“Ishmael. Mõtte ja meele rännak”
Daniel Quinni filosoofiline romaan “Ishmael” on iseäralik dialoog, kus üheks osapooleks on gorilla. Kui muinasjutustaja vastab ajalehekuulutusele, kus otsitakse õpilast, satub ta vastamisi gorillaga, kes hakkab talle telepaatilise vestluse teel õpetama uusi arusaamisi inimkonnast. See on raamat mütoloogilisest mõtlemisest moodsa tsivilisatsiooni südames, selle mõjust eetikale ja tänapäeva tsivilisatsiooni jätkusuutlikkusele. Autori keel on lihtne ja selge, […]
“Itaalia renessansikultuur. Üks esituskatse”
Üldreeglina tuntakse õpetlasi nende loomingu põhjal, tegelastena romaanides tulevad ette ainult mõned üksikud; ja kui nõnda sünnib, siis ikka loomulikus järgnevuses: tegelasena esinetakse, kui looming on juba üldiselt tuntuks muutunud. Selles mõttes ei ole autoriga, kes järgnevalt tuleb vaatlusele, asjad täitsa korras; tema nimelt käibib juba veerand sajandit – tänu H. Hesse “Klaaspärlimängu” tõlkele – […]
“Jeesus. Virgumise lugu”
Manades lugeja silme ette Jeesuse teisenemise aja, need “kadunud aastad”, millest Uus Testament ei jutusta, on autor püüdnud kujutleda tema teekonda, mis viis virgumiseni ning kauaoodatud messiaks saamiseni. Teismeeas sai Jeesus hoiatavaid endeid oma tuleviku kohta, ent end Jordani jões ristida lastes oli ta juba leppinud oma saatusega, milles said kokku valguse ja pimeduse äärmused. […]
“Juhatus kommunikatsiooniteooriasse”
Raivo Palmaru on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna cum laude 1978. aastal. filosoofiadoktor (politoloogia ja riigiteaduste alal). Töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Noorte Hääl, Raha Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht, ajakirjades Aja Pulss ja Luup ning Eesti Televisiooni ühiskonnaelusaadete direktorina. Aastail 1988-1990 EKP Keskkomitee analüüsi- ja prognoosisektori juhataja, 1997-1999 Eesti Vabariigi peaministri nõunik, peaministri büroo juhataja. 1999. […]
“Juhatus loogikasse”
Loogika on Lääne tsivilisatsiooni selgroog, mis hoiab koos tema filosoofia, teadus- ja õigussüsteeme. Ent kuna loogika kasutab ohtralt zargooni ja matemaatilisi sümbolismi, jääb ta oma üldtunnustatud tähtsusest hoolimata paljudele avamata laekaks. Käesolev raamat kutsub Sind seda laegast avama ning selle sisuga tutvuma. Sõbralikuna ning kergestiloetavana räägib ta Sulle loogika ajaloost, seletab loogikasümboleid ja meetodeid ning […]
“Kahe tarkuse ühtsus”
Abu Mu´in Nasir ibn Khusraw ibn Harith, rohkem tuntud Nasir-e Khusrav´ nime all, sündis Balkhi linna lähedal Khorasanis aastal 1003 m.a.j (teiste allikate järgi aastal 1004, islami ajaarvestuse, hidžra järgi aastal 394, kusjuures peab teadma, et islami kalender on meie nn päikesekalendrist erinevalt kuukalender, mille aastas on 354 päeva). Ta pärines jõukast perekonnast, kus tegeleti […]
“Kaizen”
Jaapani filosoofia harjumuste muutmiseks väikeste sammude haaval Positiivsed elufilosoofiad hygge´ist ikigai´ni vallutasid tormijooksuga maailma. Nüüd aitab kaizen – “hea muutus” – kujundada vähehaaval ümber oma harjumusi, ilma et heituksid või muutuksid enda vastu karmiks. Kaizen´i meetodi abil saab ka kõige julgemast kavatsusest saavutatav eesmärk. Õpetus toimib tõhusalt, sest läheneb igaühele individuaalselt. Esimesena popularisseris kaisen´i meetodit […]
“Kanti kriitiline filosoofia”
Käesolev teos on Deleuze´i kolmas raamat (enne seda ilmusid käsitlused Hume´ist ja Nietzschest). See ilmus sarjas “Le philosophe”, mis oli mõeldud tutvustama kuulsaid filosoofe. Deleuze´i raamat Kantist kuulub ühte ritta tema teiste mõnd filosoofia käsitletvate teostega (Hume, Nietzsche, Bergson, Leibniz). Selline töövõte tuleb kõige paremini välja kahe kõige lühema raamatu puhul, milleks on seesama raamat […]
“Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned”
“Kartus ja värin”: Eessõna; Häälestus; Kiidukõne Aabrahamile; problemata; Sissejuhatav ekspektoratsioon; Problema I; Problema II; Problema III; Epiloog. “Meeliülendavad kõned”: Armastus katab pattude hulga I; Armastus katab pattude hulga II; Mida meil on õppida lilledelt väljal ja taeva lindudelt. Kommentaarid. Sari: Avatud Eesti Raamat
“Keeleteaduse alused”
Iga inimene oskab keelt kasutada, ent keele analüüsimiseks, kirjeldamiseks ja sügavamaks mõistmiseks vajatakse õpetust ja sobivad töövahendeid – keelteaduse teooriaid, mõisteid ja uurimismeetodeid. “Keeleteaduse alused” tutvustab inimkeele keskseid tunnuseid, keelesüsteemi üldiseid struktuuripõhimõtteid, samuti keele allsüsteeme. Raamat annab ülevaate maailma keelte jagunemisest, keeleteaduse arengusõlmedest, keeleuurimise eri valdkondadest ja keskest terminoloogiast. Lugejalt ei eeldata lingvistilisi eelteadmisi, mistõttu […]
