“Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni”
Küsimus, kust ja kuivõrd leiab Liivi- ja Eestimaa talupoeg hätta sattumise korral abi, on senise kirjasõnas kõige enam arutluse all olnud kaasaegsete endi poolt 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi esimesel poolel, mil talupoegade majanduslik olukord leidis agraarreformide üle peetavates diskussioonides palju tähelepanu. 20. sajandil alguse saanud teaduslikus ajalookirjutuses on seevastu eesti ja läti talupoegade […]
“Nikolai von Sivers ja Soosaare”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 2 Kirjutised Soosaare mõisa omaniku Nikolai von Siversi tegevusest soode parandamisel 20. sajandi algul Eessõna Jätkame endisaegsete tekstide taasavaldamist. Johannes Hoppe kirjeldab maastikku teel Põltsamaalt Soosarde 20. sajandi algul, Nikolai von Sivers annab aru oma tegevusest ja edusammudest Soosaare mõisa soode ümberkujundamisel. Imestamisväärne on selle mehe töötahe, visadus ja teaduslik täpsus […]
“Oberpahleni ajaloost ja tööstuslikust õitseajast”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud Kirjutised Oberpahleni komtuur- ja piirkonna ning lossiümbruse vanemast ajaloost. Saja-aastatagused meenutuslood Oberpahleni tööstuslikust õitseajast 1750-1792 Ajalooline ettekanne, mille pidas 8. detsembril 1891 F. Amelung. Dorpat. C. Mattieseni trükikoda ja kirjastus 1892.
“Ohvitserina Vene armees. Polkovnik Jaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892-1904, 1906, 1909)”
Publikatsiooni “Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost” järjekordses köites avaldatakse Vene armees polkovnikuks tõusnud Jaak Rosenbaumi (1871-1925) kirjad vennale aastast 1892-1904, 1906 ja 1909. Tegemist on küllaltki unikaalse allikmaterjaliga, mis annab emotsionaalse pildi sellest, kuidas kitsastest sotsiaalsetest oludest pärit noorukist sai elukutseline sõjaväelane – edukas kaadriohvitser tsaariarmees. J. Rosenbaumi valikus sõjaväelise karjääri kasuks polnud midagi ernadlikku. […]
“Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal”
Linnaarhiivi toimetised nr 17 Saksa ordu valitses Liivimaal üle 300 aasta. See raamat võtab vaatluse alla orduvõimu viimased aastakümned keskaja ja varauusaja piirimail. Pikaajalise Tallinna Linnaarhiivis ja mitmel pool mujal läbi viidud uurimistöö tulemusena kokku kogutud mosaiigikildudest rekonstrueerib autor Saksa ordu sise-elu orduvendade arvust kuni nende mõttemaailmani, ordulinnuste hierarhiast ordu majanduse toimimise põhijoonteni. Jutuks tulevad […]
“Pappa Jannseni postipaunast”
Kui Johann Voldemar Jannsen 16. mail saja aasta eest oma viiekümnendaks sünnipäevaks ärkas, oli tal senisest teest mõndagi mõtelda. Särghaua karjapoisist, Vändra kirikuisanda kutsarist, kantrist ja koolmeistrist oli ajapikku saanud oma aja viljakaim ja loetavaim kirjamees. Ta oli “Eestirahwa kassoks, ei kellegille kahjoks” kirja pannud tuhandeid lehekülgi jutte ja laule, enamasti küll laenulisi, ent sealjuures […]
“Pidustused keskaegse Liivimaa linnades”
Raamatus käsitletakse keskaegse Liivimaa suuremat linnade – Tallinna, Tartu ja Riia – peokultuuri, keskendudes eelkõige rae, Suurgildi ja Mustpeade Vennaskonna jootudele. Tähelepanu keskmes on aasta tähtsamad pidustused (jõulu- ja vastlajoodud, papagoilaksmine ja maikrahvipidu), ent lisaks vaadeldakse ka teisi kalendaarseid tähtpäevi ning ordumeistrite külaskäikudega seonduvaid rituaale. Lähemalt peatutakse pidustuste põhielementidel, nagu toit ja jook ning mitmesugused […]
