“Eesti uusromantika lüürikuid”
Sisukord: Sissejuhatus; Ernst Enno elu; Ernst Enno luule; Ernst Enno luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Villem Ridala elu; Villem Ridala luule; Villem Ridala luulevalimik; Märkusi; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Gustav Suitsu elu; Gustav Suitsu luule; Gustav Suitsu luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Sisukord. Keel ja Kirjandus nr 5,1934. K./Ü. “Loodus”, Tartu.
“Päike ja jõgi”
Mälestusi noorusmaalt. “… Termiitide teravad lõuad ähvardavad läbi süüa kõik läänemaise kultuuri kandepuud. Et ehitagem siis kandealused roostevabast vaimurauast!” Järelsõna Siin katkevad Henrik Visnapuu mälestusteraamatu ülestähendused. Kavatsetud kaheköitelisest teosest jõudis valmida ainult esimene osa, seegi kohati lõplikku viimistlust saamata. Suur Peremees, kellele Visnapuu mitmelgi korral oma mõtteid on suunanud, võttis mälestuste kirjutaja sule käest. Kuldsele […]
“Nuta või naera”
Kõik käesolevas traagikoomilises loos esinevad tegelased on sündinud autori fantaasias. Samuti on ühiskond, milles need tegelased elavad, autori fantaasia produkt. Inimesed naeravad vahel seal, kus tuleks nutta, ja nutavad seal, kus tuleks naerda. Ma polnud siis enam õpetajaks konservatooriumis. Allakäinud, öeldi minu kohta. Põhjaläinud, öeldi ka, sest organideeritud ühiskonnas on kõik põhjaläinud, mis on ebasotsiaalne […]
“Varjatud südamed”
Ülal kõrgendikul oli kivine ja paiguti kasvas siin ainult kasteheina ja palukavarsi, aga all madalikul õitses lillavärviline pajulill ja sinine kurekell sirutas end aralt metsikute vabarnapõõsaste varjust. Kõrgendiku kruusane veer õhetas kanarbikust, mis äsja õitsemist oli alustanud; mingi tundamtu väänkasv tungles rahutult kivide vahel, ja palukas ulatas kõrbema kippuval varrel punakaks tõmbuvat, kidurat vilja juhuslikule […]
“Pime muusik”
Lugu Edela-Venemaa jõukas perekonnas sündinud poisist, kes on küll pime, kuid samal ajal üliandekas muusik.
“Neli emandat”
Novelle Sisukord – Aumees, – Kuulujutt, – Õnneraha, – Maskeraad, – Purdel, – Loos, – Agul, – Kasuema, – Kaotaja pool, – Küünal vaka all, – Neli emandat, (sees on väike Ex Libris)
“Nana”
Kella üheksa ajal oli “Varietes’” teatrisaal alles tühi. Nõrgalt kumavate kroonlühtrite poolvalguses olid rõdud ja parteri sametistes granaatpunastes tooliridades ainult üsna üksikud vaatajad oma kohtadele asunud. Hämaruses õhetas eesriide tohutu purpurne laik. Lava oli haudvaikne, rambivalgus kustutatud, orkestrantide noodipuldid alla lastud. Üksnes kõrgelt kolmandalt rõdult laekupli alt, kus paljad naised ja lapsukesed lenneldes püüdlesid gaasitulest […]
“Õigus hõlma all”
Arvo Mägi jätkab oma varasemates romaanides “Risti riik” ja “Uued isandad” kujutatud Karvikute suguvõsa elu jälgimist Põhja sõja lõpust kuni Krimmi sõjani (1712-1855). Eelmise köite lõpul metsa põgenenud Ants ilmub jälle välja “inimeste” hulka, hakates talumeheks. Jätkub ta järeltulijate vahelduv ning õige kirju rida mitmesuguseid ametimehi, erinevaid karaktereid. Ka sugukonna senine elamispaik nihkub Lõuna-Pärnumaalt üle […]
“Härgamisi”
Romaan käsitleb eesti talurahva saatust Saksa okupatsiooni lõpul ja sõjajärgseil aastail kuni kolhooside loomiseni Eestimaal. Sündmusi ühendavaks lüliks on “ei jõuka ega vaese” talupoja Esko Sõmera elukäik, mis sümboliseerib suure hulga eesti talurahva ellusuhtumist ja vaateid sel pöördelisel ajal. Küllalt paljule käsitletud ainele on autor osanud läheneda uudsest vaatenurgast. Teos sai vabariiklikul romaanivõistlusel III auhinna.
