“Tubakakatk”
Raamat käsitleb narkomaania eriliigi – tubakasuitsetamise olemust, selle kahjulikku mõju organismile, noorukite, emade-naiste, arstide ja pedagoogide suitsetamist. Autor võtab vaatluse alla ka need sotsiaalsed ja suitsetaja psüühikas peituvad tegurid, mis viivad suitsetamisele. Raamatus antakse praktilist nõu suitsetamsisest loobumiseks, põgusat valgustamist leiab suitsetamisvastane sanitaarharidustöö. Raamat on kõige laiemale lugejaskonnale, suitsetajatele ja mittesuitsetajatele.
“Sõjategevuse päevaraamat”
2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat Alatud: 21/XI. 1918 Lõpetatud: 31/XII. 1919 Te hoiate käes Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu […]
“De Profundis”
Oscar Wilde kirjutas “De Profundise” veidi aega enne Readingi vanglast vabanemist. Selle pika armastuskirja adressaat oli küll lord Alfred Douglas, aga Wilde ei unustanud ka tulevasi põlvi. Ta oli kindel, et lord Alfred hävitab kirja, ning seepärast palus ta Robert Rossil kiri kõigepealt kopeerida ning alles seejärel originaal Bosie´le saata. Wilde´i viimastest eluaastatest on palju […]
“Sügislootus”
Kogumik sisaldab autori viimaste aastate luuleloomingut, kus ta jätkab pihtimuslikku, süvenevat, ajuti nostalgilist mõtteluulelaadi. Mitmed luuletused on sündinud mõnest kultuuriloolisest faktist, taustast, allusioonist lähtudes. Raamatu lõpetab kimbuke kirjanduslikke epitaafe “Veel Harala elulugusid”, mis on omamoodi järg 1976. a. ilmunud “Harala elulugudele”. (taskuformaat)
“Joosep ja Potivari naine”
Heal lapsel on mitu nime. “Hea lapse” au sain küll harva, aga nime oli mul mitu. Ametlikult olin Joosep Tobias, Andrese poeg. Joosepi vastu ei olnud mul midagi. Piibli Joosepist seati meile, poistele, eeskujuks nii valla kui kihelkonnakoolis, ehhki Potivari naist meid kiusamas ei olnud. Poisikesena meeldis mulle ka võõras nimi Tobias. See oli midagi […]
“Kajaja”
Ühel selgel suvehommikul seisis Roobe veski sillal kümneaastane tüdruk, valges kleidis ja väga kõhn. Ta toetus rinnutsi silla käsipuule ja põrnitses, sest ta tuju oli väga halb. Pealegi valutas ta süda koduigatsusest. Praegu oli linnas suvevaheaeg ja aiad-õued täis käratsevaid lapsi, kes mängisid põnevaid mänge. Siin oli vaikus ja masendav rahu. Oli pühapäev ja veski […]
“Igaviku lävel”
Väike jõeäärne turbaraba, linnast mitte väga kaugel. Ümberringi põllud ja noor kasemets. Ilm on soe ja päiksepaisteline. Aurukatla korstnast tõuseb suits otsejoones üles taeva poole. Elevaator jookseb pooltühjalt, ainult mõnes üksikus kannivahes on poolik labidatäis kollast vedelat turbakihti, mille paar viimast meest karjääri põhja siludes sinna visanud. Suurem osa mehi on juba august välja roninud, […]
“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Kaktuste tähtkujus”
Asjaarmastaja märkmed. Rohkem kui kolmekümne raamatu autor Nikolai Nikonov on kirjanik, kelles tähelepanuvõime ja kujutamisanne ühinevad laialdaste teadmiste ja innuka loodushuviga. Uurali lugejad tunnevad Nikonovi novelle ja jutustusi ning kahes trükis avaldatud raamatut \”Laululinnud\”. Kiindumus sulelistesse pole Nikonovi seganud taimemaailma peeneks asjatundjaks saamast: tema huviringis on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed, näiteks kaktused, mida […]
“Broceliande”
Broceliande on salapärane, legendidest kubisev mets otse Bretagne’i südames. Noor üliõpilane Chloe astub Rennes’i ülikooli, et spetsialiseeruda keldi ajaloole. Kohe pärast seda hakkab ta kokku puutuma seletamatute mõrvadega. Kõik märgid näitavad viitavat Broceliande’i metsale, kus Chloe osaleb muistsete hauakambrite arheoloogilisel väljakaevamisel. Kuid kas selle lahtikaevamisega, mis peab jääma maetuks, ei riskita ellu äratada unustatud metsikuid […]
“Aseri-eesti sõnaraamat”
Esimene aseri-eesti sõnaraamat sisaldab pisut üle 12000 märksõna ja püsiväljendi. Lisaks on toodud näiteid liitverbide ja enamlevinud sõnade kasutamisest lausekonstruktsioonides.
