“Jakob Tamm”
Jakob Tamm – ja niisugune paks raamat… Kuidas on taoline asi võimalik? Teise või kolmanda järgu kirjanik, ammu läbielatud aeg ning üleelatud luule ja ikkagi veel päevakorral? Nii- ja teistviisigi võidakse ühelt või teiselt poolt küsida… Kõige mõjukamalt võiks rääkida enese eest siiski käesoleva jutu kangelane ise. Tema, Jakob Ado ja Maie poeg Tamm on […]
“Mõrv džässikeldris”
Selles humoorika sulega kirjapandud põnevusloos selgitab uljas korravalvur Al Wheeler teravmeelselt ühe mõrvaloo teise järel, lastes end vaid ajuti hurmavate kaunitaride peibutustest eksiradadele juhtida.
“Vadja keele sõnaraamat” 2. osa
Vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel, mida kõnelesid Ingerimaa (praeguse Leningradi oblasti lääneosa) põlisasukad vadjalased. Tänapäevaks on vadja keel hääbunud. Sõnaraamatus on esitatud vadja keele sõnavara koos selle murdeerinevustega. Sõnatähenduste avamisel ning sõnade semantilis-süntaktiliste seoste iseloomustamisel on abiks ulatuslik näitematerjal. Sõnaraamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi läänemeresoome keelte, nende ajaloo ja omavaheliste seoste […]
“Uraalidest Kuramaani”
Mälestusi Eesti Laskuskorpuse võitlusteelt Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941-1945. Käsikiri läbi arutatud EKP Keskkomitee Partei Ajaloo Instituudi Suure Isamaasõja Vabariiklus Komisjonis. … Eesti Laskurkorpuse võitluse kohta Suures Isamaasõja tandreil on ilmunud raamatuid ja avaldatud artikleid ajakirjanduse veergudel. Kuid neis ülevaadetes, mis on koostatud operatiivdokumentide või arhiiviandmete alusel, käsitletakse peamiselt korpuse suuremate väeüksuste – diviiside, polkude […]
“Retribution”
Humanity has reached the stars, joining the vast galatic community of alien species. But beyond the fringers of explored space lurk the Reapers, a race of sentient starships bent on “harvesting” the galaxy´s organic species for their own dark purpose. The Illusive Man, leader fo the pro-human black ops group Cerberus, is one of the […]
“Inglise patsient”
Michael Ondaatje tuntuima, Bookeri auhinna pälvinud romaani “Inglise patsient” (“The Elnglish Patient”) tegevus hargneb rööbiti 1930.-1940. aastate Egiptuses ja Teise maailmasõja viimastel päevadel ühes laatsaretiks muudetud Itaalia nunnakloostris. Seal on varjupaiga leidnud neli erineva saatusega inimest: sõja eest põgeneda püüdev halastajaõda, elukutseline varas ja spioon, Briti armees pioneerina teeniv sikh ning salapärane, lennuõnnetuse üle elanud […]
“Lähme linna kirjutama, oma elu kergendama!” I & II osa. 2 raamatut
I raamat: Eesti kriitilise realismi klassik Ernst Peterson-Särgava on seni olnud tuntud peamiselt oma töödega, mis ilmusid viimase sajandivahetuse aegu. Autori pikk eluiga (1868-1958) võimaldas tal aga viimaste aastakümnete jooksul materjali koguda suure ajaloolise romaani jaoks ning see ka paberile panna. Nii valmis käesolev keheköiteline romaan Vändra ümbruse talurahva raskest elust teoorjuse ajal, alates sündmustega […]
“Germaanlased Thorsbergi ja Ravenna vahel”
Germaanlaste kultuurilugu kuni rahvasterändamise lõpuni. Raamat on pühendatud germaanlaste esiajaloole, mis haarab ajajärku I aastatuhande keskelt e.m.a. 6. sajandini. Valgustades germaanlaste-slaavlaste ja germaanlaste-keltide suhteid jm., lähtub autor marksistlikest seisukohtadest. Raamat on kirjutatud teaduslik-populaarses vormis ja sobib lugemiseks igale ajaloo- ja arheoloogiahuvilisele, kuid seda võivad kasutada ka kõrgkoolide ajalooüliõpilsed. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Inimese meetod”