“Rippsild”
Romaan igavestel teemadel – armastusest, abielust ja nende sisemistest vastuoludest.
“Külajutud”
Sisukord. – Murest murtud. – Maimu. – Libahunt. – Rätsep Õhk ja tema õnneloos. – Kelmiküla. – Koopavana. – Sauna-Antsu “oma” hobune. – “Rahvuslik” – Püve Peetri “riukad”. – Pika patsiga preili. – Veli Henn. – Hennu veli. – Räime-Reeda 10 kopikat. – “Oleks tädil rattad all…” – Tõõtsid.
“Kuningas Leo imeline uni”
Tavatu aimeraamat loodusest, mille teksti autor, pikka aega Tallinna Loomaaeda juhtinud Mati Kaal, loob läbi absurdsevõitu sündmuste loodushuvilisele lugejale ülevaate kõigist tänapäeval maailmas elavatest ulukkassidest. Teksti toetavad akvarellid on teinud aastaid loomaaias lastele joonistamist õpetanud kunstnik-animalist Sandor Martin Stern. Nii saab ettekujutuse selle mistahes muudest elukatest enam kiskjalikuks eluviisiks kohastunud sugukonna liikidest ning nende looduslike […]
“Naine, vaata, see on sinu poeg”
See on raamat armastusest ja üksildusest, iseäranis meeste üksildusest, mida naiste imepärane armastus leevendab ja valgustab. Kuid eriliselt on selles rumeenia kirjaniku Sorin Titelin (1935-1985) romaanis kirjeldatud emaarmastust. Mitmesuguseid värvikaid inimsaatusi kõrvutades ja põimides (ristuvad kahe teisikupaari eluteed) on kirjanik loonud meeliköitva teose, mis autori omapärast eneseirooniast koloreerituna on XX sajandi ülemlaul emaarmastusest, mis kaunemaid, […]
“Kapteni nukk”
Mees pole kunagi päriselt nii õudne olend, nagu jätab mulje tema naine, kes räägib “oma abikaasast”. Seepärast, kui mõni naine soovib päästa oma abikaasat teise naise küüsist, tuleb ohustaja vaid teed jooma kutsuda ja rääkida päris siiralt “mu abikaasast, teate”. D.H. Lawrence, “Kapteni nukk”
“Sündmused, mis muutsid maailma”
Selles raamatus kirjeldatakse rohkem kui kahtsadat maailma ajaloo kulgu märkimisväärselt muutnud sündmust. Tuhandete ajalooliste pöördepunktide hulgast hoolikalt valitud episoodide tähtsust ja mõju on tunda tänapäevani. Raamatusse koondatud sündmuste hulgas on poliitilised murrangud, lahingud, leiutised ja avastused, katastroofid, kunstisaavutused, kuulsate juhtide surmad ja palju muud. Sündmusi illustreerivad joonistused ja fotod. Loe sissejuhatust raamatule meie blogist
“Suhtekorraldus”
Raamatus tutvustab suhtekorralduse teoreetilist külge: – ülevaade põhialustest, – definitsioonid, – arvandmed ja joonised, – korraldamise võimalused, – seotus teiste distsipliinidega jm. ja praktilist külge: – kampaaniad, – turuga seotud küsimused, – suhted meediaga, – nõuanded kirjutamiseks-kujundamiseks, – kriisijuhtimine jm.
“Kus on rändurite kodu?”
Ulmejutustus. Nõukogude ulmekirjaniku teravasüžeeline noorsoojutustus pajatab hüpertehnitsistliku võõrtsivilisatsiooni sissetungikatsest Maale ja dessandi tagasilöömisest tänu tähelepanelike ning julgete noorukite agarale tegutsemisele, kes on dessantlaste kurikavala anastamistehnika suhtes teadmata põhjustel immuunsed. Ühtlasi osutab autor indiviidi surematuse idee absurdsusele. Raamatus on pühendus.
“Ristideta hauad I osa”
Kanadas elava eesti kirjaniku A. Viirlaiu (s. 1922) romaan ristideta hauad (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Mahuka 2. köitelise romaani 1. osas, mille tegevus algab 1944. a. oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.
