“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Kaktuste tähtkujus”
Asjaarmastaja märkmed. Rohkem kui kolmekümne raamatu autor Nikolai Nikonov on kirjanik, kelles tähelepanuvõime ja kujutamisanne ühinevad laialdaste teadmiste ja innuka loodushuviga. Uurali lugejad tunnevad Nikonovi novelle ja jutustusi ning kahes trükis avaldatud raamatut \”Laululinnud\”. Kiindumus sulelistesse pole Nikonovi seganud taimemaailma peeneks asjatundjaks saamast: tema huviringis on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed, näiteks kaktused, mida […]
“Kärbes”
“Parem kutsu kõigepealt politsei. Muidu hakkavad nad sinu käest igasuguseid piinlikke asju küsima. Neil on ju niigi raske uskuda, et ma tegin seda üksinda … Jaa, muide, ma arvan, et sa peaksid neile ütlema, et Andre … Andre surnukeha on all vabrikus. Võibolla nad tahavad sinna kõige enne minna.” “Sa ütlesid, et Andre on vabrikus?” […]
“Hüljatud tõed”
Neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe… Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Marie Under Äsjamöödunud näis veel tagantjärele haruldase aastana. Kevad oli saabunud vara ja jõulude kellahelin kõlanud sügise helduse soojuses. Uusaasta aga viskas valged sulgvaibad üle majakatuste ja tõmbas toreda rüü tolmunud teedele. Tollel kargel talvepäeval tuli Dora. […]
“Päikesele vastu”
Luuletusi. Sisukord: Kutse – kutse, mälestus, ärkamine, kohtumine, üks õhtu, suudlus, kuule!, lahkumine, hiline, igatsuslaul, lahus; Päikesele vastu – päikesele vastu, kojutulek, rännumees 1-3, lind, rikas päev, laantelaul, aasta, lootus, suvi, koidu eel; Kujur – kujur, paluja, kahevahel, vastandid, järelkõlad, öine, uni, põrgu väravas, hingepõhjast, lohutus koerale, skeptik, noorur; Hädaaeg – hädaaeg, sõduri ema, jõuluime, […]
“Jean Sibelius”
Muidugi, ka selline raamat Sibeliuse kohta võib meil olla. See teos ei ole muusikamehe kirjutatud. Santeri Levis oli Sibeliuse sekretär – tema kirjapanekud on seega kauaaegsete tähelepanekute, muljete ja meeldejäetud faktide resultaat. Kindlasti on autor püüdnud Sibeliust õige mitmekülgselt kujutada, kuid – mis parata! – iga kirjapaneja teeb paratamatult valiku sellest, mis talle kõige olulisemana […]
“Kes kõrvetada saanud…”
See on autori populaarsemaid romaane, mida utori kodumaal Rootsis on korduvalt uuesti välja antud, samuti paljudesse võõrkeeltesse tõlgitud. Romaani peategelane, kelle psüühilist kriisi selle tekkest kuni sümboolses Oidipuse kompleksis kulmineerumiseni autor käsitleb, on kahekümneaastane nooruk Bengt. Tema kuju on loodud otsekui kahe kaameraga: üks registreerib peaaegu kiretult sündmuste kulgu ja tegelaste reageeringuid, teine fikseerib peategelase […]
“Äng”
Annette Horrocksi elus valitseb täiuslik õnn. Ta elab koos armastava mehe Spiceri ja nende kahe eelmistest abieludest pärit lastega Londonis. Pärast kümneaastast üritamist ootab Annette lõpuks ometi last. Kuid äkki on kõik teisiti… . Armastavast mehest on saanud julm ja eemalehoidev, Uue Ajastu ideoloogiat ülistav küünik. Raamat pakub äratundmisrõõmu naistele, kes tundnud end kunagi reedetuna […]
“Phroso”
Mu huulilt vallandus äkki tahtmatu üllatushüüe, osutasin käega sadama poole ning sinisele merele selle taga. Kõik pead pöördusid minu osutatud suunas, iga silmapaar vaatas teritatud tähelepanuga sinna kuhu minagi. Hetk hingetut vaikust – hetkeline imestus – siis vallandus kõikide suust kriiskav või madal, hirmust nõrk või ehmatusest vali karje… Vahemere saare ostnud inglise härrasmehe ja […]
“Mälestused”
“… Mu mälestustes pole ühtegi sündmust, mis vääriks igaveseks säilitamist. Kuid aine väärtus pole ainus õigustus salvestise tegemiseks. Kui vaid saaks seda, mida keegi on tõeliselt tundnud, muuta teistele tunnetatavaks, siis oleks see kaasinimestelegi tähtis. Kui neid mälus kujunenud pilte õnnestub sõnade abil välja tuua, siis väärivad need endale igatahes kohta kirjanduses. Nii pakungi oma […]
“Tutvus härjavõitluskunstiga”
“Tutvus härjavõitluskunstiga” üritab selgitada selle vana tseremoonia ajaloost, tehnilist, sümboolset ja kunstilist tähendust. Härjavõitlusrituaal, milles on säilinud kogu elus esinev vägivald, on allutatud täpsetele reeglitele ja rangele tseremooniale. See raamat aitab mõista plastilisi ja dramaatilisi emotsioone, mida tekitab härjavõitlus. Raamat selgitab täpselt ja selgelt härjavõitluse algupära, härgade morfoloogiat ja käitumist, härjavõitluse etappe ja võitlusvõtteid ning […]
“Juhan Smuul. Teosed. I osa”
Luuletused. Lühipoeemid. Lühipoeemid: Pootsman, Mida rääkis kalur Peeter Hülgekütt, Kuidas Koguva küla käis punavooris, Tulime Hiiumaa pealt (Poeemikatkend), Viimane karavan. Katkend poeemist “Teekond Leningradi”, Teravmägede motiive.
