“Götz von Berlichingen. Egmont. Iphigeneia Taurises. Torquato Tasso”
Sisukord. – Götz von Berlichingen. Raudkäega rüütel. Näidend. Tõlkinud Betti Alver. – Egmont. Kurbmäng viies vaatuses. Tõlkinud August Sang. – Iphigeneia Taurises. Näidend. Tõlkinud Ain Kaalep. – Torquato Tasso. Näidend. Tõlkinud Kersti Merilaas. – Kommentaarid. (paberkaaned kulunud ja natukene katki)
“Kahel pool hekiga palistatud teed”
Sisukord. – Peatus linnas – Linnulaskmine – Torn – Naise tulek – Aruanne ekskursiooni esimesest päevast – Võimalus – Maasikad – Mälestus – Ühe armastuse pulmad – Talvine õhtu – Külaline – Homme on laupäev – Kummardus tähelillede kohale – Pärastlõunal – Teil on kõik, ainult tikke teil ei ole – Mõned vahelejäetud tunnid – […]
“Kuremäe klooster”
Põhja-Eesti laugjal maastikul, looduslikult kaunis ümbruses asub Kuremäe kõrgendik. Selle tipult (95 meetrit merepinnast) avaneb suurepärane vaade kümnete kilomeetrite kaugusele. Kaunis loodus ja kõrgendikult avanevad sinendavad kaugused meelitavad Kuremäele arvukalt külalisi. Igal päiksepaistelisel pühapäeval peatub siin keskmiselt üle tuhande inimese meie ja naabervabariikide mitmesugustest rajoonidest. Sageli sõidab siia ekskursioone ka tööpäevil. Ent külastajate tähelepanu ei […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704. H. Salu käesolev ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silma läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. […]
“Kallid kaasteelised”
Üks tuntumaid eesti kirjanikke Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas ning omandas hariduse Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Kross oli inimene, kelle eestimeelne tegevus häiris mõlemat okupatsioonivõimu. Nõukogude okupatsiooni alguses 1940 osales ta nn juulivalimiste rahvuslike vastaskandidaatide ülesseadmises ning Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kaastööline ja pandi selle eest 1944 vangi. […]
“Koidust keskpäevani”
Minul ei ole enam nime, nii nagu mul seda enne sündigi polnud. Ristimisel saadud nime sundisin peale ühe langenud sakslase laibale kuski Tšehhis. Ma olin hingetu jooksust, kui ma, põgenedes kuulirahe all, komistasin ja ühte pommiauku tema laiba otsa varisesin. Ta oli veel soe ja nõtke ning ta läbilastud ajud loksusid kolbas, kui ma temale […]
“Balsameeritud elu”
Üks mõte on kangekaelselt söövitanud enese Hans Kumari teadvusse. See on seisnud seal kogu öö vahti pidades, väsimatult ta teadvusele koputades, et nüüd silmi lahti lüües rünnata teda sääse tüdimatu visadusega. Aeg on varajane, tuba on alles täis varahommiku lahjat valgust. Südaöö unine vaikus on murtud; suur maja on alustamas oma igapäevast rutiinipärast elu. Koridoris […]
“Vaba riigi tulek”
1991. Kuus otsustavat kuud. Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Lennart Meri, Marju Lauristin, Tunne Kelam, George Bush, Mihhail Gorbatšov, Boriss Jeltsin ja teised… – Mida räägiti Eesti valitsuse istungitel? – Milliseid salakõnelusi peeti Tallinnas, Moskvas, Washingtonis, Berliinis ja mujal? – Eriteenistuse ja Kaitsepolitsei võitlus Interrindega. – Mida arvati Eesti Komitee valitsusest ja Rahvarindest? – Milline oli […]
“August Torma – sõdur, saadik, salaagent”
“August Torma – sõdur, saadik, salaagent” jutustab sõjaeelse Eesti Vabariigi viimasest suursaadikust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigis. Rikkalikule arhiivimaterjalile toetuv raamat võtab kokku Torma eluloo ning selle kaudu terve meie riigi tekkimise ja kadumise loo. Keerulise saatusega August Torma elutööks sai hoida alal Eesti iseseisvuse ja juriidilise järjepidevuse ideed läbi kolme raske aastakümne. Seisund Eesti […]
“Toselli serenaad”
10-ne aastase vaikimise järele astub autor uuesti lugejate ette ilukirjandusliku teosega. Selles leidub jutustusi, novelle ja dialooge, mis on korraldatud kolme tsüklisse: Meie aja muinasjutte, Kahekõned ja Lugusid paradoksaalsest olendist. Sümmeetriliselt üles ehitatud teose üldpealkiri pärineb raamatu pikimast novellist. Teose keskseiks motiivideks on aeg ja inimene. Autori sõrm on pingsalt ajatuiksoonel jälgides inimest ja tema […]
“Tee muusikasse”
Raamat räägib mitmete tänast nimekate heliloojate, interpreetide, pedagoogide, dirigentide ning koorijuhtide muusikuks saamise teest. Autor vestab muusikute enda abiga nende kodudest ja kooliteest, ka kõigist neist, kelle innustus on aidanud kujundada meie praegust muusikute põlvkonda. Raamatus on pühendus.
