“Geenid ja Kloonid”
See suurepärane, väljakutsuv ning vajalik raamat selgitab teadlaste võimalusi elu muutmisel. Lee M. Silver võtab kokku teaduse arenguga avanenud võimalused, mis ei piirdu üksnes kloonimisega. Tõepoolest – kas lapsel saab olla kaks bioloogilist ema? Kas vanemad saavad peale väliste omaduste varsti valida ka tulevase lapse iseloomujooni ja vaimseid võimeid? Ning kas selles omakorda ei peitu […]
“Langenud inglid”
Tõlkinud Viktor Veskimäe Autorist Terav psühholoogia ja suursugune stiil iseloomustab Fr. Mauriac´i, 1952. a. Nobeli auhinna saajat – üht silmapaistvamat prantsuse kirjanikku. 1952. aasta Nobeli auhind ei tulnud kirjandusmaailmale erilise üllatusena, kuna Francois Mauriac kuulus nende kandidaatide hulka, kes juba mitu aastat olid olnud kõne all vastavates ringkondades ja ajakirjanduses. Enamik hääli on olnud ka […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” II köide
XIX sajandi teine pool – Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil; Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen; Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid; Uusi jooni rahvaluules; Carl Robert Jakobson; Lydia Koidula; F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald; Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus; Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil; Rahvaluule kogumine ja avaldamine; Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder; […]
“Punane ja roheline”
Irish Murdoch (1919-1999) sündis Dublinis, kasvas Londonis ning sai hariduse Oxfordis ja Cambridge´is. Ta on kirjutanud kakskümmend kuus romaani ning filosoofiaalaseid ja kirjanduskriitilisi teoseid. Ta oli täiust taotlev kirjanik, kes ei lubanud toimetajatel oma teksti muuta. Murdoch kasutas oma raamatutes sageli fantaasia ja gooti kirjanduse elemente, kuid tema kangelased olid realistlikud oma püüdlustes leida erakordsetes […]
“Berliini – Moskova. Jalan kohti itää”
Syyskesällä 2001 Wolfgang Büscher lähti kävelemään Berliinistä Moskovaan. Kolme kuukautta kestäneen matkan aikana hän kohtasi Puolassa, Valko-Venäjällä ja Venäjällä paitsi kommunismin jälkeistä arkea myös maanosamme synkkää historiaa. Samaa reittiä olivat kulkeneet jo Napoleonin sotilaat ja myöhemmin Saksan armeija, jonka joukossa oli Büscherin oma isoisä, joka kuoli toisessa maailmansodassa tuntemattomassa paikassa Berliinin ja Moskovan välillä. Der […]
“Eesti ortograafia”
Oma- ja võõrsõnade õigekiri. Suure algustähe kasutamine. Kokku- ja lahkukirjutamine. Lühendamine. Numbrite kirjutamine. Kirjavahemärgid. Kõik see, millega eesti keele kirjutajail võib raskusi olla. Õppuritele ja õpetajatele, sekretäridele ja toimetajatele, kõigile, kel on tarvis eesti keelt õigesti kirjutada.
“Varjud meres”
Hanno Ojalo (Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts) raamat “Varjud meres. Allveesõda Läänemerel 1914-1919 ja 1939-1945” annab lühiülevaate allveesõjasündmustest Läänemerel mõlemas maailmasõjas ja ka Vabadussõjas. Võrreldes mastaapsete võitlustega maailmameredel ja ookeanidel on sõjategevus Läänemerel alati tundunud rähklemisena tagahoovis ja üldiselt ei kipu ingliskeelsed teosed siinset sebimist märkamagi. Tingimused allveesõjaks Läänemerel olid ookeanidega võrreldes samuti rasked – madal […]
“Rahvatohter”
Kolmas osa Rahvatohtri kolmandas osas tutvustame maitsetaimi, mis annavad elule vürtsi, aitavad peavalu vastu ja suurendavad positiivset energiat. Kõneleme uriiniteraapia võimalustest ja soovitame bioenergeetilist ravi. Raamatu paeluvaim osa näib peituvat rubriikides “Mida peaksin tegema?”, “Minu tervenemislugu” ja “Ravisin end ise”.
