“100 tegelaskuju klassikalisest mütoloogiast lääne kunstis”
Selles harivas, paeluvas ja meelelahutust pakkuvas raamatus on esitatud 100 tähtsamat tegelaskuju klassikalisest kreeka-rooma mütoloogiast, ürgjumalustest suurte Olümpose jumalateni ja Hadese varikujudest asukateni. Nende lood, mis käsitlevad üldinimlikke teemasid nagu armastus, kiivus, viha, auahnus, reetlikus ja ilu, on tänapäeval sama aktuaalsed kui antiikajal. – Kaunilt kujundatud sugupuud asetavad tegelased konteksti ja näitavad selgelt iga jumalate […]
“Aarded tellistes”
“Noidlen kuldhirve …” on üks Uku Masingu tõlgitud Rabindranath Tagore luuletus, mis esmakordsest lugemisest peale alati kummastav tundus. Mis on see noidlemine, veidi võõrapärase kõlaga sõna, oli ju kontekstist arusaadav, aga tavainimese keelekasutusse lõikus ometi ootamatu oskusterminina. Uku Masingu enda tekstid ongi sellised – neis jahitakse raskesti hõlmatavat maailma, kasutades vahendeid, mille hoomamiseks peab olema […]
“Austraalia aborigeenide legendid”
Maailma loomine; Kuidas taevas üles tõsteti; Baiame ja loomine; Kuidas tekkis Päike I; Kunst; keeled; Kuidas tekkis Päike II; Kuidas tekkis Kuu; Mis on Kuu?; Langevad tähed; Esimene lõkketuli; Muusika; Tants; Esimene känguru I; Esimene känguru II; Esimene Waratah; Miks vares must on; Miks lehed langevad; Pühad, tavad ja kombed; Usk ja ebausk; Legend suurest […]
“Dädä Gorgudi raamat”
Aserbaidžaanide eepos. Prohveti aastasajal oli Bajati hõimus üks Gorgud-ata nimeline mees. Too mees oli oguuside hulgas teadjaks – kõik, mis ta ütles, läks täide. Tulevaist aegadest jutustas imepäraseid asju. Kõigevägevam pani ta südamesse innukust…
“Draakoni märgi all”
Kogu maailmas on läbi aegade kujutatud draakoneid, kel mingi kera või muna lõugade vahel. Tavapäraselt tõlgendatakse see päikesevarjutuse kajastuseks: taevamadu neelab päikese. Ent leidub niisuguseidki motiive, kus draakon näib mängivat leegitseva keraga ja selle mahagi pillavat: tulekera kukub taevast alla, leegitsev saba taga. Hiina kultuuriareaalis peetakse seda leegitsevaks pärliks – elutarkuse pärliks, surematuse pärliks. Pärit […]
“Eduard Laugaste tööde bibliograafia”
Raamat sisaldab peatükki “Rahvaluuleprofessor Eduard Laugaste” ja tema tööde bibliograafiat.
“Eesti linnunimetused”
Miks on linvästrik jäälõhkuja, änn kajakakubjas, ronk valgelind või põldvutt vatvalang? Mis on eesti ornitonüümikas oma, mis võõras? Millest tuleb, et mõne linnu nimetused keeliti üllatavalt sarnanevad? Kuivõrd rahvas on linde tundnud? Mil kombel sisaldavad linnunimetused ornitoloogilist informatsiooni, näiteks liigi levikudünaamika kohta? – Nendele ja teistele küsimustele näitab kõiki teadaolevaid rahvalikke nimetusi hõlmav raamat vastuse […]
“Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maastikul”
Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid […]
“Eesti rahvakalender II”
Väljaanne sisaldab kommenteeritud folkloristlikke tekste rahvakalendri kombestiku kohta kevadisest pööripäevast kuni jüripäevani. Mitmesse tõekspidamiste kihistusse kuuluvad pärimused märgivad rahva praktilist meelt looduse jälgimisel ja maagilisel mõjutamisel (ilmaennustamine loodusnähtusi appi võttes, taotlus saada suuremaid viljasaake või karjaõnne jne).
