu otsustasin käsitleda üsna üksikasjalikult väikest arvu olulisi küsimusi, selle asemel, et anda põgusat ülevaadet laiemast teemaderingist. Kuigi raamat on oma iseloomult elementaarne, olen püüdnud vältida eksitavat liiglihtsustamist ning olen viidanud mitmetele lahendamata küsimustele, mis on praegu uurimise ja […]
“Loov evolutsioon”
Henri Bergsoni (1859-1941) neli põhilist tervikteost on “Essee teadvuse vahetutest andmetest”, “Aine ja mälu”, “Loov evolutsioon” ning “Moraali ja religiooni kaks allikat. Nendest teostest me võtame vastavalt kestuse, mälu, eluhooo ning avatud/suletud ühiskonna-religiooni mõisted, mida me alljärgnevalt lühidalt avame… Kuigi elu evolutsiooni lugu on veel lünklik, annab ta siiski juba ettekujutuse sellest, kuidas arukas on […]
“Loov ühtsus”
Tunda, et mina olen olemas, ei maksa mulle midagi; see pole mulle mingi koorem. Ja ometi, kui saaks üksteisest eraldada neid mentaalseid, füüsikalisi, keemilisi ja loendamatuid teisi fakte, mis kuuluvad kõikidesse teadusharudesse ja mis on ühinenud minus, siis selguks, et neid on lõpmatult palju. Aga minus on mingi seletamatu ühtsuse saladus, mis on lihtne nagu […]
“Lõpmatus”
Sari: Avatud Eesti Raamat Igaüks, kes on mõelnud aja ja ruumi või arvude otsatuse peale, jumala täiusest või kõiksuse suurusest, tunneb selle teema erilist külgetõmbejõudu. Käesolev, ühtaegu ajalooline ja probleemikeskne ülevaade puudutab lõpmatuse kõiki aspekte matemaatikast müstikani. Käsitledes filosoofia põhiküsimusi, nagu tähendus, arusaamine, eneseteadvus ja surm, pakub see huvi laiale filosoofia- ja teoloogiahuvilisele lugejaskonnale. Kõne […]
“Lõputu unenägu”
“… Mõnikord olen ka rumalusi teinud. Näiteks tegin ma kungi süütu märkuse tuntud poeedi Schilleri kohta, mispeale hulk keegliklubisid Lõuna-Saksamaal kuulutasi mu isamaaliste pühaduste toetajaks. Nüüd on mul juba aastaid õnnestunud mitte midagi öelda, mis oleks pühadusi toetanud ja inimesi vihast punaseks ajanud. Selles näen ma edasiarengut. …” (taskuformaat)
“Maailm. Tõde. Vabadus”
Sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. “Maailm. Tõde. Vabadus.” on sissejuhatus Lääne-Euroopa filosoofia ajalukku. Õpiku eesmärk on anda õpilastele terviklik ettekujutus inimese ja maailma mõtestamise ajaloost. Minevikku on vaja tunda selleks, et paremini mõista olevikku ning kavandada tulevikku. Filosoofial on kultuuris eriline koht: ta üldistab ajastute tähtsamaid probleeme, vastuolusid ja eesmärke maailmavaate seisukohast, olles tihedalt seotud vastava […]
“Maailmahukk ja sotsiaalne murrang varakristluse vaadetes”
Kas kurjus on ületatav? Kas lunastus on võimalik? Kas maailm hukkub? Kes pääseb paradiisi? Kuidas sinna pääsetakseNendele eshatoloogilistele küsimustele leitakse vastus evangeeliumide, Pauluse kirju ja Johannese ilmutusraamatut võrreldes. Lugeja tutvub ristiusu kesksete mõistetega, ta kogeb apostel Pauluse ning Johannese isiksuste suurust. Sobib sissejuhatavaks lektüüriks Uude Testamenti süvenemisel kõigile, sh. gümnaasiumi vanema astme õpilastele ja üliõpilastele.
