“Sõjalaevad”
Neil kaugetel aegadel, mil tehti algust maaharimise ja ehitamisega, hakati ka merd sõitma. Veesõidukid olid tollal tähtsaimad veovahendid – nendega veeti kaupa ning nendel siirduti asustamata randadele ja saartele. Et vanaaja kõrgkultuurid tekkisid just suurte jõgede kallastel, meresaartel ja rannikumail, ei ole juhus, vaid seaduspärasus. Niisama vana kui laevasõit on ka laevade kasutamine sõjaliseks otstarbeks. […]
“Teekond läbi aja”
Lauri Vahtre on sündinud 1960. aastal Tartus, lõpetanud Tartu (Riikliku) Ülikooli ajaloo-osakonna, etnograaf ja ajaloolane (diplomi jägi ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja), ajalookandidaat, eestlane, abielus. Tema sulest on ilmunud Eesti ajaloo käsitlus “Kodu lugu” (koos M. Laari, H. Valgu ja S. Vahtrega), eesti rahvakalendri ülevaade “Maarahva tähtraamat” ja rida teaduslikke artikleid “Keeles ja Kirjanduses”, “Kultuur […]
“Edetabelite raamat”
Veidrate teadmiste leksikon. See raamat tekitab sõltuvust. Edetabelite raamat on meelelahutuslik teatmeteos, mida võib lõputult sirvida. Esimest korda ligi kolmkümmend aastat tagasi avaldatud raamatust on tänaseks ilmunud lugematu arv kordustrükke kümnetes keeltes ja seda on müüdud peaaegu kümme miljonit eksemplari. David Wallechinsky on tunnustatud olümpiaajaloolane ja mitmete faktikogumike koostaja, tema õde Amy Wallace on samuti […]
“Eesti uue aastatuhande lävel”
Väikerahva võimalused ja valikud Küsimusele kuhu liigub Eesti ei ole täna ühest vastust. Nagu ei ole ühest vastust küsimusele, miks üks rahvas jääb väikeseks ja teine kasvab suureks või miks osa maailma rahvaid on jõudnud omariikluseni ja teised pole seda saavutanud. Ehk leidub suur annus tõtt ajalehes Postimees 1908. aastal avaldatud mõttes: “Rahvas, kes oma […]
“Kes oskab lugeda hieroglüüfe?”
Hanno Kaaret, kirjanik eksiilis, on ajahädas. Igapäevasest leivatööst vabanedes saab ta lõpuks ometigi pühenduda kirjutamisele. Aga kas lugejaid nüüd enam nimetamisväärselt leidubki? Isekirjastajast peategelase enese poolt läbiviidav omapärane uurimus näib seda küsimärki heidutavalt rõhutavat. – Ajahäda, küündimatus, väikese eluvale vajadus mõjutavad teistegi osaliste eneseteostusi romaani mitmepalgelises galeriis. Peamiselt Kanadas kulgeva, kuid puhuti ka mujale põikuva […]
“Tulin kodumaalt”
23. märtsil 1955 pääses Inglismaale Tallinnast tulnud N. Liidu laeval “Tartu” eesti noormees Manivald Rästas, kes end julge põgenemisega oli päästnud okupeeritud Eestist, tunnistajana meie rahva vaevapäevadest kommunismi all. Ta käis seal koolis, elas kaasa eestlaste vangistamised ja suurküüditamised, metsavendade meeleheitliku vastupanu, vangistati ise ja mõisteti 9 aastaks vangi relvade varjamise pärast, istus kolmes vanglas, […]
“Proua Jenny Treibel. Stine”
Nagu oma kuulsas ajasturomaanis “Effi Breist”, jätkab nõtke sulega vanameister indiviidi ja ühiskonna suhete kriitilist läbivalgustust ka siinsetes lühiromaanides. Esimeses viib autor lugeja tolleaegse suurlinna tegelikkusesse ning ironiseerib linnakodanluse tühisuse, paraaditsemise, eelarvamuslikkuse ning upsakuse üle; teine kujutab endast suure armastuse lugu, mis jookseb traagiliselt karile jäikade seisuslike vaheseinte tõttu.