“Tuule lapsed”
Peatükke kaasajooksluse ajaloost Käesoleva raamatu kirjutamise mõte tekkis esmakordselt kuuekümnendate aastate lõpul, kui ma olin raadio kultuurisaate “NB” toimetaja. Paljud kaastööd, mis ma sain – ja enamasti ka läbi lasksin – olid läbi imbunud revolutsioonilisest piiratusest. Eriti mis puudutas Castro võimu Kuubal, mida minu nägemuses ei iseloomustanud ainult sotsiaalsed reformid, vaid ka kommunistlike diktatuuridega alati […]
“Tagasi tulevikku”
Aforismivalimik pakub lugejale harutamiseks mõttesõlmi, äratundmiseks parafraseeritud tõeteri ja vanasõnu, väikesi sõnamänguüllatusi jne. Taskuformaat
“Alla orgu ja üle jõe”
“Hallo, hallo!” kuuleb ta veel hüüdu kusagilt kaugelt läbi uduseinte, üle mandrijää. Siis ei ole ta enam Hardo, ta pole korraga enam mitte keegi, ainult silmitu pime, keeleta tumm ja kõrvutu kurt, kätetu ja jalutu tomp telefoniputka räpasel põrandal. Tohutud tuldpilduvad rattad veerevad tõkestamatult üle maailma, rutjudes puruks linnu, külasid ja metsi, lömastades, lõhki kiskudes, […]
“Armuteraapia”
Autorist. Kathleen Keating Schloessinger, M. A. on armastatud rahvusvaheliste menukite “Kaisuteraapia” ja “Kaisuteraapia 2” autor. Vaimse tervise nõustajana ja koolitajana peab ta üle maailma seminare ja õpitubasid teemal “Armastuse ja läheduse olemus”, “Puudutuste vägi”, “Tõlkides südant: loov eneseanalüüs” ja “Haavatud ravitseja”. Tema ja abikaasa psühhoterapeut Fred Schloessinger elavad, armastavad ja töötavad koos Kanadas, Ontarios. Autor […]
“Alasi ja vasarate vahel”
Koolinõuniku mälestusi Käesolev teos on ilmunud ühenduses autori 85. sünnipäevaga. Märt Raud, koolimees, ühiskonnategelane ja publitsist, jutustab selles raamatus oma mälestusi Vene ja Saksa okupatsiooniajast ning elamusist põgenikuna sõjaaegsel Saksamaal. Eesti rahvas on tõepoolest sattunud “alasi ja vasarate vahele.” Kuid ka masendavates olukordades, okupatsioonide vägivallas, sõjasündmustes ja põgenemise teekondadel on autori lähtepunkt kultuuriline, omane vanale […]
“Leidik”
Pöördelisem ajajärk meie lähiajaloos on olnud laulev revolutsioon ühes eelnenud sündmustega: fosforiidisõda, MRP-AEG tegevus, Hirvepark, loomeliitude pleenum, muinsuskaitse selts, noortefoorumid, Rahvarinne, Eesti kodanike komitee liikumine jne. Kahekümne aasta tagune aeg on veel liiga lähedal, et sellest oleks jõudnud ilmuda palju üldistusjõulisi romaane. Üks väheseid, mis kajastab poliitiliselt ülekeevat aega, aastaid 1986-1988, on Arvo Valtoni “Leidik”. […]
“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
“Valgete korallide tempel”
Varsti pärast mu raamatu “Mehed ja mered” I ja II osa ilmumist sain meie noorema põlve loodusteadlastelt ja vastava ala üliõpilastelt soovkirju, et edaspidiseis kirjapanekuis püüaksin nii fauna kui ka floora sektoris olla kaasaaitav selles mõttes, et nii loomade kui ta taimede nimetusi tooksin täpsemalt, mainides rööbiti teaduslikud nimed ja emakeelse nimetuse tooksin täpsemalt, mainides […]
