“Dwight Eisenhower”
Ameerika Ühendriikide tuntud väejuhi ja riigitegelase Dwight Eisenhoweri poliitiline biograafia, milles peatähelepanu on pööratud tema tegevusele lääneliitlaste ekspeditsioonijõudude kõrgema ülemjuhatajana Teise maailmasõja ajal ning USA presidendina aastatel 1953-1961.
“Eesti keeleõpetuse reegleid”
Keeleõpetuse alad. Grammatika. 1. Häälikuõpetus e. foneetika käsitleb häälikute laadi ning pikkust ja astmevaheldust; sellega seoses on hääldamisõpetus e. ortoeepia. 2. Vormiõpetus e. morfoloogia tutvustab sõnaliike ja sõnade muutumisviise. 3. Lauseõpetus e. süntaks sisaldab õpetuse lause koosseisust, sõnade seostest lauses ja lausete liikidest. 4. Tuletus- e. derivatsiooniõpetus käsitleb uute sõnade moodustamist tuletusliidete abil ja sõnade […]
“Minust sai ärinaine”
Hella Wuolijoe kolmas mälestusteraamat “Minust sai ärinaine ehk Valge vares” haarab aastaid 1908-1918, mida kirjanik peab oma elu kõige raskemateks – murranguaastateks. Tuli lõplik otsus jääda Soome, abiellumine, kodu rajamine, lapse sünd. Esimese töökoha leidis noor magister sotsiaaldemokraatide ajalehe “Työmies” toimetuses, selle kõrvalt tegi ta tõlketöid, pidas loenguid, koostas Jakob Hurda rahvaluulekogu registrit ja üritas […]
“Elu aseaine”
“Elu aseaine” autor Paul Viiding (1904-1962) kirjutab enda poolt hinnatud ja korduvalt ette loetud luuletuses: “Õhtuks olgu mul aegsasti selge / maailm ja mis seal sees.” Filosoofiline arutlemine maailma asjade üle oli nende värsside kirjutajale tõesti omane. See oli tema lemmiktegevus. Võimet mõtelda pidas Paul Viiding elu suurimaks hüveks. Kirjanduslike, sotsiaalsete ja filosoofiliste probleemidega oskas […]
“Ajamasinaga Türgimaal”
“Ajamasinaga Türgimaal” on kirjaniku ja kirjandusloolase Oskar Kruusi reisikiri, kus tänapäeva muljetega põimuvad rohked ekskursid Väike-Aasia ajalukku ja religiooniprobleemidesse, on mõtiskletud Trooja, Pergamoni, Mileetose ning teiste ajalooliste linnade varemetel, jälgitud eesti-türgi kirjandussuhteid. Seljalt kinni kleebitud
“Paul Keres. Photographs and GAMES”
Mälestusi, materjale, kirju Eestlane Paul Keres (1916-1975) kuulus neli aastakümmet malemaailma absoluutsesse tippu. Tõusnud iseõppijana väga noorelt suurimate kõrvale, sai ta 1938. AVRO turniiri võiduga õiguse maailmameistrimatšiks. Paraku lõikasid edasise läbi traagilised ajaloosündmused: esmalt kodumaa iseseisvuse kaotamine, seejärel alanud sõda ja lõpuks saatust määravalt koostöö Eesti rahvuslastega. Pääsenud küll otsesest arveteõiendamisest, kuid tõrjutud kõrvale maailmameistritiitli […]
“Ahvist kodanikuks … või vastupidi”
Kui sa teed plaani üheks aastaks, kasvata riisi. Kui sa teed plaani 20 aastaks, kasvata puid. Kui sa teed plaani aastasadadeks, kasvata mehi. – Hiina vanasõna. … Leian, et selle raamatu näol on tegemist peamiselt filosoofilise uurimusega, kuigi siin on ka õiguslikku kui otseselt poliitilist kultuuri ja kultuurituse analüüsi. Uurimus on eelkõige kontseptuaalne püüd leida […]
“August Englas”
Eesti maadlusajalugu tunneb olümpiavõitjaid, maailmameistreid, Euroopa meistreid, tiitlivõistluse medalimehi. Kuid on ainult üks mees, kes on võitnud kaks korda maailmameistri tiitli. See mees on August Englas. Suurtelt võistlustelt on ta võitnud individuaalses konkurentsis tosin kuldmedalit. Ja ei ainsatki teist karva medalit. August Englas tunnistas ainult kulda. Englase võituderohke ja kirgas sporditee sarnaneb mitmeski mõttes kahekordsele […]
“Valikjumestus”
Teie suur nõuandja Nõuandeid igale näotüübile Jumestus – see ei ole mask ega mood, see on oskus tuua esile näo individuaalsus ja väärikus, sõltumata sellest, mis käesoleval hetkel on moes: paksud huuled, kassisilmad või valeripsmed. Nõuannete puhul arvestame loomulikult ka moesuundi, kuid see ei ole kõige tähtsam küsimuses, kuidas näha välja hea ja hoolitsetud, kuidas […]
“Symposium. Filosoofiaõpik.”
