“Deception”
The universe is under siege. Every fifty-thousand years, a race of sentient machines invades our galaxy to harvest all organic life-forms. They are the Reapers. Two people who know the truth are desperately searching for a way to stop the cycle: Navy admiral David Anderson and his partner, Kahlee Sanders. The have uncovered grisly evidence […]
“Navarone suurtükid”
Vana kooli heroiliste ning romantikavabade põnevike autor Alistair MacLean sündis 28. aprillil 1922. aastal Šotimaal. Tema kodus kõneldi gaeli keelt, inglise keele omandas poiss alles seitsmeaastaselt. 1941. aastal astus MacLean mereväkke ning teenis torpeedomehena Vahemerel, Vaiksel ookeanil ja Põhjamerel, konvoeerides Venemaale suunduvaid abilaevu. MacLeani sõjatee lõppes Jaapani vangilaagris. Pärast sõja lõppu hakkas Glasgow´ ülikoolis tudeerinud […]
“Atlandi kirjad”
Käsikiri on kokku pandud kaheksast ajakirjanduses ilmunud reisikirjast, mis vestavad meremeeste töödest-tegemistest kaugel ookeanil. Sekka on põimitud humoorikaid lugusid kodusaarelt. (taskuformaat)
“Germaanlased Thorsbergi ja Ravenna vahel”
Germaanlaste kultuurilugu kuni rahvasterändamise lõpuni. Raamat on pühendatud germaanlaste esiajaloole, mis haarab ajajärku I aastatuhande keskelt e.m.a. 6. sajandini. Valgustades germaanlaste-slaavlaste ja germaanlaste-keltide suhteid jm., lähtub autor marksistlikest seisukohtadest. Raamat on kirjutatud teaduslik-populaarses vormis ja sobib lugemiseks igale ajaloo- ja arheoloogiahuvilisele, kuid seda võivad kasutada ka kõrgkoolide ajalooüliõpilsed. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Nulli ja lõpmatuse kohal”
Ma ei kahtle, et Linnart Mäll on tülikas ja keeruline inimene. Kaugelt raevukamalt kui enamik teisi on ta trotsinud nii kergesti ja märkamatult tiigistumisele viivat mõnusat vaimset äraolemist – saagu inimlikest vahekordadest siis, mis saab. Kuid tõesti on kõigel alati mingi eraelulinegi põhjus, siis tundub mulle, et Linnart Mälli trotslikkuses on midagi ka sellest kibedast […]
“Geniuste maskimäng”
Austria aristokraadist kirjaniku ja kunstniku Fritz von Herzmanovsky-Orlanda (1877-1954) looming avastati alles pärast surma, mil avaldati ka tema kümneköiteline teostekogu. Eluajal ilmus vaid rokokooromaan “Hobustehirmutis roosivõrgus”. Tema kolmest romaanist kõige peateoslikum on “Geniuste maskimäng”, kirjutatud 1928/29, avaldatud 1957. See on eriskummaline ja humoorikas fantastilis-müstiline grotesk, mis ammutab ainet Austria-Ungari impeeriumi irratsionaalsusest ja mida võib võrrelda […]
“Veiste söötmine”
Raamatus antakse ülevaade veiste söötmise füsioloogilistest alustest ning üksikute veiserühmade söötmise teoreertilistest ja praktilistest probleemidest. Käsitletakse ka vasikate, mullikate, lehmade ja pullide söötmist talvel, suvel ja siirdeperioodidel. Lehmade söötmist iseloomustatakse veel reproduktsioonitsükli eri aegade kaupa. Raamat on koostatud tänapäeva zootehnikateaduse ja kohalike uurimistulemuste põhjal ning see on mõeldud õppevahendiks Eesti Põllumajanduse Akadeemia zooinseneri-, veterinaaria- ja […]
“Luuletusi”
Sisukord Luuletused I. 1836-1841: 1836: – Surev gladiaator – Näkineid – Juud meloodia 1837 – Borodino – Poeedi surm – Palmioks Palestiinast – Vang (Vanglavärav, valla mine) – Naaber (Kes sa oled…) – *** (Kui kollaseks lööb nurm…) – *** (Ma leidsin teise kaunitari) – *** (Ei taha, et mu saladust) – *** (Kuulen su […]
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Uhke põhjamaine”
Esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest H. Rebane on magistrikraadiga uurija, kelle püsivaks huviks on olnud 20. sajandi tõlkekirjandus ning J. W. Jannseni elu ja tegevus. Lisaks mitmelesajale artiklile on ta omaette raamatuna avaldanud essee “Johann Woldemar Jannsen” (1990) ning toimetanud trükki Jannseni teoste valimiku (1998). Käesolev raamat on esimene algupärane skandinaavia kirjandusi käsitlev teos eesti […]
“Sadamad ja akadeemikud”
Emeriitprofessor Lauri Vaska mälestusteraamat hõlmab aastaid 1959-1989, millesse mahub mitmeid kohtumisi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ja ka kodumaal. Sadamalinnadest on pagulaseestlasele muidugi kõige südamelähedasem Tallinn, kuhu autoril pärast 1944. aasta põgenemist õnnestus tulla 1972. aastal. Olulise teemana läbib mälestusi usalduse küsimus, iseloomustades inimestevahelisi suhteid lähiminevikus. Lauri Vaskalt on varem ilmunud kaks mälestusteraamatut: Riiklik õppeasutus Inglise Kolledž. Tallinn, […]
“Kui süda kõneleb”
Süüdistatav nuuksus. Neiu istus kägaras kitsal puupingil, taskurätt silmadele surutud, ja oli täielikult oma armetu olukorra võimuses. Eesistuja ja mõlemad kaasistujad tulid nõupidamisruumist tagasi. Kohalviibijad tõusid pinkidelt püsti, ainult kohtualune jäi istuma, pime ja kurt kõige suhtes, mis tema ümber toimus. …
“Ööd vanas majas”
Jutte 1972-1974 Sisukord: Heinakuhi; Ööd vanas majas; Kolmandas trepikojas; Sanitaride puudus; Margiti kadumine.