“Paelamehed”
“Üle Kosepäälse pühkiv vinge tuul sasis vihaselt maanteeäärses kulus ja lennutas metsast raputatud lehti kaugele lagedale põllule. Üksikul künkal heledalt kolletav kõrge kaasik jagas paremale jääva tumeda kuusemetsa ühtlase joone nagu pooleks. Rööbastee suundus üle lageda põllu eespool paistva sügisevärvides metsasalu poole. Kui teejuhina ees astuja maanteelt ära pöördus, vaatasid talle järgnevad kol pikakasvulist sihvakat […]
“Lydia Koidula. Luuletused”
Tekstikriitiline väljaanne. Koostanud E. Aaver. Lydia Koidula (1843-1886) loomingu pärisosa, tema laulud, pole rahvani jõudnud siledat teed mööda. Koidula luulepärandi avaldamisele tegid ennekõike takistusi tema pärijad, kes hoidsid aastakümnete vältel visalt kinni käsikirjade omandiõigusest. Alles 1958. aastal jõudsid kaua otsitud ning vahepeal juba kadunuks peetud käsikirjalehed erakätest Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjahoidlasse, tuues kaasa […]
“Oblomov”
…”Oblomov” on keerukas ja kahtlemata märksa mitmeplaanilisem teos, kui ta esimesel pilgul paistab ja on paistnud koguni paljudele soliidsetele kirjandusloolastele. Oma laadilt on ta monograafiline romaan, üles ehitatud ühele kesksele teljele. Selleks keskteljeks on nimikangelane. Tema juurde viivad kokku kõik süžeeliinid ja temast lähtuvad kõigi teiste tegelaste iseloomustused. Ilja Iljitš Oblomov esitatakse lugejale just nagu […]
“Dracula tegutseb jälle”
San Franciscos on öid, kus atmosfääris esineb ebatavalisi nähtusi. Äkki langeb linna kohale udu, mis matab kõik enda alla. Vastik märg tuul tekitab tõelise jäävanni tunde. Juhuslikud jalakäijad tõmbuvad külmast kössi. Udu ise ei olegi nii hirmus kui udu loodud meeleolu. Kui õhk on nii niiske ja külm, et värin raputab konte, kui tänavalaternate valgus […]
“Sünged varjud 2: Saatana teener”
Koostaja Raul Sulbi. Õudusantoloogia “Sünged varjud 2: Saatana teener” pakub lugejaile mitmekesise valiku eriilmelisi õuduslugusid 19. sajandil ilmunud krestomaatilisteks muutunud klassikalistest tekstidest kuni moodsa postmodernse õuduseni välja. Lisaks eesti lugejaile tundmatuile Darrell Schweitzeri, David Suttoni Alfred Noyesi ja Basil Copperi hõrkudele juttudele leiab nende kaante vahelt ka meilegi tuntud M.R. Jamesi ning Terry Lamsley tekste. […]
“Vennad Kreuksid ja nende aeg”
Et leninismi hoolikalt kaitsta, peame hoolikalt kaitsma oma partei ajalugu. Kui rääkida teadusest, meie marksistlik-leninlikust teadusest, siis on ju enamlaste partei ajalugu üks kõige suurematest, kõige tarvilikumatest ja peamistest teadustest. (Sergei Kirov) Kahjuks pole ma ei teadlane ega kirjanik. Kas on mul sellisena üldse õigus ajaloo asjus kaasa rääkida – koguni siis, kui ma eksin? […]
“Allianss”
Lugu sellest, kuidas Roosevelt, Stalin ja Churchill võitsid ühe sõja ja alustasid järgmist. Kolm väga erinevat meest kolmest väga erinevast riigist päästsid Teises maailmasõjas maailma fašismist. Samal ajal kui nende riikide armeed kolmel mandril lahinguid pidasid, määrasid Franklin Roosevelt, Jossif Stalin ja Winston Chuchill sõjajärgse maailma kuju pingelistes ja sageli ärevust tekitanud kõnelustes, mis kestsid […]
“Kummalise saladuse jälil”
Ekspeditsiooni päevikust Raamat on kirjutatud lähedases minevikus aset leidnud sündmuste alusel, mis tookord Pamiiri uurijaid tõsiselt erutasid. Probleem metsinimese olemasolust Aasia kõrgmäestikus ei ole uus: juba XIX sajandi lõpul saabus aeg-ajalt teateid, et Himaalajas rännanud inimesed on lumel näinud lumeinimese, jeeti, nagu teda siin kutsutakse, jälgi, ning et kohalikud elanikud on kohanud ka jeetit ennast. […]
“Kus on rändurite kodu?”
Ulmejutustus. Nõukogude ulmekirjaniku teravasüžeeline noorsoojutustus pajatab hüpertehnitsistliku võõrtsivilisatsiooni sissetungikatsest Maale ja dessandi tagasilöömisest tänu tähelepanelike ning julgete noorukite agarale tegutsemisele, kes on dessantlaste kurikavala anastamistehnika suhtes teadmata põhjustel immuunsed. Ühtlasi osutab autor indiviidi surematuse idee absurdsusele. Raamatus on pühendus.
