“Alice läbi nõelasilma”
… Alice tõstis nõela hästi silmade ligi – ning hämmeldus siis, avastades, et ta poolsuletud silmade ees paistab läbi nõelasilma kauneim tilluke maastik mida ette võis kujutada! Tüdruk pilgutas silmi ja piilus siis uuesti. Seal oli justkui kameele uuristatud tilluke kollakasroheline põld, millel hekk ümber. Põld laskus laugelt liivase rannani. Ei oskagi öelda, kas kasvas […]
“Fanny ja Alexander”
Juba 1970. aastate teisest poolest on Ingmar Bergman korduvalt lubanud, et üks või teine film jääb tema viimaseks. Eriti tõsiselt seda ei võetud, pigem oli lugu selles, et üle 60-aastane režissöör, kel pikk ja intensiivne loomingutee ning elu seljataga, pidi paratamatult arvestama, et võib-olla teeb ta oma viimast filmi. “Fanny ja Alexander” (1982) aga jääbki […]
“Mõtusekuke viimne kogupauk”
Mõtusekukke tabab surmav lask just siis, kui ta kevadise mängu ajal looduse kutset tunneb ja elu kõige värvilisem kõrghetk on kätte jõudmas. Raamatu tegelaste unistused on: “Oma naine, oma lapsed, oma talu ja oma maa.” “Mõtusekuke viimne kogupauk” on inimsaatuste saaga, lugu nende inimeste käekäigust, kes rändasid XX sajandi algul tollase Vene impeeriumi vaesest servast […]
“Vana tee “Armastuse” juurde”
Novellikogu Sisukord: The daughter of the Sea Kadunud meremees Kass ja kohvikann Kangur Mari ja kodukäija Kaksikõed Vanaisa prillid Pikk suusaretk Vana tee “Armastuse” juurde Loomingu Raamatukogu 1971/32
“Muljeid kirjandusmaastikult”
Kõige esimesed artiklid kirjutasin värske õpilastoimetajana koolialmanahhi tarbeks 1958. aasta sügisel. Sellele teole ei tulnud ma iseseisvalt, vaid kirjandusõpetaja L. Villandi õhutusel. Olin siis kaheksanda klassi õpilane. Mida kõike veel selles eas ei tehta! Mu esimese mingil määral arvesse tuleva kirjanduspublitsistliku eneseväljenduse avaldas “Sirp ja Vasar” 1963. aastal. Ja nagu nüüd välja tuleb, olen tänini […]
“Meie tee viib edasi. Artikleid ja esinemisi aastaist 1940-1965”
Friedebert Tuglase ilukirjanduslikud teosed, kirjandusteaduslikud ja -kriitilised tööd on paljude põlvkondade lugemislauale jõudnud arvukate raamatutena. Rahvakirjaniku pärand avaldatakse taas “Kogutud teoste” sarjas, mis alustab ilmumist tema 100. sünniaastal. Kirjandusteoste ja teaduslike uurimuste kõrval avaldas Tuglas artikleid, esines revolutsiooniaastal 1940/1941 “Loomingu” toimetajana, hiljem Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmena, pöördus nõuannetega õpilaste ja noorte poole jne. See […]
“Kodanik ja riik”
Kodaniku ja riigi suhete küsimus on vana probleem. Juba ligi 2500 aastat tagasi küsiti kuulsalt Hiina filosoofilt, keda praegu tuntakse Konfutsiuse nime all, mida tuleks ühes riigis järgmise ja kõige olulisema tööna ära teha. Vastuseks ütles filosoof, et kõik ametnikud tuleks ümber nimetada. Kui küsija selle peale imestas, kas siis riigis pole tõesti midagi tähtsamat […]
“Talvepaleest Lubjasaarele”
Romaan Maalikunstnik professor Johann Köler (Köhler, Köhler-Wiljandi, 1826-1899) oli möödunud sajandi teisel poolel eesti avaliku elu keskseid kujusid, samuti tunnustatumaid portreemaalijaid kogu Vene impeeriumis. Oma elukäigust ja reisimälestustest on ta usutlejaile mõndagi jutustanud või siin-seal ise killukesi kirja pannud. Käesolevas on need kokku kogutud ja seosesse viidud. Juurdelisatud reproduktsioonid ta teoseist valgustavad autentse materjalina omalt […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
“Oma tuba, oma luba”
Eesti rahvusliku mõtte küpsemine ja omariikluse saavutamine 20. sajandil poleks olnud mõeldav ilma 19. sajandi rahvusliku tõusulaineta, milles omakorda on tähtsal kohal talude päriseks ostmine. Seda Eesti ajaloo üliolulist etappi on kirjanduses kõige selgemalt ja õnnestunumalt kajastanud päriseksostmise kaasaegne kirjamees Jakob Pärn. Tema jutustus “Oma tuba, oma luba”, mis esmatrükis avaldati 1879. aastal, sai juba […]
“Süteoja”
Romaan Süteoja on metsatalu kaugel tagamaadel. Ja raamat kõneleb Süteoja noorest perepojast Mattiasest. See on teos noorusest, karmist aga siiski romantilisest. See kõneleb suureks sirgumise vaevadest, igatsustest ja heitlustest nooruse südamepõhjas. Igatsusest kaugematele ja avaramatele aladele, igatsusest linna ja selle tulede alla – ning pettumusest selles. Teoses helendab esimene armastus, mis jätab südamesse igaveseks oma […]
“Oma aja lapsed”
Novellid Sisukord: Sajandi lõpp; Abielu esimene päev; Muri; Kiusatus; Kitsad väravad; Vallasant; Hingekell; Jumala sõrm; Kinnisidee; Viimane leib; Lapsega tüdruk; Sakste poisid; Elu pärast surma; Pühajärv; Modernisti enesepilt; Hambapulber; Eduard ja Kuningunde; Kirikhärra; Patukahetsus; Draama; Haldjas; Meie aja muinasjutt; Kohus;Habemes lapsed; Uni; Georgi kavaler; Villa “Eerika”; Ringmäng.
