“Orienditeekond”
Kummaline on, et teekond itta võib äkki muutuda teekonnaks läände. Teisisõnu, ida võib asuda ka läänes. Väitekirja kirjutamise ajal sorisin kord Orientalistikainstituudi raamatukogus kataloogi ja leidsin seni tundmatu (see tähendab, et ükski seni loetud uurimus polnud niisugusele autorile viidanud) autori René Guénoni teose “Introduction generale a l´etude des doctrines hindoues”. Lugesin seda ja äkki tajusin, […]
“Elada rahus ja sõpruses!”
NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe N. S. Hruštšovi viibimine Ameerika Ühendriikides. 15. – 27. septembril 1959 Seltsimees N. S. Hruštšovi vastus TASS-i korrespondendi küsimusele. Küsimus: Kas Te ei teataks oma seisukohta seoses Ameerika Ühendriikide presidendi hr. Eisenhoweri poolt 28. septembril pressikonverentsil tehtud avaldusega, milles öeldakse, et Teie ja hr. Eisenhoweri vahel toimunud arvamuste vahetamisel saavutati […]
“Urikivist ristimisastjani”
Juba mitmendat korda jookseb Tuurhalli väike võsu Siim Kotkaneeme kaldale, et seal seista ning üksisilmi mere poole sihtida. Tuuled puhuvad ja võimsalt laiub mere avar roheline pind. Taevas on tohutu ning vee kohal lai vaatepilt. Siit ei tõuse puid ega künkaid silma segama, siin on nii mõõtmatult avar, et hing tahaks sulada mere kohinaga ühte. […]
“Päikesele vastu”
Luuletusi. Sisukord: Kutse – kutse, mälestus, ärkamine, kohtumine, üks õhtu, suudlus, kuule!, lahkumine, hiline, igatsuslaul, lahus; Päikesele vastu – päikesele vastu, kojutulek, rännumees 1-3, lind, rikas päev, laantelaul, aasta, lootus, suvi, koidu eel; Kujur – kujur, paluja, kahevahel, vastandid, järelkõlad, öine, uni, põrgu väravas, hingepõhjast, lohutus koerale, skeptik, noorur; Hädaaeg – hädaaeg, sõduri ema, jõuluime, […]
“Inimene ja jumal 1962”
Dokumendikogumik V. Kingissepa nim. TRA Draamateatri lavastusest. Koostanud ja kommenteerinud Lea Tormis. Teatrikunsti jäädvustamisraskuste üle on kõigil aegadel kurdetud. Põhimõtteliselt on lavastuse iga etendus milleski kordumatu ja sünnib koostöös seekordse saalitäie publiku vastuvõtuga. Viimasel ajal teeb televisioon videosalvestusi, ja kui need on hästi, asjatundmise ja kunstilise lähenemisega tehtud, jääb etendusest ja näitlejate mängust midagi tõesti […]
“Tangomängija”
See raamat on valus luigelaul 3. oktoobril 1990 olematuks muutunud Saksa Demokraatlikule Vabariigile ja ka süsteemile, kuhu see riik kuulus. Loomingu Raamatukogu 1992/6-8
“Montgomery”
Feldmarssal Bernard Law Montgomery – alustas noore jalaväeohvitserina Esimeses maailmasõjas; – kahe maailmasõja vahel teenis mitmetes väeosades Suurbritannia asumaadel; – tema tähelend algas 1942. aastal, kui ta Põhja-Aafrikas, Alameinis peatas Rommeli Aafrika-korpuse edasitungi ja lõpuks sakslased Aafrikast välja lõi; – juhtis 1943. aastal Lõuna-Itaalias maabunud Briti vägesid; 1944. aastal kavandas ja juhtis koos kindral D. […]
“Traguni tagasitulek”
Advokaadi poeg, kes teadis alati viimaseid linnauudiseid, ütles, et kuigi vaimu nägi harva keegi peale husaaride eneste, oli rohkem kui üks linna mees ja naine teda juba oma õuduseks silmanud. Fantoom ilmus peamiselt väga hilisel õhtul, linnaavenüü tihedate puude all otse kasarmute läheduses. Ta oli ligikaudu kümme jalga pikk, tema hambad tekitasid kuiva tervat lõginat, […]
