“Inglise-eesti seletav sõnaraamat”
“PASSWORD. Inglise-eesti seletav sõnaraamat”. Kernerman Semi-Bilingual Dictionaries Siin eesti kasutajale esitletav “semibilingvaalne” ehk pooleldi tõlke-, pooleldi seletav (nn kakskeelestatud) inglise keele sõnaraamat kuulub omanäoliste seletavate sõnaraamatute hulka, mis on kavandatud just neile, kelle emakeel pole inglise keel. Sõnaraamatus on ca 25000 märksõna. Seletav osa – informatsioon sõnaliigi kohta, sõnaseletus, sõnakasutusnäide ja grammatilised märkused – on […]
“Tuulest viidud” I&II osa. 2 raamatut
Tõlkinud Helmi Rone ja Karl Einer. Scarlett O´Hara ei olnud õieti ilus, aga mehed taipasid seda harva, kui nad olid sattunud tema võlu alla, nagu Tarletoni kaksikud praegu. Liiga teravalt segunesid tema näos ta ema, prantsuse päritoluga rannikuaristokraadi õrnad jooned ta õitsva välimusega iiri isa jämedate joontega. Kuid see oli kütkestav nägu, terava lõuaga ja […]
“Minu elu muusikaradadel”
Endiste kolleegide memuaaride ja monograafiate lugemisel tekkis mul soov “Estonia” muuskalist külge ka omalt poolt jõudumööda valgustada. Julguse nüüd juba igavikku vajunud aastate taastamiseks ammutasin üle poole sajandi kestnud tihedaist sidemeist Tallinna teatri- ja kontserditegevusega. Kui minu tagasihoidlikud püüdlused kauge mineviku elustamisel suudavad tänapäeval mingil määral huvi pakkuda, oleksin ülimalt õnnelik. Kas see mul korda […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Noored autorid 1965”
“Tund enne väljasõitu” Jüri Tuulik Jüri Tuulik sündis 28. veebruaril 1940. aastal Abruka saarel kooliõpetaja perekonnas. Koolitarkust hakkas saama 1947. a. Abruka algkoolis, keskhariduse omandas Kingissepas V. Kingissepa nimelises Keskkoolis. 1963. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ülikooliaega kuuluvad esimesed järjekindlamad katsetused lühiproosa alal. Alates 1962. a. sügisest töötas Tartus “Edasi” toimetuses. 1964. a. sügisest […]
“Kopliperasoos on rahapada”
Jutustuses “Kopliperasoos on rahapada” annab autor täpse ja selge pildi lapse mõtteviisist, maailmanägemisest ja selle lõhkumisest sõja poolt. Raamatu teises pooles sisalduvad tänapäevaainelised jutustused haakuvad autori publitsistliku loominguga.
“Kaksteist keisrit”
Impeeriumidel on kombeks tõusta ja mõne aja pärast taas põrmuks variseda – järgides vääramatut kurssi, mille märkis nende tarbeks maha iidne arhetüüp: Rooma keisririik. Rooma impeerium esindab üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat peroodi, mil loodud institutsioonid eksisteerivad ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. “Kaksteist keisrit” jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja […]
“Väike”
Anti ja mina, Tuglas ja meri. Teatud mõttes on “Väike” jätk esseekogumikule “Väike äratundmiste raamat”. Kolmest osast koosnevas teoses arendab Raudam väiksuse teemat süvitsi edasi. Raamatu esimeses osas “Anti ja mina” jutustab autor lugusid oma lapsepõlvest, lastes neis tegutseda oma esimese raamatu “Anti jutud” peakangelasel. Teine osa “Väike Tuglas” käsitleb väiksuse teemat Friedebert Tuglase loomingus, […]
“Mis on depressioon”
Perearsti raamatud patsiendile. On heal meel tõdeda, et eesti lugejani on jõudnud väärt tervisealane kirjanduslik sari. Sarja teises raamatus on juttu depressioonist – üpris sagedasest tervisehäirest, mille kohta on palju müüte ja mis on nii mõnigi kord raskesti äratuntav oma varjatud ning maskeeritud olemuse tõttu. Lisaks on depressiooni ravi pikaajaline ja kannatust nõudev. Käesolev raamatuke […]
“Eesti tennis 90”
Tänavu suvel – A.D 2003 – möödub 90 aastat Eesti tennise algusest. Tennist mängiti selles Liivimaa osas küll varemgi, kuid see oli baltisakslaste juhuslik meelelahutus. Rahvuslikule tennisele pani Eestis aluse 1913. aastal peetud turniir. Ligikaudu saja aasta jooksul pole ilmunud ülevaatlikku koguteost kodumaisest tennisest. Seda ülesannet tahab täita käesolev raamat. /…/ Raamatus esitatakse Eesti tennise […]
“Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür – 80”
Eesti Ajakirjanike Liidu auliige Eduard Tüür on sündinud 22.01.1931 Haapsalus. Karikatuurivõistlustel on ta võitnud 25 mitmesugust auhinda. Raamat sai teoks tänu Eduard Tüür (jun) toetusele. 48 lehekülge pilte.
“Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal…”
Artur Rinne on olnud üks populaarseimaid eesti lauljaid ehk nagu ütleb temast rääkiva filmi pealkiri – “Meie Artur”, keda vähemalt Nõukogude ajal teadis vist iga eestlane. “Mets mühiseb”, “Kuldne kodukotus”, “Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub”, “Vana vokk” ja paljud teised laulud olid kõlanud vanema põlvkonna kõrvus veel vanadelt heliplaatidelt ja raadioaparaatidest. Rinne isikut saatis eestiaegne […]
“Armunud kurat”
Hispaania novell “Kahekümne viie aasta vanuses olin ma kapten Napoli kuninga kaardiväes; vaba aega veetsime enamasti poissmeeste kombel ja nagu noored mehed ikka, käisime naistes ja mängisime, niipalju kui rahakott lubas. Kui näpud põhja olid jõudnud, siis istusime kasarmus ja filosofeerisime. Ühel õhtul, kui istusime ümber väikese Küprose veini pudeli ja kamalutäie kuivatatud kastanite ning […]
“Südamemurru”
“Südamemurru on Ildiko von Kürthy (1968) teine romaan. Tema debüütromaan “Mondscheintarif” (“Kuupaistetariif”, 1999) püsis mitmeid kuid Saksamaa raamatumüügitabelites ning edu saatis ka tema teist teost. Kui “Kuupaistetariif” jutustab ühe armuloo algusest, räägib “Südamemurru” peategelase Amelie “Puppe” Sturmi aramstuse oletatavast lõpust – ühest ööpäevast noore naise elus, kes on just teinud seda, millega suur osa naisi […]
“Kangelassurm”
Richard Aldingtoni romaan “Kangelassurm” ilmus 1929. aaastal ja kujutab endast Esimeses maailmasõjas tapetud noore inimese saatust. George Winterbourne püüab rajada oma teed selles ühiskonnas, kuhu ta kuulub; ta otsib, satub mässupuhangutesse ja kaotab kunagised ideaalid. Siis kaotab kõik. Nädal aega enne vaherahu, 1918. aasta 4. novembri koidikul tõuseb khakimundris noormees ilma mingi nähtava põhjuseta kogu […]
“Georg Lurich”
Georg Lurich sündis 10., uue kalendri järgi 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas Virumaal… Lapsena oli Jüri tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastasel Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur…
“Valerahategijad”
“Härra Profitendieu läks vaarudes tugitooli juurde. Ta oleks tahtnud järele mõelda, kuid mõtted tiirlesid ta peas läbisegi. Siis tundis ta pistet paremas küljes, ribide all. Polnud pääsu: see oli maksaatakk. Oleks ometi kodu Vichy vett! Oleks vähemalt nainegi koju jõudnud! Kuidas teatab ta abikaasale Bernard´i lahkumisest? Kas tuleks talle kirja näidata? Kiri on ülekohtune, kohutavalt […]
“Kiiresti valmivad õmblustööd”
50 üksikasjalikku lihtsat kavandit nädalalõppudeks 50 inspireerivat ideed, mida saab lihtsalt teostada Stiilne kujundus väheste kuludega Ideaalne käsitööhuvilistele, kel palju ideid, kuid vähe aega Rikkalikult illustreeritud, paljude fotode ja hõlpsasti järgitavate juhenditega Poest ostetud sisustustekstiil võib olla kallis ja isikupäratu. Kuid müügil on ju nii palju kauneid riideid, mis pakuvad suurepärast võimalust ise kätt proovida. […]
“Willem Reiman”
Mis salata, Villem Reimani elulugu tunneme pealiskaudselt või koguni vähe. Tema auks 1932. a. Tartu Toomemäele püstitatud ja punaste poolt hävitatud ausamba kohtki püsis aastakümneid tühi. Alles 2004. aasta suvel ausammas taastati. Kolga-Jaani rahvas on oma õpetaja mälestuse eest oma ümbruses küll kõige elavamalt hoolitsenud. Reimani teadusliku pärandi uurimise jätkamiseks loodi Kolga-Jaanis koguni Villem Reimani […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