Filosoofia peab mulle isiklikult midagi tähendama. Filosoofia peab vapustama, te peab innustama ja mõjuma. Filosoofia peab õhkama energiat. Ta peab lainetama ja hingama, ta peab särama. Sellepärast polegi kõige tähtsam, mida lugeja pärast selle raamatu lugemist filosoofiast teab või mäletab. Teadmised on küll olulised, kuid veel olulisem on olla vaimselt avatud uutele suundadele. Filosoofia on […]
“Nimed marmortahvlil”
Romaan “Nimed marmortahvlil” kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teine, ümbertöötatud trükk. Kaane kirja joonistanud Günther Reindorff. Korrektuuri lugenud Eduard Roos. “Vaba Maa” trükikoda. (kaaned kulunud, seljalt ülalt ja alt katki. Sees on endise omaniku nimi)
“Pojad ja armastajad”
“Ta süles lebas õrn vastsündinu. Selle sügavad sinised silmad, mis ikka veel pilkumata üles emale vastu vaatasid, just nagu kiskusid tast välja ta kõige salajasemad mõtted. Ta ei armastanud enam oma meest; ta ei olnud seda last tahtnud, aga seal see nüüd lebas ta rüpes ja rebis ta südant. Emale tundus, nagu poleks nabanöör, mis […]
“Post Mortem. Katõn”
1939. aasta septembris okupeerisid Saksamaa ja Nõukogude Liit Poola ja sellele järgnes ligi 25 000 Poola ohvitseri vangistamine ja tapmine Nõukogude vägede poolt Katõni küla lähedastes metsades. Need mehed olid Poola vaimne ja sõjaväeline eliit. Katõni tähendus Poola ühiskonnale oli aga veelgi laiem. Kogu II maailmasõja järgse aja kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni oli Katõn teema, […]
“Briti salaluure teenistuses punasel Venemaal”
… Lugeja sukeldub käesolevate lehekülgedel sellise “punase” Venemaa rüppe, mis on tänapäeva Venemaast vägagi erinev. See on see punane Venemaa, mis lõppes 1921. aastal ühteaegu uue majanduspoliitika rakendamisega. Moskva valitsus säilitab veel praegugi formaalselt selliseid ametlikke silte nagu näiteks “kommunistide-bolševike parteri”, “punaarmee” ja “punalaevastik” või “punane” see, teine ja kolmas – isegi “punakomintern”. Kuid ehkki […]
“Teed ja ristteed”
Üks vanamoeline jutuahel. Sisukord: Väekargajad; Vanaisa; Mets; Kivi; Vabanemine; Viha; Meeletus; Juula; Mässaja; Komissar. Taskuformaat.
“Minu elu on mu relv”
Nad tapavad valimatult ja miski ei suuda neid ohjeldada. Nad on otsustanud surra ja neid ei takista ükski jõud. Pärast 11. septembrit 2001 on see surmatoov nähtus omandanud kujutlematud mõõtmed. Ajakirjanik Ch. Reuter on elanud viimase kümne aasta jooksul mitmes islamiusulises riigis. Oma raamatus uurib ta enesetaputerroristide motiive ja eesmärke. Millised need inimesed on? Autor […]
“Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast”
… Järgnevad aastad tegid Broszkiewiczist kõige mängitavama poola autori. Kõik teosed, nimelt groteskid “Joonas ja narr” (“Jonasz i blazen”) ja “Pigwa ajalooline osa” (“Dziejowa rola Pigwy”), sügavalt dramaatiline “Skandaal Hellbergis” (“Skandal w Hellbergu”), moraalitee-tragifarss “Loll ja teised” (“Glupiec i inni”), monodraama “Lemuel Gulliveri kaks seiklust” (“Dwie przygody Lemuela Gulliwera”) ja sensatsiooniline komöödia piibelliku tähendamissõna taustal […]
“Amfitrüon”
Moliére “Amfitrüon” tugineb episoodile kreeka mütoloogiast. Zeus (Jupiter), kes on silma heitnud väepealik Amfitrüoni nägusale naisele Alkmenele, kasutab pealiku äraolekut ja võtab Amfitrüoni kuju, et tema naise juurde pääseda. Sellest sünnib vaestele surelikele palju hirmu ja segadust. Alles siis, kui selgub, et tegu on jumala vembuga, asendub kohkumine äraseletatud rõõmu ja hardusega. Põhjust selleks on […]
“Edu”
Teadmiseks lugejaile Ükski selles raamatus kirjeldatud inimene ei ole tegelikult Münchenis aastail 1921-1924 elanud, nad kokku aga küll. Tüübi kujuka tõetruuduse saavutamiseks tuli autoril üksikisiku fotograafiline reaalsus kustutada. Romaan “Edu” ei kujuta tõelisi, vaid ajaloolisi isikuid. Üksikasjalisi aruandeid saksa karistusasutuste kohta võime leida endiste vangide, kirjanike Felix Fechenbachi, Max Hoelzi, Erich Mühsami ja Ernst Tolleri […]
“Puhutteko Suomea?”
Õpiku eesmärk on aidata õppijal omandada elementaarset, igapäevases suhtlemises vajalikku kõnekeelt. Seepärast on pearõhk asetatud kõnes kõige sagedamini esinevate grammatiliste vormide ja väljendite selgitamisele. Õpik sobib hästi ka iseõppijaile soome kõnekeele omandamiseks. Teenindustöötajad leiavad raamatust turisti ja teenindaja suhtlemiseks vajalikke teemasid ning sõnavara. Raamatus endise omaniku nimi.