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Mu hing on tuline kui laava…”
/Miks Karm mõjub peajagu teistest üle? See on talendi teema. Olen varemgi sellele mõelnud; ka nüüd gastrollil. Ta paneb vaatama, kuulama, isegi siis kui ei tea teksti või on jokkis. Tartus õhtust õhtusse oli ta priima, aina kasvas, tihenes, kiirgas. Ometi on ta talent midagi sootuks erinevat Eskola omast; mitte nii loomulik-lihtne, aga enam põhja […]
“Vanad vigurid ja vembud”
Karikatuuride ja šaržide valimik. Felix Randeli nimi sai laiematele hulkadele tuntuks juba rohkem kui neli aastakümmet tagasi, algul maalikunstnikuna, siis aga ka Redo-Randelina, populaarse karikaturistina. Felix Johansen, kellest hiljem sai Randel, nägi ilmavalgust 1901. aasta kesksuvel Valgas, kus ta isa töötas maalermeistrina. Sirgumisajale järgnesid õppeaastad: algkool, linnakool, Valga kommertsgümnaasium. Linnakoolis oli joonistusõpetajaks Pensa kunstikoolis õppinud […]
“Kaotatud illusioonid”
Prantsuse kirjanduse klassiku Honoré de Balzaci “Inimliku komööda” suursarja kuuluv teos “Kaotatud illusioonid” (1843, eesti k. esmatrükk 1958) on omalaadne eellugu romaanile “Kurtisaanide hiilgus ja viletsus” (eesti k. 1959 ja 1990), kujutades viimase kangelase, noore ja auahne provintslase Lucien Chardon de Rubempré teekonda provintsist Pariisi ja tagasi, tema käekäiku suurlinna erinevates, eriti aga ajakirjandusringkondades, kus […]
“Eesti rahvatoite”
Raamat koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade toidust argi- ja tähtpäevadel, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi keskpaigaks. Teine osa sisaldab toiduretsepte toidurühmade kaupa, mõeldud kasutamiseks tänapäeval. Raamat etnograafiahuvilistele ja perenaistele. Illustreeritud värvifotodega.
“Shakespearen salaisuus”
Tässä kirjassa kysytään – kuten monessa muussakin yhteydessä – kuka oli kirjailija “William Shakespeare”. Oliko näyttelijä William Shakespeare vain olkimies, jonka selän takana piileksi kokonainen veljeskunta? Petter Amundsen on löytänyt Shakespearen näytelmien ensimäisestä laitoksesta mutkikkaan, erittäin hienostuneen koodijärjestelmän, jonka suunittelija vaikuttaisi olleen Francis Bacon mahdollisine tovereineen. Tarkemmat tutkimukset johtavat yleiseuroppalaisen sivistysprojektin jäljille, jonka taustalta löytyvät […]
“Alasti ja surnud”
Maileri esimest ja kuulsaimat teost “Alasti ja surnud” peetakse põhjendatult üheks parimaks Teisest maailmasõjast rääkivaks romaaniks, mille on kirjutanud ameerika kirjanik. Ilmudes pälvis see nii ülistavaid arvustusi kui ka materdavat mahategemist. Mailerit süüdistati muuhulgas selles, et teda ajendas kirjutama isiklik vastumeelsus sõjaväeteenistuse suhtes. Raamat põhineb paljuski kirjaniku isiklikel läbielamistel Vaikse ookeani lõunaosa sõjatandril. Muuseas, “Alasti […]