“Eesti rahvakalender III”
“Eesti rahvakalendri” III köitesse on koondatud pärimusteateid kevadiste ja kevadsuviste tähtpäevade kohta alates jüripäeva ning külvinädalatega ja lõpetades viidipäevaga. See on kõige pingelisem kevadiste põllutööde periood, algab väliskarjatamine, töödering siirdub koduseinte vahelt välja. Selle kalendritsükli tähtsaim ning traditsioonidelt rikkaim tähtpäev on jüripäev – uue majandusaasta ning suve alguse tähistaja. Elatusalade osas on see päev kõige […]
“Eesti rahvakalender IV”
Käesolev köide sisaldab rahvapärimusi suviste tähtpäevade kohta alates suvisest pööripäevast (21. VI) ja lõpetades olevipäevaga (29. VII) juulikuu lõpul. Suviste tähtpäevade seas on eriline koht jaanipäeval, mis on koondanud endasse muistseid suve saabumise ja vastuvõtu traditsioone ning ühtlasi rikkalikult aastajaotuse pöördelistele tähtpäevadele omaseid maagilisi menetlusi. Märkimisväärne on põllu- ja karjanõiduse osa, mõlemad suunatud produktiivsuse tõstmisele. […]
“Eesti rahvalaulud. IV köide”
Antoloogia. Üldiseloomustavat rahvalaulust ja selle kogumisest. Tüübikommentaar. Vähetuntud ja haruldaste sõnade seletus. Registrid.
“Eesti rahvaluule ülevaade”
Raamat püüab anda esimese ulatuslikuma käsitluse eesti rahva suulise poeetilise loomingu tähtsamatest liikidest. Teos on mõeldud kõigepealt laiale üldsusele, et tutvustada ja selgitada meie väga rikkalikku rahvaluulelist pärandit, näidata selle ideelist ja kunstilist väärtust ning tõsta esile selle suurt mõju ja tähtsust meie rahva ajaloo mitmesugustele etappidele.
“Eesti rahvaluule”
Õpik üliõpilastele. Teine, parandatud trükk. (raamatus on tehtud hariliku pliiatsiga allajoonimisi ja märkusi, sees endise omaniku nimi)
“Eesti rahvanaljandid. Mõis ja kirik”
Naljandid moodustavad eesti rahvaluules ulatusliku ja olulise tähtsusega liigi. Need on peamiselt lühivormilised humoristlikud ja satiirilised jutud, mille peaülesandeks on mitmesuguste elunähtuste, eri kihtidesse ja kohtadesse kuuluvate inimeste ja nende vahekordade koomilise valgusse asetamisega tekitada kuulajais lõbusat meeleolu, välja kutsuda nende naeru. Koomiliseks võib aga saada Tšernõševski sõnu kasutades “kõik, mis esineb inimeses äpardunult, ebasobivalt… […]
“Eesti vanasõnad I-IV. 4 raamatut.”
1. Raamat Sisukord Eessõna Lühendid – Trükiallikate lühendid – A. Th. Helle 1739. a. piibli raamatute lühendid Kasutatud käsikirjalised allikad koos lühenditega Kohanimede lühendid Muud lühendid Sissejuhatus I. Väljaande koostamisloost II. Problemaatikat 1. Valiku probleemid 1.1. Folkloor või mittefolkloor: tekstide autentsus, suhted kirjandusega 1.2. Vanasõna või muu folkloor: suhted teiste liikidega 1.3. Valik tüübi tasemel: […]
“Eesti vanasõnad”
Vanasõnad ei valeta Sajandite jooksul hävitades, riisudes, tappes, vägistades ja põletades idast, lõunast ja läänest tulles üle meie kodumaa valgunud vaenlaste loendamatud hulgad tühjendasid paljudel kordadel kogu maa. Kümnetel kordadel hiilis lisaks ka must surm nende kannul või paarimehena ja nõudis pooltühjal maal oma osa. Suurimast suurimat esivanemate varandust ei õnnestunud neist kellelgi meilt võtta: […]
“Eesti vanasõnad”
Igal pool head, kodu kõige parem. Inimese nägu ununeb, teod ei unune. Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks. Tee head ehk tee kurja, ikka teed iseenesele. Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. Olgu kas kaks suitsu suus, poiss jääb ikka poisiks. Rikas elab, kuidas tahab, vaene, kuidas võib. Mis keegi teab, see ei […]
