“Üks päev”
Kakskümmend aastat. Kaks inimest… 15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal sealsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. Üks päev. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja […]
“Saint-Prousti vastu”
Marcel Prousti “Contre Sainte-Beuve”, millele minu teos tugineb ja millega sarnaneb eelkõige kõikemahutavalt vormilt, kuigi leidub ka sisulisi sünkroonsusi, oli mõeldud vestlusena oma emaga. Olen selle mõtte (nagu enamik mõtteid) enda omaks kirjutanud, kasutades seejuures ära silmi. Nii teiste kui ka enda omi. Vincent Descombes on Prousti analüüsides öelnud: “Proust on oma jutustaja süstemaatiliselt kõrvaldanud […]
“Tallinna dominiiklaste klooster”
Tallinnas Vene tänavas, paarikümne sammu kaugusel pulbitsevast südalinnast paiknevad dominikaanlaste Püha Katariina kloostri varemed. Kloostrihoonestik, sajandeid ka Mungahooviks nimetatud paik, oli kloostri tegevuse ajal, aastail 1246-1525, rahvale juurdepääsmatu. Erandiks oli kloostri kirik, mis jutluskirikuna oli avatud kõigile. Pärast kloostri likvideerimist oli Mongahoovis linna relvaladu, mistõttu see paik jäi edasigi suletuks umbes kahe ja poole sajandi […]
“Liivimaa neitsi”
Möödunud aastasajad, mida nimetatakse kirjutatud ajalooks ja mis kätkeb endas kultuuri ning haridust, on toonud endaga kaasa lõputuid verevalamisi ja vägivalda. Mälestused verest ja julmusest hägustuvad pikkamööda ja kaovad aegade hämarusse. Alles jääb kultuur, mis on ühtlasi rahva kollektiivne mälu. Üks kultuurikiht on kasvuks teisele ning areneb edasi, nii saab see kestma seni, kuni kestab […]
“Kõige tähtsam küsimus”
Peep Vainul on erakordne võime panna meid mõtlema küsimuste üle, mis on elus tõesti olulised. Soovitan seda ülimalt loetavat ning sisekaemuslikku raamatut soojalt inimestele, kes on valmis oma valikud ise tegema. – Manfred Kets de Vries/ professor, INSEAD Tänapäeval on lihtne iseennast kaotada ning oma kõige tähtsamaid soove kõiksugu kiireloomulistele nõudmistele ohvriks tuua. Tagajärjeks on […]
“Suur horoskoobiraamat”
Lühiteadmised astroloogiast ja horoskoobist Vähk (22. juuni – 22. juuli) “Maailm on komöödia nende jaoks, kes mõtlevad, ja tragöödia neile, kes tunnevad.” – Horace Walpole Vähk – inimsõbralik kuuhull. Paljud arvavad, et tunnevad oma Vähist tuttavat, kuid tegelikult on üksnes vähestel õnnestunud kaitsekilbi alla näha. Vähk on tõeline kuuhull: alati täiesti ettearvamatu ning pisut salapärane. […]
“50 viisi kodu ja aia rohelisemaks majandamiseks”
50 viisi… …kuidas vähendada oma kodu ja aia ökoloogilist jalajälge meie planeedil. Planeedi säästmine ei tähenda “tööd täiskohaga”. Järgi siin raamatus toodud 50 lihtsat nippi. Autor Sian Berry kandideerib Rohelise Partei nimel Londoni linnapea kohale ja on asutanud Linnamaasturite Vastase Liidu. (taskuformaat)
“Tee isa juurde”
“Ma kavatsen lähemal ajal abielluda, Jürgen.” Viimaks ometi! pidin juba rõõmsalt hüüatama, aga teades, et Sten ei hinda tundepuhanguid kuigi kõrgelt, talitsesin ennast ja vastasin: “Jääb üle ainult õnne soovida.” “Aitäh.” Paistis, et jätkamine valmistab talle millegipärast raskusi, vaatasin teda üllatunult. Mis tal veel hinge taga on? Ta ei murra ju ometi pead selle üle, […]
“Tasuja”
Jüriöö ülestõus 1343 ja sellele paari aasta kestel järgnenud sündmused, milles eestlased tegid katse tõusta üles Saksa ja Taani feodaalide võimu vastu, on üks tuntumaid episoode Eesti keskaegses ajaloos. Ning Eduard Bornhöhe jutustus “Tasuja” on omakorda selle sündmuse vaieldamatult kõige tuntum ilukirjanduslik kajastus. Bornöhe “Tasuja” kuulub eesti kirjanduse populaarseimate raamatute hulka, tõenäoliselt on ta eesti […]
“Peatuspaik”
Saksa DV nimeka kirjaniku Herman Kanti autobiograafiliste sugemetega romaan, mille minategelane, Friisimaa väikelinnast pärinev Mark Niebuhr satub sõja lõpuks kuuks ajaks rindele ja siis sõjavangi. Pikem peatus eeluurimisvanglas, kus peategelane puutub kokku eri rahvusest ja erinevate tõekspidamistega inimestega, vormib tema maailmapilti ja ellusuhtumist. Sari: Nüüdisromaan
“Saarte elu murdlainetes”
Saaremaa ja väikesaared üleminekuühiskonnas Raamatus on uurijad keskendunud Saaremaa (ja väikesaarte) maaelu eri külgedele – talunduse, kalanduse, turismi, väikesaarte elukvaliteedi – uurimisele. Mõneti erinev ainevald on tingitud ka erisuguste sotsioloogiliste ja sotsiaalantropoloogiliste uurimismeetodite – ankeetküsitluste, vabavormiliste intervjuude, süvaintervjuude, vaatluste, kirjalike allikate – kasutamise. Sisukord: Eessõna Laura Assmuth. Saaremaa, Eesti murranguaegne perifeeria Aili Kelam. Talude taasloomine […]
“Võnnu lahingu eellugu”
…Kuigi “Võnnu lahingu eelloo” saksakeelse väljaande üllitamisest möödub käesoleval, Võnnu lahingu 90. aastapäeval juba 17 aastat, on selles kirjeldatu Eesti (ja Läti) avalikkusele endiselt vähe tuntud ja vähe esitatud materjal. Oleme ju Võnnu lahingus (ja Landeswehri sõjas) harjunud nägema eelkõige sõjalist operatsiooni. Nottbeck meenutab meile aga, et tegelikult jõuti Võnnu lahinguni eelkõige erinevate osapoolte poliitiliste […]
“Svenska utifran. Svensk-engelsk & svensk-tysk ordlista”
Svenska utifran är ett nybörjarmaterial i svenska som främmande sprak och svenska som andrasprak, i första hand tänkt för studerande i utlandet. Lärobokens texter innehaller därför mykcet information on Sverige och svenska förhallanden.