“Läti leegion”
Teise maailmasõja ajal teenis Saksa sõjajõudude kooseisus umbes 115 tuhat lätlast. Peaaegu kolmandik nendest langes lahingutandritel. Arturs Silgailise raamat on pühendatud Läti brigaadi, diviiside ja teiste relvaüksuste sõjalistele saavutustele Saksa idarindel Nõukogude Venemaa, Läti ja Saksamaa territooriumil. Raamat annab ülevaate leegioni moodustamisest ja sõjateest. Autor püüab poliitilisest aspektist selgitada Läti leegioni moodustamist ning leegioni tähtsust […]
“Surra tohib vaid äärmisel juhul”
Tuntud bulgaaria kirjaniku kriminaalromaan. Meie lugejale raamatust “Pole midagi paremat halvast ilmast” tuttaval Bulgaaria luurajal Emil Boevil tuleb seekord Londonis, lõbujanulises Sohos, allilma tumedate tegelaste ja LKA-meestega rinda pista. Sari: Mirabilia
“Külajutud”
Jutud. Sisukord: Saateks, Monoloog, Hobune, Vaikus, Kaarnad, Meie küla Faust. Loomingu Raamatukogu 1983, 44/45
“Ristideta hauad I osa”
Kanadas elava eesti kirjaniku A. Viirlaiu (s. 1922) romaan ristideta hauad (1952) annab pildi traagilistest sündmustest sõjajärgses Eestis. Mahuka 2. köitelise romaani 1. osas, mille tegevus algab 1944. a. oktoobris, jutustatakse kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nurjunud emigreerimiskatsetest, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumisest metsade rüppe.
“Eesti uusromantika lüürikuid”
Sisukord: Sissejuhatus; Ernst Enno elu; Ernst Enno luule; Ernst Enno luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Villem Ridala elu; Villem Ridala luule; Villem Ridala luulevalimik; Märkusi; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Gustav Suitsu elu; Gustav Suitsu luule; Gustav Suitsu luulevalimik; Küsimusi ja ülesandeid; Kirjandust; Sisukord. Keel ja Kirjandus nr 5,1934. K./Ü. “Loodus”, Tartu.
“Päike ja jõgi”
Mälestusi noorusmaalt. “… Termiitide teravad lõuad ähvardavad läbi süüa kõik läänemaise kultuuri kandepuud. Et ehitagem siis kandealused roostevabast vaimurauast!” Järelsõna Siin katkevad Henrik Visnapuu mälestusteraamatu ülestähendused. Kavatsetud kaheköitelisest teosest jõudis valmida ainult esimene osa, seegi kohati lõplikku viimistlust saamata. Suur Peremees, kellele Visnapuu mitmelgi korral oma mõtteid on suunanud, võttis mälestuste kirjutaja sule käest. Kuldsele […]
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Viimne veerand veini” I&II osa. 2 raamatut
… “Ema ütleb, et eesti raamatud on kole igavad.” Juhan jäi mõttesse, siis nõustus: “Eks neid igavaidki muidugi ole, selles on su emal õigus. Aga mõned on üsna huvitavad, loe päras hea meelega, kui paremat teha pole. Meie telegrafist ja donkeyman, nemad on meil nii-öelda laeva intelligents, ütlevad, et hea raamat seda pole. Et kohe, kui […]
“Aleksander Tassa. Igaviku lõpul”
Sisukord: Aleksander Tassa; Aleksander Tassa kunstnikuna; Uneraamat I ja II; Novellid – Saarte laul, Jutt mungast, Maarja maalijast, Äikse ilm, Igaviku lõpul, Saalomoni sõrmus, Sügispäev, Püütud kurat, Põrgu aed, Suvitus mägedes, Eneseülistus, Melanhoolia, Laulvad kellad, Surnu pärandus, Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist, Vaga Jaan, Häving; Kriitikat ja mälestusi – Fr. Tuglas, V. Vaga, R. […]
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