“Kannatuste rada” II osa
II osa “Kaheksateistkümnes aasta”. Teine osa viib lugeja Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja tormiliste sündmuste keerisesse. Sel murrangulisel ajal, kui iga inimene pidi otsustama, kellega ja kelle vastu ta läheb, otsivad oma teed ka romaani peategelased. Insener Teleginil osutub see kõige kergemaks, tema usk kodumaasse ja rahvasse viib ta suuremate siseheitlusteta Punaarmeesse. Palju valulisemad on Roštšini otsingud. […]
“Ringid vees”
Pühapäeva hommikul kella 8 paiku märgati ujula juures pärijõge allapoole ujuvat sõudepaati, milles olid naisterahva riided. Paat püüti paari kalamehe poolt kinni ja viidi sõudepaatide üürimiskohta. Paadiomanik H. Einsalu mäletas, et oli paadi samal hommikul kella 7 ajal ühele daamile ja härrale üürinud. Loost teatati politseile ja mootorpaat sõitis välja otsima. Umbes 3 km linnast […]
“Nana”
Kella üheksa ajal oli “Varietes’” teatrisaal alles tühi. Nõrgalt kumavate kroonlühtrite poolvalguses olid rõdud ja parteri sametistes granaatpunastes tooliridades ainult üsna üksikud vaatajad oma kohtadele asunud. Hämaruses õhetas eesriide tohutu purpurne laik. Lava oli haudvaikne, rambivalgus kustutatud, orkestrantide noodipuldid alla lastud. Üksnes kõrgelt kolmandalt rõdult laekupli alt, kus paljad naised ja lapsukesed lenneldes püüdlesid gaasitulest […]
“Eesti ortograafia”
Sisukord: Täheortograafia; Algustäheortograafia; Kokku- ja lahkukirjutamine; Lühendamine; Numbrite kirjutamine; Kirjavahemärgid.
“Maastik kolme puuga. Muusikaline moment”
Kaks peene psühholoogilise koega antoloogilist lugu ühe silmapaistvama Iisraeli kirjaniku loomingust, kujutused vaimuandelise lapse kokkupuudetest kunsti ja muusikaga 1940. aastate Palestiinas. Loomingu Raamatukogu 2008/15-17.
“Süüta süüdlased”
Mälestusi aastaist 1930-1956. Eestimaa Kommunistliku Partei veteran Heinrich Ross meenutab selles mälestusteraamatus oma elu kõige rängemat perioodi. Tollal elas ja töötas H. Ross Nõukogude Venemaal. 1938. aastal ta arreteeriti valesüüdistuse põhjal, tal tuli läbi käia Stalini repressiooniaparaadi piinakambrid, vaevelda kümme aastat Magadani oblasti vangilaagreis ja olla veel aastaid samas piirkonnas asumisel. Autor mõistab stalinismi jäägitult […]
“Machiavelli kirjad tütrele”
Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on pihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.
“Elu ja unelmad”
Prantsuse nimeka Romain Rolland´i romaanitsükli “Võlutud hing” teine raamat “Elu ja unelmad” on otsene järg romaanile “Annette ja Sylvie”. Pariis aastal 1900. Annette on 33-aastane. Ta on üle elanud armuloo Roger Brissot´ga ning tal sünnib poeg Marc. Abielust keeldub Annette kategooriliselt, tõmmates enda peale Pariisi intellektuaalsete ringkondade hukkamõistu. Võideldes materiaalsete raskustega, kasvatades üksi oma poega […]