“Lippude vahetus”
Autor kujutab Karvikute kroonika viimases osas sadulsepp Peetri ja tema järeltulijate saatust rahvuslikust ärkamisajast kuni tänapäeva lävele. Teos meenutab vaadeldava aja läheduse ja laiema vaatlusnurga tõttu enam perekonnaromaani kui kroonika eelnevad köited. Karvikute suhtumises ärkamisaega, venestusse, revolutsioonidesse, sõdadesse, Eesti Vabariiki ja okupatsioonidesse peegeldub eesti rahva ajaloo viimane sajand. Tartu on endiselt perekonna elupaigaks. Teose lõpul […]
“Päevad ja ööd”
“Kas sa tahad mulle öelda, et tulevikku on võimalik näha?” “Tulevikku ja minevikku.” “Me teame oma minevikku. Mis kasu on selle nägemisest?” “Minevik, millest mina räägin, eelneb minevikule ja kõigile teistele minevikkudele. Oled sa tõesti nii naiivne, et sinu arvates elatakse vaid üks kord? Et sünnitakse ja surrakse ja ongi kõik? Ei, amigo. Me elame, […]
“Uppunud laevu otsimas”
Käesolev raamat on kirjutatud eesmärgiga äratada huvi allveearheoloogia vastu. Sukeldumine akvalangiga Läänemere meresõidu- ja Eesti muinasajaloo uurimiseks on vajalik ja äärmiselt köitev tegevus. Nii viikingite kui ka keskaegsete laevavrakkide kõrval ootab avastajaid ka eestlaste muinaslaev. Raamat allveearheoloogilistest uuringutest Läänemere külmades vetes, sealhulgas Eesti NSV vetes, on mõeldud arvukale lugejaskonnale, eriti aga ajaloohuvilistele, meresõpradele, kaluritele ja […]
“Mõtisklusi Eestimaast”
Artiklite kogumik, kus ühtede kaante vahele on koondatud mitmete autorite erinevad mõtted meie ajaloost, praegustest ja tuleviku probleemidest. Sisukord: K. Haav – Uutmisest ja uuest mõtlemisest. K. Arjakas – Ajalooteaduse ärkamine. A. Sirendi – Meie aeg ja ruum. A. Aarma – Mõtteid rahvussuhetest. V. Lind – Edu tuleb tööga. J. Leetsaar – Stalinismilt sotsialismile. E.-M. […]
“Äng”
Annette Horrocksi elus valitseb täiuslik õnn. Ta elab koos armastava mehe Spiceri ja nende kahe eelmistest abieludest pärit lastega Londonis. Pärast kümneaastast üritamist ootab Annette lõpuks ometi last. Kuid äkki on kõik teisiti… . Armastavast mehest on saanud julm ja eemalehoidev, Uue Ajastu ideoloogiat ülistav küünik. Raamat pakub äratundmisrõõmu naistele, kes tundnud end kunagi reedetuna […]
“Ida Elisabeth”
Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kud lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.
“Valladolidi kuningapaar”
Kes oleks osanud ette kujutada, et Luis de Socast, väikesest Toledo orvust, kelle kodu hävitanud tulekahju oli paisanud teedele hulkuma, saab üks oma sajandi võtmeisikuid? Ilmselt valvavad jumalad tema üle, kes ta juba lapsest saadik hoolega varjab oma päritolu saladust. Ja kes suunatuna väga katoliikliku Isabeli, Kastiilia kuninga Enrique õe teenistusse, saab tolle lemmiknõunikuks. Ajal, […]
“Hannibaali käsi on mängus”
Inglise progressiivne kirjanik Jack Lindsay (sünd. 1900), kes põhjalikult tunneb antiikmaailma ajalugu, on kaugel selle ühiskonna elu idealiseerivast kujutamisest. Tema peamiseks huviobjektiks on sotsiaal-majanduslikud probleemid. Nagu kõigis oma ajaloolistes romaanides, otsib ta ka käesoleva romaani minevikusündmustest vastust kaasaega erutavatele küsimustele. Sellega ongi seletatav, miks antiikmaailma käsitlevas teoses tarvitatakse niisuguseid kaasaegseid termineid, nagu “ülemaailmne kommunistlik vabariik”, […]
