“Edetabelite raamat”
Veidrate teadmiste leksikon. See raamat tekitab sõltuvust. Edetabelite raamat on meelelahutuslik teatmeteos, mida võib lõputult sirvida. Esimest korda ligi kolmkümmend aastat tagasi avaldatud raamatust on tänaseks ilmunud lugematu arv kordustrükke kümnetes keeltes ja seda on müüdud peaaegu kümme miljonit eksemplari. David Wallechinsky on tunnustatud olümpiaajaloolane ja mitmete faktikogumike koostaja, tema õde Amy Wallace on samuti […]
“Eesti uue aastatuhande lävel”
Väikerahva võimalused ja valikud Küsimusele kuhu liigub Eesti ei ole täna ühest vastust. Nagu ei ole ühest vastust küsimusele, miks üks rahvas jääb väikeseks ja teine kasvab suureks või miks osa maailma rahvaid on jõudnud omariikluseni ja teised pole seda saavutanud. Ehk leidub suur annus tõtt ajalehes Postimees 1908. aastal avaldatud mõttes: “Rahvas, kes oma […]
“Eesti lindude välimääraja”
Välimäärajas on toodud lindude välimääramise juhendid lühikeste tabelitena ja rohkete värvitahvlitega. Määramistabelites on toodud kõik Eesti NSV-s esinevad haudelinnud, läbirändajad ja sagedamini esinevad eksikülalised. Raamatu lõpus on ENSV-s kindlaks tehtud linnuliikide nimestik.
“Mis lõunapäike Prahaga teeb”
Tšehhi poeet V. Nezval (1900-1958) on üks huvitavamaid kujusid XX sajandi luules. Ta on rikka fantaasiaga, viljakas luuletaja – ühtaegu irriteerivalt moodne ja sügavalt rahvapärane, huvitav oma väsimatute otsingute, aga ka õnnelike leidude poolest, romantik ning revolutsionäär ja kodumaa ajaloo ning looduse trubaduur, kelle värsid võluvad nii oma pildirikkuse kui ka kõlamuusikaga. XX sajandi luule […]
“Gazprom – Venemaa relv”
Gazprom – Venemaa relv on esimene põhjalik ning tippajakirjanike Valeri Panjuškini ja Leonid Zõgari põnevalt kirjutatud ülevaade Venemaa gaasimonopolist Gazpromist, tema toodetavast gaasist, mis soojendab poolt Euroopat, kuid on samas relv ja sealjuures ohtlik relv, mis loodi kohe pärast Teist maailmasõda. Selle relva abil saab santažeerida, muuta inimesi eimiskiks või miljardäriks, tarnida võõrast ideoloogiat, mis […]
“Tallinna ja Tartu vahel”
Piret Viires – Olen sündinud 1963. a. Tallinnas. Siin käisin ka koolis. 1987. a. lõpetasin Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Praegu töötan Keele ja Kirjanduse Instituudis. Jutte ja kriitikat on avaldatud ajalehtedes ja ajakirjades. Autori esimeses jutukogus räägitakse humanitaarüliõpilaste elust 1980-ndate aastate Tartus. (taskuformaat)
“Jumal Claudius ja tema naine Messalina”
“Peagi avastasin, et olen populaarne. Caligula ediktidest tühistasin need, mis puudutasid tema enda religioosset kultust, riigireeturite protsesse ning mitmete õiguste äravõtmist senatilt ja rahvalt. Kuulutasin oma dekreediga, et sõna “reetmine” ei tähenda nüüdsest peale enam midagi. Niihästi kirjapandud reetmist kui ka tegusid, mida mõni võib reetmiseks pidada, ei tohi kvalifitseerida kriminaalkuriteoks: selle suhtes olin isegi […]
“Napoleon III. Prantsusmaa viimane keiser”
Napoleon III, kes ei vabanenud kunagi seikleja ning vandenõulase harjumustest, oli valitsejana harukordselt keerukas isiksus. Ta oli ühtlasi unistaja ning realist, naiivne ja salakaval. Suurte poliitiliste plaanidega ruttas ta oma ajast kaugele ette, aga jättis seetõttu märkamata vägagi reaalsed ohud, mis ennekõike välispoliitika vallas Prantsusmaad ähvardasid. See talle hukatuseks saigi, kui septembris 1862 tekkis Bismarcki […]
“Meil on sõnadest maa”
Mahmud Darwish (1941-2008) on rahvusvaheliselt kõige tuntum araabia poeet, kellest juba tema eluajal sai müüt. Tema Palestiina päritolu ja eluaegne põgeniku staatus tegid temast rõhutud rahva poeedi ja eestkõneleja, kelle avalikud luulelugemised Araabia maades tõid saalidesse kokku tuhandeid kuulajaid. Tema luulekogusid müüdi sadades tuhandetes eksemplarides. Ühes intervjuus on Darwish öelnud, et kui ta ise peaks […]
“Geenid ja Kloonid”
See suurepärane, väljakutsuv ning vajalik raamat selgitab teadlaste võimalusi elu muutmisel. Lee M. Silver võtab kokku teaduse arenguga avanenud võimalused, mis ei piirdu üksnes kloonimisega. Tõepoolest – kas lapsel saab olla kaks bioloogilist ema? Kas vanemad saavad peale väliste omaduste varsti valida ka tulevase lapse iseloomujooni ja vaimseid võimeid? Ning kas selles omakorda ei peitu […]