“Naissõdalaste jälgedes”
Hobustel kappavad nõtked amatsoonid on saatnud meid varjuna juba aastatuhandeid. Väidetavasti on nad sündinud antiikautorite fantaasiat. Inglise teleprodutsent ja kirjanik Lyn Webster Wilde selle seletusega ei rahuldu. Ta asub otsima naissõdalaste jälgi ning külastab peale tuntud raamatukogude ja muuseumide ka paiku, millega seostub kõige rohkem amatsoonilugusid. Liikudes koos autoriga tagasi üha kaugemasse minevikku, heidame pilgu […]
“President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees”
Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Magnus Ilmjärv. Dokumente ja materjale. Eesti riigi ja rahva elus silmapaistvat osa etendanud president Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri saatus on tänini olnud vähe valgustatud. KGB arhiivid olid kuni viimase ajani raudselt suletud. Käesoleva dokumentide kogumiku eesmärgiks ongi presidendi ja sõjavägede ülemjuhataja vangistusaastatega seotud asjaolude dokumentaalne kajastamine. Pätsi […]
“Vancouver 2010. XXI taliolümpiamängud”
XXI taliolümpiamängud … Hõbe, mille Kristina Vancouveris tõi, võib kaaluda tema enda jaoks ja tema austajate silmis rohkem kui mitu kulda kokku – oleneb kaaludest. Kogu Eestil tuleb aga leppida, et üks hõbe peab hoidma tuju sama kõrgel, kui see oli Torino kolme kulla päevil. … – peatoimetaja Gunnar Press EOK ametlik olümpiaraamat
“Välisministrid. Romantikud ja küünikud”
Leonid Mletšin on tänapäeva üks populaarsemaid vene ajaloolasi, kelle sulest pärineb mitmeid menukaid uurimus Venemaa lähiajaloost, Varrakus on varem ilmunud tema raamat KGB esimeestest. Mletšini uus raamat “Välisministrid: romantikud ja küünikud” on omalaadne NSV Liidu ja Venemaa poliitikaelu entsüklopeedia. Unikaalsete dokumentide alusel loob autor kõigi 1917. aastast ametis olnud välisministrite ilmekad portreed ja valgustab riigi […]
“Loomaaed läve ees”
Raamat on pühendatud kõige tuntumatele ja tavalisematele loomadele: koertele, kassidele, rottidele, siilidele, põtradele, tuvidele, varestele, varblastele, sisalikele, konnadele, putukatele. Käsitletakse nende elu ja kokkupuutepunkte inimesega. Autor on kokku kogunud laialdasest kirjandusest hulk huvitavaid ja vähetuntud fakte. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.
“Teadus ja ajalugu”
Avastuste entsüklopeedia Elavas vormis entsüklopeediline teatmeteos 640 lehekülge põnevaid teemasid üle 1500 värvilise üksikasjaliku illustratsiooni ja foto lihtne ja nauditav võimalus õppida tundma meie tpredat maailma! Sisukord: Teadus: Kuidas asjad toimivad; Lend; Suured leiutised; Suured ehitised; Sport ja mängud. Ajalugu: Muinas-Egiptus; Vana-Hiina; Vana-Kreeka; Vana-Rooma; Põlisameeriklased; Maadeuurijad ja kaupmehe Taskuformaat.
“Kaks kaptenit I&II. 2 raamatut”
Romaani “Kaks kaptenit” saamisloost jutustab autor, et süžee aluseks oli noore tulihingelise teadlase jutustus oma eluloost. Esialgne käsikiri, mis pandi paberile 1936. aastal kolme kuuga, lükati kirjastuses tagasi. Seejärel töötas autor teose põhjalikult ümber, tõi sisse tüürimees Klimovi kirja, mis avas teise tegevusliini. Kapten Tatarinovi prototüübiks sai polaaruurija Georgi Sedov, kes 1912. aastal alustas laeval […]
