“Soome lahe kahel kaldal”
Eesti Mälu Hõimuliikumise tegelane ja Eesti Raadio esimene naisdirektor Erika Nivanga sündis 28. jaanuaril 1909 Rakveres raudteeametniku tütrena. Ta õppis Rakvere algkoolis ja gümnaasiumis, jätkas õpinguid Tallinnas I tütarlaste gümnaasiumi klassikaharus ja Tartu ülikoolis filoloogia erialal ning liitus üliõpilaskorporatsiooniga India. Neiupõlvenimega Erika Weidenbaum (eestitatuna Viirsalu) oli aktiivne üliõpilaskonnategelane ja Üliõpilaslehe toimetaja, 1934-1935 Riigi Ringhäälingu diktor, […]
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas”
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas” on jutustus Raul Kuutmast, Richard Oidekivist, Nordon Õunapuust, Ants Lahist ja veel väga paljudest teistest noortest eesti meestest. See on lugu nende dramaatilisest minekust Soome ja seejärel Eesti asetleidnud sündmustest aastatel 1943-1944. Tormisel Soome lahel patrullisid Saksa ja Vene sõjalaevad, kui noored mehed läksid sakslaste poolt okupeeritud Eestist ohtlikule teekonnale […]
“Soomepoisid”
Endiste soomepoiste, välismaale siirdunud autorite koostöös valminud faktirohke uurimus Soome armees väljaõppe saanud eesti poiste saatusest. Raamat on huviga loetav, sest selles on lisaks faktidele palju huvitavaid seiku sõjaväelaagritest ja rindelt, sellest, kuidas soomepoisid 1944. aasta sügisel tõttasid kodumaale Eesti iseseisvust taastama ja millega see katse lõppes. Raamatu lisas on langenute ja teadmata kadunud sõdurite […]
“Soomepoisid”
Ülevaade eesti vabatahtlike liikumisest ja sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja ajal Eessõna Käesoleva teose eesmärgiks on valgustada Teise maailmasõja aegset eesti vabatahtlike liikumist Soome sõjajõudude teenistuses ning nende võitlusteekonda nii Soomes kui ka pärast kodumaa pinnale tagasisaabumist. Kuigi on taotletud tasakaalustatud ülevaate saamist kõike teadaolevat arvestades, on niihästi olukordi kui ka sündmusi vaadeldud eeskätt […]
“Soomepoiss meenutab I&II. 2 raamatut”
“Tartu piirkonna soomepoiste jutustusi” Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle […]
“Soomepoiss meenutab. II raamat”
Sisukord – Evald Mäepalu / Saateks – Leonhard Kangro / Soomepoiss Valter Arro jutustus – Leonhard Kangro / Keila-Joa luurekool – Villem Ahas, Ain Kaalep ja Harri Kask / Soomepoisid H. Treffneri ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumidest – Harri Kask / Metsavenna mälestusi ja kogemusi – Margus Hergauk / Eesti Vabastamise Komitee – Hans Karro / […]
“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri Remmelgase tõlgituna Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt […]
“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg Minu rindeelamusi 1919 – 1920. E. Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri […]
“Sotsiaal-majandusliku arengu probleeme XVII-XX sajandil”
Uurimusi läänemeremaade ajaloost III Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 454 Sisukord – H. Piirimäe. Rootsi riigi ja Eestimaa finantssuhted XVII sajandi teisel poolel – J. Linnus. Vabade käsitööliste etniline päritolu Eestis XVIII sajandil – J. Konks. Maavaldused Eeestimaal aastail 1900-1917 – K. Jaanson. Kodanliku Eesti ja Rootsi suhted 1918. a. lõpul – 1919. a. algul
“Sport Läänemaal. Triloogia III osa (1992-2008)”
Sa hoiad käes triloogia “Sport Läänemaal” kolmandat osa. Tegu on ülevaatega spordielust Läänemaal vahemikus Eesti taasiseseisvumisest tänapäevani. Antud teos, nagu ka triloogia kaks eelmist osa, annab ülevaate läänlaste suurtest pingutustest ning kiiduväärt saavutustest spordivallas. “Sport Läänemaal” ei ole pelgalt statistika vaid moodustab ühes rohkete piltide ja ladusa jutuga ilmeka ülevaate spordi- ja kultuurielust Läänemaal. Lugedes […]
“Süda rambitules”
“Süda rambitules” Rein Andre “mälestuste ja kogemuste” raamatusse on kogutud kokkupuuted näitlemise, teatri ja teatriinimestega. Autori huvi algab varasest koolipõlvest maal, kestab läbi õppeaja teatrikoolis ja tööperioodi Tallinnas, jätkub pagulasena, alguses Stokholmis, hiljem Torontos. Kui see on autori mälestuste revüü, siis on see samal ajal ka tükk meie teatri ajalugu alates õnnelikest 30-ndatest aastatest, läbi […]
