“Viimne armastus”
Ma tahaksin selgeks teha, et see lugu Napoleonist P. Helenal ja inglise tütarlapsest, kes ta ellu tuli ta viimastel eluaastatel, pole ei biograafia ega jutustus ajaloo sündmustikul. See on romaan, kuigi see suuremalt osalt põhineb tõestisündinul. Lubage mind kõigepealt osutada, et ei ole raasugi ajaloolist tõde selles kõige suurejoonelisemas ajaloolises romaanis Raudmaskiga Mees. Dumas on […]
“Puhtaks saamine”
Indiaanimüstikast läbitud põnevusromaani tegevus leiab aset Kanada lumistes metsades, kus kaheksa hirvi küttima tulnud jahimeest ja -naist muutuvad ise saakloomadeks. Peategelane Diana Jackman, kes pärineb mikmakite indiaanihõimu šamaanide, posijate ja küttide pikast suguvõsast, peab oma ammu ununenud oskused taas meelde tuletama, kui ta üksinda lumises metsas tunneb, et keegi teda jälgib. See tunne muutub reaalsuseks, […]
“Röövitud nägu”
Latifa koostöös Chekeba Hachemiga 1966. aasta 27. septembril vallutas Taliban Kabuli. Latifa oli siis kuueteistkümneaastane, pea unistustest tulvil. Ta tahtis kiiresti suureks saada, et asuda tööle ajakirjanikuna. Vaatamata Afganistani juba seitseteist aastat laastanud sõdadele oli Latifa muretu ja elurõõmus neid. Kuid Taliban sulges võimule tulles kõik tütarlastekoolid ning nagu kõik afgaani naised, sai ka Latifa […]
“Kas me oleme üksi universumis?”
Ka teadusvõõrale lugejale ladusas keeles ja arusaadavalt kirjutatud intervjuuraamat. Intervjueeritavad on tuntud prantsuse teadlased – raadioastronoom, astrofüüsikud ja veel üks Kanadast pärit õpetlane, kes püüavad selgitada, millega nad tegelevad, et leida märke maavälistest tsivilisatsioonidest. Ühtlasi arutlevad nad kosmoselendude teemal ja selle üle, kas inimene üldse kunagi jõuab meie Päikesesüsteemi planeetidele ja millised sõidukid on selleks […]
“Eesti ajalugu”
Eestil on palju ajalugusid. Peale poliitilise ajaloo tuleb kindlasti rääkida ka kultuurilisest, majanduslikust ja sotsiaalsest ajaloost. Seppo Zetterbergi “Eesti ajalugu” on üldkäsitlus, mis hõlmab neid kõiki. See mahukas ühtede kaante vahele surutud raamat on kõige kaasaegsem raamat Eesti ja eestlaste ajaloost alates kõige vanemast ajast kuni tänapäevani. Peale teksti ja illustratsioonide väärib eraldi esiletõstmist ulatuslik […]
“Filosoofia, loogika ja normid”
Soomerootsi filosoof Georg Henrik von Wright (sünd 1916) pole Eestis sugugi tundmatu. 1996 ilmus kirjastuselt Vagabund esseekogu Minerva öökull, mis koondas eelkõige autori esseistlikumat-kultuurifilosoofilisemat loomingut. Sealt võib leida aga ka paar ülevaateteksti XX sajandi filosoofia ja loogika arengutee kohta. Käesolev teos on taotluslikult teistsugune. Siin sisalduvad 26 artiklit on pea kõik nn tõsise filosoofia alalt […]
“Inimese elu”
Vanaema helde, lahke, nõnda kallis minule, nagu särav päiksepaiste rõõmu toob ta lastele. … Raamatus on pühendus. Taskuformaat.
“Esimesed jõulud”
See raamat jutustab röövlitüdruk Least ja inimestest, keda ta kohtas Petlemmas ajal, kui Jeesus sündis. Leaga toimus palju põnevat ja lõpuks oli ta tunnistajaks tallis juhtunud omapärasele sündmusele. Raamatu lugemist alustatakse jõulukuu alguses. Iga päeva seiklus on seotud Jeesuse sünnilooga. Ühtekokku saamegi ilusa jõulujutu. Toredat seiklemist!