“Kirjandus ja õigus surmale. Valik tekste”
Maurice Blanchot on üks suur mõistatus. Tema peaaegu sajandi pikkuse elu kohta jõuab avalikkuse ette vaid üksikuid kilde: sünd 1907. aastal; surm 2003. aastal; erakuelu periooditi Pariisis, periooditi sllest väljaspool; pikaajaline sõprus Emmanuel Levinasi ja George Bataille´ga; nooruse ultraparempoolsus; hilisem äärmusse kippuv vasakpoolsus; osalemine Teise maailmasõja ajal vastupanuliikumises; pärastsõjaaegne aktiivne osavõtt poliitilistest protsessidest – Alžeeria […]
“Klaaspärlimäng”
Magister Ludi Josef Knechti eluloo kirjeldamise katse koos Knechti järelejäänud kirjatöödega. Sari: Varamu
“Klassitsism” I osa
Inimkeha retoorika klassitsistliku kujutavkunsti kaanonites. Monograafia. Monograafia näitab klaasitsismi ainest kasutades, kui viljakaks osutub Juri Mihhailovitš Lotmani retoorikakontseptsiooni ülevõtt kirjandusteadusest kunstiteooriasse. Jätkuteemadeks (mis aga paratamatult kaugendavad klassitsismist) võiksid olla nt. piktograafilisus, retooriline arv, piltkujutise metafoorsuse ja metonüümilisuse retoorika, füsiognoomika teooriad, muude retoorikate rakendatavus kujutavkunsti teoorias, maastikumaali retooriline tüpoloogia, inglise “klassitsism”. Eraldi tuleks vaatluse alla võtta […]
“Kohtlane. Mikrobegas”
Sari Europeia Houdoni silmapaistvat skulptuuri “Voltaire tugitoolis” säilitatakse Sankt Peterburi Ermitaažis. Skulptuuri koopia asub Pariisi Comedie-Francaise´is. Kui teha ring ümber skulptuuri, vaadates ainiti kirjaniku silmi, võib tähendada, kuidas reibas naeratus ta huulil asendub tülgastuse, grimassi ja sarkasmiga. Edasi võib näha Voltaire´i kui mõtisklustesse süvenenud filosoofi, siis Voltaire´i kui “peiarit”, kes lihtsameelse pilguga seirab maailma absurdsust. […]
“Kohustustest”
Cicero viimane traktaat sündis olustikus, mida teos ise küllaldase selgusega ei kajasta. Mingil määral kõnealuseid kajastusi muidugi esineb; ikka jälle autor kurdab, et riiki enam ei olevat ja mitmel korral vihjatakse tollelegi, kes on riigi hävingule kõige rohkem kaasa aidanud. Ometi jääb see üksikute hälvete tasemele, mis käsitluse tõtlikku, kuid siiski tasakaalukat voolavust palju ei […]
“Kolm oma elu laulikut. Casanova, Stendhal, Tostoi”
Austria kirjaniku, biograafilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud Casanovale, Stendhalile ja Lev Tolstoile. Esseed kuuluvad sarja “Maailma ehitusmeistrid”, milles autor jälgib loomingulist vaimujõudu maailmaajaloo oluliste inimtüüpide kaudu.
“Kolmas tee. Sotsiaaldemokraatia uuestisünd”
“Tony Giddens, kes on Tony Blairi väidetav lemmikintellektuaal, on teinud seda, mida paljud võimatuks pidasid: ta on kokku seadnud selgesti arusaadava ja veenva kolmanda tee definitsiooni. Ta saavutas selle rõhutades, et kolmas tee ei jää vasak- ega parempoolsuse vahepeale, vaid jääb sotsiaaldemokraatia uuestisünnina vasakpoolsete vaadete osaks. See raamat võiks otsustavalt veenda Blairi poolehoidjaid selles, et […]
“Kommunism”
Richard Pipes (sündinud Varssavis, Venemaa ja Nõukogude Liidu ajaloo professor Harvardi ülikoolis, töötanud ka president Reagani nõuandjana) ütleb eessõnas: See raamat on sissejuhatus kommunismi ja samas ka selle nekroloog, sest on kindel, et kui täiusliku ühiskondliku võrdsuse otsingud eales korduma peaksid, ei omanda need enam kunagi marksismi-leninismi vormi. Raamatus jälgitakse kuues peatükis kommunismi ajalugu – […]
“Kõndimise filosoofia”
Bibliotheca Controversiarum Kõndimine on osa meie igapäevaelust. Frederic Gros` “Kõndimise filosoofia” vaatleb kõndimist süviti. Ühendades käimise isikliku kogemuse suurte filosoofiliste ja kirjanduslike käsitlustega, aga ka ajalooliste figuuridega, näitab Gros kõndimise olulisust mitte ainult tervise seisukohast, vaid ka kultuuriloolisest vaatepunktist. Kõndimisest saab kunst ja filosoofia. Margus Vihalem filosoofiadoktor “Kõndimise filosoofiat” ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib […]
“Konflikt. Konsensus. Moraal. Uurimusi pluralistliku diskursuse filosoofiast”
Arvamuste ja soovide lahknemise korral inimesed karjuvad üksteise peale või vaidlevad. Tartu Ülikooli filosoofid uurivad selles raamatus eri seisukohtadest lähtuvate arutluste eduka lahendamise tingimusi. Vaidlus tähendab arutelu. Arutelu tähendab seisukohtade põhjendamist. Kas aga arutelu on võimalik, kui osapoolte vajadused ja soovid on vastuolus ning nad lähtuvad erisugustest uskudest või väärtustest? Autorid kirjutavad mitte ainult arutlemise […]