“Südamete murdumise maja”
See on üks neist raamatutest, mille kohta on raske öelda, mis see täpselt on. Nagu koera saba põnts vana maja põrandal. Nagu lugu, mida tuntakse ühe maja eluna nii, nagu see on ammu olnud ja ometi tundmatu. Kokku korjatud killud, milles on mitu ajastut, millest kogu aeg keegi lahkub, keegi jääb, mõni tuleb asemele, mõni […]
“Suitsutare 3”
Valitud artiklid Suitsutare 3 toob lugejate ette Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna, aguli- ja maa-arhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Sisukord: Merike Lang – Eessõna Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. […]
“Suitsutare. Vabaõhumuuseumi uurimused 1957-1972”
1957. aastal pandi alus Eesti Riiklikule Vabaõhumuuseumile. Selle aja jooksul on muuseumis loodud nõukogude ajalooteaduse metoodikal põhinev vabaõhuekspositsioon, mis tutvustab rahvaarhitektuuri, töövahendeid, igapäevast tarbevara. Käesolev kogumik annab ülevaate muuseumi rajamise kavatsustest, tegelikest rajamistöödest ja mitmetest muuseumi ületoodud objektidest. .. 1972. aastal möödus 15 aastat Eesti Riikliku Vabaõhumuuseumi asutamisest. Muuseumis on selle aja jooksul loodud nõukogude […]
“Sütevakk”
Noortealbum Stokholmi Eesti gümnaasium (1945-1950) Kui 1944. a. sügisel teiste eestlaste hulgas siirdus Rootsi suurel hulgal ka keskkoolinoori, tekkis eesti õpetajate seas mõte luua nendele edasiõppimise võimalus. Vastavate läbirääkimiste tulemusena avatigi juba aprillis 1945 eesti gümnaasium Sigtunasse. Kahjuks aga võidi käima panna ainult gümnaasiumi kaks viimast klassi ja vastu võtta sada õpilast, kuigi soovijaid registreerus […]
“Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast”
Vabadussõjas ühe viimase kõrgema väejuhina kõrges eas surnud ARNOLD HINNOM sündis 5. jaanuaril 1895 Järvamaal Vajangu vallas Kuie külas kaupmehe pojana. /—/ Kodumaal jõudis Arnold Hinnom avaldada mälestusteosed “Põlise vaenlase vastu. Soomusrongide diviisi heitlusi landeswehriga” (1933) ja “Läti küttidega maailmasõjas” (1938). Kolmanda raamatu trükiloa konfiskeeris Nõukogude võim 1940.a, kuid autoril õnnestus algkäsikiri päästa. “Suur heitlus. […]
“Suur heitlus”
Mälestusi rahvusväeosade ajast ja vabadussõjast. /—/ Et ma olin suurema osa Vabadussõja ajast Soomusrongide diviisi staabis, olles diviisi ülema abi, siis keskuses oli võimalik saada ülevaade kogu sõja käigust. Teos on koostatud isiklikkude mälestuste, päevaraamatute, dokumentide ja Vabadussõja Ajaloo Komitee materjalide alusel. Et Vabadussõda ja iseseisvus olid I maailmasõja otsene tulemus, siis oli oluline tähtsus […]
“Suusatamine – Eesti rahvussport”
Suusatamisest, mille edukuses Eestis veel kümmekond aastat tagasi kaheldi, on saanud tänaseks tõeline rahvussport. Viieteistkümne taasiseseisvusaastaga on meie murdmaasuusatamine tõusnud absoluutsesse tippu. Vallutanud maailma kavakindla sihipärase tööga, mille liikumisjõuks on olnud eneseusk tehtavasse ja selle edusse. Kõige selle taga on eelnevate suusapõlvkondade töö ja vaev. Torino olümpiavõitude aastal täitus Eesti suusaspordil 85 tegevusaastata. Kõigest sellest, […]
“Suvesõda Läänemaal 1941”
Suvesõda Läänemaal 1941 (Suvesõda X) on nii kokkuvõte kui ka üldistus eesti rahva relvastatud ülestõusust, mis puhkes spontaanselt okupantide vastu pärast julma massilist küüditamist Venemaale juunikuus 1941. Autor kirjeldab detailselt punast terrorit ja metsavendade ning partisanide võitlust Saksa armee eest taanduvate punaväelastega.
“Taani ristisõjad – sõda ja misjon Läänemere ääres”
Taani keskaja ristisõdijate ajalugu on mitmes mõttes huvitav. Nende vägiteod Lähis-Idas kõrvetaval liival ja päikesekuumadel kaljudel, võitlus vesistes metsades ja soodes vendide vastu teisel pool Läänemerd, Eestimaa vallutamine uue ristilipu Dannebrogi all – kõik see on jutustustes kandunud edasi meie aega ning põlvkonnalt põlvkonnale. Vaevalt on need lood sellest halvemaks läinud ning suur hulk ajaloolasi […]