“Peep Koordipoja põlistalu”
Inimese üürikesest elust ei jää harilikult muud järele kui näputäis põrmu ja tema tegude jäljed, kui ta on neid mõistnud jätta. Kustuma on kärmed need jäljedki. Ainult mõnel nende hulgast, kes on meestena teistest suuremad ja kellede teod raskelt mööda maad on käinud, tekivad tegude taha lood, mis nende mälestust põlvest põlve edasi hoiavad, ühest […]
“Keegi ei kuule meid” I & II osa. 2 raamatut
I Kui see esimest nõukogude okupatsiooniaega käsitlev romaan 25 aasta eest esimeses trükis ilmus, müüdi väljaanne kolme nädalaga läbi. G. Suits kirjutas teose ilmumise puhul: “Keegi ei kuule meid! Siiski unustamatu eilsus meie mälestustes!… Keegi pole veel nõukogude okupatsiooni ja süsteemi sissemurdmist Eestisse näidanud nii ilmsielavalt ja kogumikku tunnetava eepilise suutmisega.” Kui raamat nüüd uues, […]
“Presidendi surm”
20.-25. november 1963.a. William Manchester, 1961. aastal Ameerika Ühendriikides president John F. Kennedyga võimule tulnud demokraatide sõjajärgse põlvkonna ajaloolane ja publitsist, on kümnekonna, enamasti biograafilist laadi teose autor. Õige varsti pärast saatuslikke laske Dallases (22. novembril 1963) sai selgeks, et nn sajandi mõrva segased asjaolud, võimude kahtlane saamatus ja sügav ühiskondlik vastukaja tingivad võib-olla paljude […]
“Iiling”
Elmar Lipstok sünnib jõuka taluomaniku esimese lapsena kodumaa rikkamas maanurgas. Vana Lipstok, ta isa, rühmab tööd nagu hobune; hakkab vaeselt peale, kogub raha, omandab esmalt talukoha ja ostab siis, paar aastat pärast poja sündi, nägusa karjamõisa. Kõhetu, kondine, kõrgete palgenukkidega ja tihedate kulmudega. Oili-Jaan, nagu teda koha järgi hüütakse, on mees, kes oma teenijatele kunagi […]
“Pisiblufi käsiraamat. Sekretär”
Bluffe´s Guides – see on miljonilises tiraažis müüdud bestselleriseeria. Bluffer´s Guides – see on hulk hambulisi väikeseid raamatukesi, mis sisaldavad fakte, kenitlemist ja keerutamist, aga ka kõike muud, mida te vajate valmisserveeritud ekspertteadmiste omandamiseks. Nüüd blufitud ka eesti keelde! bluff – võte kaardimängus mänguosaliste heidutamiseks: mängija, kellele on sattunud halvad kaardid, laseb paista, nagu oleks […]
“Jean Sibelius”
Muidugi, ka selline raamat Sibeliuse kohta võib meil olla. See teos ei ole muusikamehe kirjutatud. Santeri Levis oli Sibeliuse sekretär – tema kirjapanekud on seega kauaaegsete tähelepanekute, muljete ja meeldejäetud faktide resultaat. Kindlasti on autor püüdnud Sibeliust õige mitmekülgselt kujutada, kuid – mis parata! – iga kirjapaneja teeb paratamatult valiku sellest, mis talle kõige olulisemana […]
“Kes kõrvetada saanud…”
See on autori populaarsemaid romaane, mida utori kodumaal Rootsis on korduvalt uuesti välja antud, samuti paljudesse võõrkeeltesse tõlgitud. Romaani peategelane, kelle psüühilist kriisi selle tekkest kuni sümboolses Oidipuse kompleksis kulmineerumiseni autor käsitleb, on kahekümneaastane nooruk Bengt. Tema kuju on loodud otsekui kahe kaameraga: üks registreerib peaaegu kiretult sündmuste kulgu ja tegelaste reageeringuid, teine fikseerib peategelase […]
“Skorpioni illusioon”
Amaya Bajaratt on kaunis, otsusekindel ja ohtlik. Seekord on maailma kõige kardetuima naisterroristi rünnakuobjekt USA president. Tema seljataga seisab Skorpionide salaühing, tema tee peal ees üksainus mees – Tyrell Hawthorne. Halastamatus võitluses lähevad käiku kõik vahendid ja relvaks võib muutuda isegi armastus. Kaaned üsna kulunud ja lehed hallid
“Saatuslik armastus majas nr 34”
Neli tänavat viib väikesele asfalteeritud platsile Berliini linnaosas Charlottenburgis. Ühelt neist asus maja number 34 – ehitatud aastal 1902, milles elasid meie romaani tegelased. Nagu tuhat samataolist maja ümberringi, nii oli ka maja number 34 üks neid omapäratuid hallkollaseid Berliini üürimaju, mille tumedad kivikatused, väikesed rõdud ja kitsad trepikojad sarnanevad üksteisega nagu kaks tilka vett. […]
“Aastate astmeilt”
Eesti NSV teenelise kirjaniku Ralf Parve uues artiklivalimikus leidub nii uurimuslikke kui memuaarseid käsitlusi ja sõnavõtte peamiselt vanema põlvkonna eesti kirjanike ja kultuuritegelaste kohta. Raamat algab ulatuslikuma põikega väliskirjandusse tutvustamaks meiegi kirjandusse kaudselt jälgi jätnud Else Lasker-Schülerit. Illustreeritud fotodega. (taskuformaat)
“Suletud hääl”
“Suletud hääle” peategelasel, noorel vallalisel naisel ei ole nime. Ta elab Pariisis ja töötab Gare du Nord´i rongijaamas sõiduplaanide teadustajana. Talle meeldib võtta endale erinevaid identiteete, mängida erinevaid rolle. Ta teeb seda, mis parajasti ette tuleb, ja sellega, kes teda parajasti kutsub. Tema kinnismõtteks on noormees, kellesse ta on armunud, kuid kes paraku on seotud […]
“Kodu lugu II”
Sisukord: III. Oma tuba, oma luba – Eraldumine Vene riigist – Eesti Vabadussõda – Iseseisev Eesti riik – Suurim saavutus – Käidud teele tagasi vaadates IV. Nurka surutud – Eesti iseseisvuse lõpp – Lootus vabanemisele – Vastupanu võõrvõimudele – Süsteemiga kohanemine – Uus ärkamisaeg Loomingu Raamatukogu 1989, 42/43