“Langenud inglid”
Tõlkinud Viktor Veskimäe Autorist Terav psühholoogia ja suursugune stiil iseloomustab Fr. Mauriac´i, 1952. a. Nobeli auhinna saajat – üht silmapaistvamat prantsuse kirjanikku. 1952. aasta Nobeli auhind ei tulnud kirjandusmaailmale erilise üllatusena, kuna Francois Mauriac kuulus nende kandidaatide hulka, kes juba mitu aastat olid olnud kõne all vastavates ringkondades ja ajakirjanduses. Enamik hääli on olnud ka […]
“Eesti kirjanduse ajalugu” II köide
XIX sajandi teine pool – Kirjanduselu areng rahvusliku liikumise ettevalmistus- ja tõusuperioodil; Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen; Teisi 1850-70-ndate aastate autoreid; Uusi jooni rahvaluules; Carl Robert Jakobson; Lydia Koidula; F. Kuhlbars, M. Veske, A. Reinvald; Rahvusliku liikumise kõrgaja jutukirjandus; Kirjanduselu üldpilt sajandi lõpukümnendeil; Rahvaluule kogumine ja avaldamine; Näitekirjanduse areng sajandi viimasel veerandil. J. Kunder; […]
“Punane ja roheline”
Irish Murdoch (1919-1999) sündis Dublinis, kasvas Londonis ning sai hariduse Oxfordis ja Cambridge´is. Ta on kirjutanud kakskümmend kuus romaani ning filosoofiaalaseid ja kirjanduskriitilisi teoseid. Ta oli täiust taotlev kirjanik, kes ei lubanud toimetajatel oma teksti muuta. Murdoch kasutas oma raamatutes sageli fantaasia ja gooti kirjanduse elemente, kuid tema kangelased olid realistlikud oma püüdlustes leida erakordsetes […]
“Teekond läbi hiiukirnu”
Hiiukirn on veekeeristes pöörlevate kivide uuristatud lohk kõvas kivimis. Raamatu pealkirjas kasutatud sõna “hiiukirn” võiks kujundina tähendada “eluteede põimumist saatuserataste vahel”. Raadiokirjanik Ene Hion on aastakümnete kestel helilindile salvestanud inimeste jutustusi saatusest, elu keerdkäikudest ja ette tulnud seiklustest. Nende kaante vahel on üks helilintidelt mahakirjutatud saatuselugu. Selle raamatus on kirjas üks elulugu. Oma loo on […]
“Priit Põldroos. Teel enda ellu”
Mälestusi Teater ei ole väljamõeldis mingisuguses õhutühjas ja elutus ruumis. Seda ei saa ehitada tühja südamega, tühjade kätega, tühja peaga mingis täitsa tühjas kohas. Ma arvasin ikka, et teater peaks tulema rahva seast ja minema rahva sekka. Et teatri ehitamiseks on tarvis rahva tarkust ja rahva jõudu ning et seda võime leida teatrikultuuri varasalve põhjaliku […]
“Nõuga jõu vastu”
Elu võimalikkusest revolutsioonijärgses Peterburis. Käesolev mälestusraamat annab värvika pildi elust Petrogradis pärast bolševistlikku riigipööret Venemaal 1917. aastal. Autor, kes töötas Tšiili ühendatud salpeetritöösturite delegatsiooni direktori abina ja kellele allus enne natsionaliseermist pürotehnikalaboratoorium ja muid tööstusi, oli laia tutvusringkonnaga, osav ja võimekas organisaator, tänu millele suutis aidata paljusid hätta sattunud inimesi. Teosest õhkub vaatamata süngele ajastule […]
“Seitsekümmend suurt lahingut läbi aegade”
Rahvusvahelise tuntusega sõja-ajalooased rekontstrueerivad ja analüüsivad seitsekümmet lahingut, mis muutsid maailma ajalugu. Vanaeg 490 eKr Maraton – 480 eKr Salamis – 331 eKr Gaugamela – 216 eKr Cannae – 203 eKr Gaixia – 31 pKr Aktion – 9 pKr Teutoburgi mets – 378 Adrianoopol Keskaegne maailm 732 Poitiers – 955 Lechfeld – 1066 Hastings – […]
“Suurtükiväelasena sõjatandril”
Mineviku kangelaslike sündmustega tutvudes on kergem mõista nõukogude inimeste praeguse põlvkonna – kommunismiehitajate põlvkonna tegude ajaloolist mõtet ja tähtsust. Seepärast heidame me sageli pilgu läbikäidud teele, vaatame tagasi Oktoobrirevolutsiooni ja Kodusõja heroilistele päevadele, esimeste viisaastakute titaanlikule tööle, Suure Isamaasõja võrratule epopöale ning sellele järgnenud töösangarlusele. Osake sellest läbikäidud teest kajastub ka käesoleva raamatu lehekülgedelt. Suurtükiväe-kindralmajor […]
“Sydney 2000”
XXVII olümpiamängud Sydney kuuenda koha mees sõudja Jüri Jaanson naaseb kodumaale Erki Noolega ühes lennukis. Poetab end publiku hulka ja vaatab huviga, kuidas plümpiavõitja ning pronksitoojad Indrek Pertelson ja Aleksei Budõlin lahtisele autole astuvad. Kui triumviraat Raekoja platsile jõuab, seisab Jaanson kesk vaimustunud rahvahulka, tütar Anita õlul. … – peatoimetaja Gunnar Press