“Suur vapustus. Inimloomus ja ühiskondliku korra taastamine”
Viimase kolmekümne aasta jooksul on maailma ühiskondlikus strutkuuris toimunud tohutud muudatused. Suurimaid muudatusi läbi elavas USA-s on kuritegevus kasvanud, usaldus langenud ja individualism domineerib ühiskondlike huvide üle. Ka selline “suur vapustus” tähendab ühiskonna alustalade lõplikku lagunemist? Raamatus “Suur vapustus” analüüsib Fukuyama erinevate riikide sotsiaalseid, majanduslikke ja moraalseid tegureid ning näitab, et kuigi vana ühiskonnakorraldus on […]
“Tulepiir”
Hannele Huovi (sünd. 1949 Kotkas), hinnatud karakteri- ja stiilimeister mitmes žanris, on oma romaaniga “Tulepiir” võitnud erakordset tähelepanu nii kodumaal kui ka teistes Põhjamaades: seda on tõlgitud juba paljudesse keeltesse. Varasemast on autori kontos tubli tosin mitmesugust auhinda ja preemiat, sealhulgas Soome riiklik kirjandusauhind 1985 ja 1989. Ja kui ma selle päevaraamatu läbi loeksin, kas […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 5”
Näitekirjandus. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Jõhker mäng”
Väliselt on Arizona juhtivprokurör Janet McNeil pühendunud ja kindlameelse prokuröri võrdkuju, kes elab oma reeglite järgi. Aga tema sisemine maailm on kaoses. Kohutavad õudusunenäod hoiavad naist pidevas ärevusseisundis. Siiski on tugeva pealispinna säilitamine Janetile väga tähtis, sest uurib ühe rassistliku organisatsiooni tegevust ja mõrtsukas ning tema fanaatilised jüngrid ei kõhkleks hetkekski, kui neil peaks tekkima […]
“Vaeste-patuste alev”
“Vaeste-patuste alev” on 1927. aasta parimaks romaaniks hinnatud teos, mis omas ajas võistles edukalt A. H. Tammsaare loominguga. “Vaeste-patuste alev” on korraga nii Jakobsoni kirjanduslik debüüt kui ka tema tippteoseks jäänud raamat. Teose menu on mõneti seletatav päevakajalisusega. Romaanis käsitletakse äärelinna elanike muresid toimetulekuks majanduskriisiga, mis koputaski tollal uksele. Ühtlasi on see päevakajalisus ka igavikuline. […]
“Emajõe ääres”
E. V. Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna Dekaanile. Mag.phil. Ilmar Tõnissoni, elukoht 317, Russel Court, Woburn Place, London W.C.1 avaldus Käesolevaga on mul au kandideerida Teaduskonnakogu poolt eelolevaks sügissemestriks välja kuulutatd õppeülesandele “Valitud küsimusi Briti majandusest”, 3t.n. Olen praegu Londoni Ülikooli majandusteaduskonna doktorand, ning esitan siinsele majandusteaduskonnale ligemal ajal oma väitekirja. Olen kahel korral (1937 ja 1939) […]
“Eesti keele sõnaraamat. ÕS1999”
Teie ees on eesti keele sõnaraamat. See raamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti õigekeelsussõnaraamatute traditsiooni. Tollel üle 80-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu. Nii ka käesolev. Sõnaraamatu kirjutamisel on kasutatud kõike, mida eesti keele uurimisel on praegu pakkuda ja mida raamatu tegijad on jõudnud läbi töötada. Kõige enam on […]
“Rudolf Tobias”
Rudolf Tobias (1873-1918) on esimene silmapaistev eesti helilooja, kes sai kompositsiooni erialal põhjaliku hariduse, tänu millele ta võis rikastada meie rahvuslikku muusikat omapäraselt värske helikeele ja uute žanritega – instrumentaalmuusika, aariate, ballaadide, vokaalansamblite, tsüklilise kammermuusika, avamängu, sümfooniliste piltide, klaverikontserdi ja vokaalsümfooniliste teostega (kantaat, oratoorium). Paraku on tema mahukas looming suhteliselt vähetuntud. Kodumaal töötas ja lõi […]
“Itaalia renessansikultuur. Üks esituskatse”
Üldreeglina tuntakse õpetlasi nende loomingu põhjal, tegelastena romaanides tulevad ette ainult mõned üksikud; ja kui nõnda sünnib, siis ikka loomulikus järgnevuses: tegelasena esinetakse, kui looming on juba üldiselt tuntuks muutunud. Selles mõttes ei ole autoriga, kes järgnevalt tuleb vaatlusele, asjad täitsa korras; tema nimelt käibib juba veerand sajandit – tänu H. Hesse “Klaaspärlimängu” tõlkele – […]
“Maarja Magdaleena järgi”
Sa armastasid. Ehk olid tänulik, et õpetasin Sulle ihulikku armastust, ning see andis Sulle üht-teist teada inimeste soovidest. Su ema püüdis kõnelda elu paratamatust julmusest, kuid teda Sa ei kuulanud. Mind kuulasid. Oma kehaga. Issand, kui üksi Sa olid. Ma aitasin Sul inimeseks saada. Kuid varjuderiiki ei õppinud Sa tundma enne kui alles ristil. Mäletan, […]
“Tiigri aasta”
Jack Higginsi seekordsele põnevikule on ainest andnud külma sõja aegne võidurelvastumine ja maailmaruumi vallutamise ajalugu. Briti salateenistuse agent Paul Chavasse saab ülesandeks toimetada Hiina ülemvõimu all olevast Tiibetist välja geniaalne matemaatik doktor Hoffner, et NATO saaks mehe oma kosmoseuuringute programmi kaasata. Nagu arvatagi, on doktori märkmetest huvitatud sõja mõlemad osapooled ning seetõttu ei kujune doktori […]