Filosoofia maine teaduste kuningannana lähtub keskajast. Vaevaliselt tasakaalustunud kooselu tingimustes selgus peagi, et tarvis on koolitatud inimesi, kes igapäevase eluga kaasuvaid kitsaskohti suudaksid talutavaks muuta. Nii ilmuvad ülikoolid, milles õpetatakse usu-, arsti- ja õigusteadust; esimene peab kaasa aitama hinge, teine keha ja kolmas ühiskonna tervise tugevnemisele. Taotledes täielikkust lisati eelmainituile neljaski, filosoofiateaduskond, mille hooleks jäi […]
“Sonaadid”
Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad […]
“Maaspordi poolsajand”
Lugejani jõuab tagasivaade spordiorganisatsiooni “Jõud” loomisele, tegevusele ja saavutustele ning inimestele, kes erinevail aegadel maal sporti teinud, seda juhtinud või toetanud. Tehtule ei saa anda ühest hinnangut, sest nii nagu on muutunud Eesti küla, nii olid paratamatud muutused ka spordis. “Jõu” loomise ajal vapustasid elujõulist maaelu märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine, sellele järgnenud viletsusaastad. Sellest kõigest leidub jälgi […]
“Sfinks – ajaloo saladused”
Mõistatuslikke isikusi ja lahendamata saladusi kolmest aastatuhandest. Kuningas Minose riik – Kas see muinasjutuline valitseja oli tõepoolest olemas? Hannibal, Rooma hirm – Kas Euroopa saatus oli tema kätes? Kleopatra – vaaraode viimane naeratus. – Kas ta tahtis Rooma riiki kukutada? Hunnide tormijooks Euroopale – Kust nad tulid? Kuhu nad kadusid? Jaht Merevaigutoale – Kes varjab […]
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Pommuudis”
Liza Marklund, 37, on Stockholmi ajakirjanik, kes on töötanud uudistetoimetajana ja peatoimetajana nii ajalehes kui televisioonis. Selle raamatuga algab seeria Annika Bengtzoni elust, kus on üksjagu paineid. Värske uudisteosakonna peatoimetajana tuleb tal panna käima toimetuses töö, paraku on osa kolleega meelestatud uue ülemuse vastu. Väikeste laste emane tuleb leida aega ka perele. Stockholm valmistub olümpiamängudeks, […]
“Rabalinnu hõik”
Roosa: Loll! Tütar! Kas sa ise aru ei saa… Leontiine: Millest… Roosa: Küll sina oled alles tossike! Võib-olla tuli kosja…! Leontiine: Mis! Kellele? Sulle? Roosa: Võib-olla mulle jah. Ah mis mina vana inimene… Minu aeg on möödas. Aga sulle! Leontiine: Mis pagana kosilased! Kuradi… Kibekiirel heinaajal, kus iga minut kallis… Mingisugune võõras vanamees. Roosa: Ja […]
“Kui süda kõneleb”
Süüdistatav nuuksus. Neiu istus kägaras kitsal puupingil, taskurätt silmadele surutud, ja oli täielikult oma armetu olukorra võimuses. Eesistuja ja mõlemad kaasistujad tulid nõupidamisruumist tagasi. Kohalviibijad tõusid pinkidelt püsti, ainult kohtualune jäi istuma, pime ja kurt kõige suhtes, mis tema ümber toimus. …
“Urmas ja Merike”
K.A. Hindrey (1875-1947) ajalooline romaan toob meieni avara ja usutava pildi Muinas-Eesti ühiskonnakorraldusest. Autor on loonud huvitava ja elutruu portreedegalerii tolle ajastu inimestest. Teoses kohtame maakondade vanemaid, vabamehi, kodutuid ning orje. Oluline koht on antud selle aja välissuhetele, poliitika ja usu tihedale seosele. Esikaanel plekk
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Sajand lõppes, teine algas”
Mälestusi lapse- ja koolipõlvest … mälestuslehed, mis on praegu Sinu käes, pole mingi “juturaamat”! Selles pole mingeid väljamõeldisi ega ahvatlevat ilukirjanduslikku luulet. Püüdsin jääda kindlalt omaaegse tegelikkuse ja faktide pinnale… Tahaksin kujutada iga loo, iga lehekülje… kui range ajaloolise dokumendi. Akadeemik H. Kruus
“Kaotsiminemise loitsud”
“Kaotsiminemise loitsude” kõrvle võiks lugeda B. E. Ellise “Ameerika psühhopaati” ja kuulata ELO´t, eriti lugu “So Fine”… Piret Bristol