“Läänemere mereröövlid”
Piraadilugusid põhjalast. Piraatidega on enamasti ikka lõunamaiseid meresid seostatud ja oma kodust Läänemerd peame rahulikuks kalurite ja kaubalaevade pärusmaaks. Ometi on ka Eesti rannavetes keskajast saadik mereröövlid möllanud ja viimased neist tegutsesid veel 19. sajandist alguseski. Põhjalikule ajaloolisele faktimaterjalile tuginedes kõneleb Juha Ruusuvuori köitvalt vanadest piraadikindlustest, keskaegsetest Läänemere hirmsatest vitaalivendadest, hilisemast vaenust rootslaste ja venelaste […]
“Sündmused, mis vapustasid maailma”
Kuni 1963. aastani panid tuumarelva omavad riigid toime 526 tuumaplahvatust atmosfääris. Terve põlvkond kasvas üles kõrgendatud radiatsiooni tingimustes. USA-s ja N. Liidus kasutati kümneid tuhandeid sõdureid katsejänestena, et uurida radioaktiivse kiirguse mõju inimese organismile. Maapealsete katseplahvatuse ajal pidid sõdurid viibima plahvatuse keskmest kaugusel, mis seadis ohtu nende elu ja tervise, pärast aga sunniti marssima plahvatuse […]
“Olümpiamängude ajalugu 1968-1980. Suvemängud”
Neljas raamat Suvemängud Aastail 1968-1980 peetud suveolümpiamängud olid ülimalt politiseeritud. Mexico OMi segasid siserahutused ja N. Liidu vägede sissetung Tšehhoslovakkiasse, Münchenis vapustas maailma araabia terroristide verine rünnak olümpiakülla, ning Montreali ja Moskva mängude tulemustele avaldas tohutut mõju paljude boikoteerinud riikide eemalejäämine. Olümpiamängud olid muutunud tähtsaks ülemaailmseks suursündmuseks ja seda taipasid hästi ka poliitikud, kes oma […]
“Iga päev on kui kingitus”
1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole. Tegemist on autobiograafiaga, kust leiame meie ajastu suuri vapustusi läbi kahe maailmasõja, alates […]
“Varia historica I”
Töid ajaloo alalt 6 Sisukord: Mati Mandel – Metallidetektori kasutamisest Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogilistel välitöödel Ivar Leimus – Mõningaid lisandusi Eesti viikingiaegsete aardeleidude corpusele Krista Sarv – Keskaegsetest jalatsitest Tallinna arheoloogilise materjali põhjal Tiiu Leimus – Talurahva omavalitsus- ja kohtuorganite ametirahad Tõnis Liibek – Tartu päevapiltniku Georg Friedrich Schlateri fotod Eesti Ajaloomuuseumis Merilis Sähka – Eesti […]
“Sappho”
Alphonse Daudet (1840-1907) on küll prantsuse kirjanduse viimseid suuri naturaliste, ent tema looming on juba väga kaugel Zola, selle naturalismi apostli, õõnsast paatoslikkusest ja inetusefanatismist. Daudet´ jutustised pole vaid illustratsioonid mõnele teesile, nagu Zola omad, vaid käsitlevad episoode ja tüüpe tõelisest elust, kus inetuse kõrval leidub ka ilu ja pahed ei suuda alati lämmatada voorust. […]
“Mäe hääl”
Tuntud jaapani kirjaniku (1899-1972), Nobeli preemia laureaadi (1968) psühholoogiline romaan (1953), mille peategelane on ametnikust perekonnaisa, kes vaeb elu loojangupäevil mõttes minevikku ja selle seoseid olevikuga. Varamu sari
“Konservatiivne revolutsioon”
Kas saame parata? Või lõbutseb meis juhus? Nii küsib vaim, kes uitab ahermail. Soo taha vajub päev. Veel veidi tuuli puhub ja ümber sosistab ning laulab rabakail. Nüüd pimeduski ülalt alla sajab ja koidulootusi kui saatust kaasa toob. On nõder see, kes juhust taga ajab, sest jaksaja ju juhusedki loob. (taskuformaat)
“Iiveldus”
“Kell on kolm. Kell kolm on alati kas liiga hilja või liiga vara, et teha midagi kasulikku. Veider pärastlõunane aeg. Täna on see talumatu. Külm päike muudab tolmu aknaklaasidel valgeks. Taevas on kahvatu, uduselt valge. Rentslid olid täna hommikul jääs. Seedin vaevaliselt radiaatori juures. Ma tean juba ette, et päev on raisus. Ma ei tee […]
“Disraeli”
Prantsuse Akadeemia liige, tunnustatud kirjanik Andre Maurois võitis maailmakuulsuse eeskätt oma romaanibiograafiatega. Eesti keeles on neist varem ilmunud “Kolm Dumas´d” (1969), “Sir Alexander Flemingu elu” (1979), samuti ka mõned romaanid. Käesolev on värvikas ja haarav kirjeldus XIX sajandi Briti riigimehe Disraeli elukäigust. Pretsedenditu oli selle juudi rahvusest intelligendi tõus Victoria-aegse Inglismaa etteotsa. Pärast mitte eriti […]
“Eleegiad ja sonetid”
Uku Masingu tõlkes. Eha Tuulemaale 8. jõulukuu päevaks 1944 mõteldes, et olen Oliver de Magny ja Louise ei anna enam andeks kunagi. *Uku Masing* Suud anna veel ja anna vastu, anna; yks maitseda neid sinu hõrgemaid, yks maitseda neid sinu kirgavaid; mult nelja sytest lõõskavamat kanna. Ah, kaebad või? Sel pahal murran kanna teist kymme […]
“Pimmi. Üks haldjajutt”
Nad seisid sõõris ta ümber. Paksuke plika tönnis suurel häälel ja hõõrus pontsaka käega tüsedaid pisaraid põskedel poriks. Veel üks tilluke tihkus ja üks nooruke nuutsus, ka poisid seisid sõnatuna, nii mõnelegi otsaesine kipras nagu sügavast mõttest või raskest ülesandest. “Jätke juba järele,” noomis Askeldaja Onu, “mul kukuvad kõrvad peast.” Kukkugu, olekski õiglane, mõtlesid mõned […]