“Piiblikonverentsid ja keelevaidlused”
Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686-1690) Allikapublikatsioon Käesoleva kogumiku keskmes on 1686. ja 1687. aastal korraldatud piiblikonverentsid, mis pidid kaasa aitama Uue Testamendi põhjaeestikeelse tõlke trükis ilmumisele. Ajalooarhiivis Tartus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi fondis säilitatavad kirjad ja konsistooriumi protokollid annavad tunnistust elavast mõttevahetusest tollaste vaimulike, piiblitõlkijate vahel. Säilinud arhiivimaterjalid kajastavad arutlusi sisuliste küsimuste üle ning […]
“Põhjamaa-Tartumaa talud 1582-1858 I-IV. 4 raamatut”
Teatmik Käesoleva teatmiku abil on võimalik saada teavet Põhja-Tartumaa talude ja külade kohta kolme sajandi vältel. Selles kajastub talude tekkimine, jagunemine ja kadumine, talunimede muutumine, nende lõplik valjakujunemine ja levik, samuti ka külade suuruse ja koosseisu areng. Teatmik on mõeldud kasutamiseks ajaloolastele, arheoloogidele, keeleteadlastele, aga ka kodu-uurijatele. Ühe piirkonna talude ja külade detailne ja süstematiseeritud […]
“Põhjasõja sündmuste jälgedel”
1960. aastal möödus Põhjasõja võitluste lõppemisest Eesti territooriumil 250 aastat. Et neid ammumöödunud sündmusi käsitlev eestikeelne kirjandus on üpris kasin ja bibliograafiliseks harulduseks muutunud, siis on Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum koostanud selle murrangulise ajastu tutvustamiseks käesoleva albumi, mis püüab anda ajaloohuviliste laiemale ringkonnale kokkuvõtliku ülevaate ajajärgu põhiprobleemidest ja tähtsamatest sündmustest ning illustreerida seda rohke […]
“Raeapteegi lugu”
“Raeapteegi lugu” on köitvalt kirjutatud aja(loo)raamat Raeapteegist, Tallinna vanalinna kultuuripärandi ühest nurgakivist. Autor viib lugeja neisse kaugetesse aastatesse, mil raeapteeker oli siin linnas ainuke kindel abimees võitluses Musta Surma ning teiste hirmsate taudidega. Oleme hetkes, mil rohuteadlane Johann Burchart Belavary de Sykava väärikalt oma pruudiga Suurgildist Püha Vaimu kirikusse sammus, kui kustus viimane tungal katkusurnute […]
“RAT “Estonia””
… “Eesti natsionaalteater Tallinnas. Missugune uhke unenägu … Rahvusteater, mis sõna paremas, kõrgemas mõttes rahvateater, rahvaliku kunsti asu- ja edupaik oleks. Ilus, kaunis unenägu, millel ainult see viga on, et ta täide ei lähe. Vist mitte …” Nii kirjutas Eduard Vilde veel 1904. a. augustis ajalehes “Uudised”, kuigi 1865. a. asutatud “Laulo ja mängo” seltsis […]
“Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil”
Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Mida nähti, millest oma reisikirjades kirjutati? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad […]
“Rektor Ewers”
Käesolev raamat räägib Johann Philipp Gustav Ewerist (1779-1830), ühest kõige tähendusrikkamast rektorist Tartu ülikooli ajaloost. Just Ewersi ebatavaliselt pikka rektoriksoleku perioodi (1818-1830) langest 1802. a avatud Keiserliku Tartu Ülikooli esimene hiilgeaeg. Ometi on Ewersi nimi tuntud palju vähem kui esimese rektori Georg Friedrich Parroti või raamatukogu rajaja Karl Morgensterni omad. Vaatamata suurtele teenetele, mida keegi […]
“Revali linna müntmeister Paul Gulden”
Ajalooallikad ei armasta vaadata maailma lihtsa inimese silmadega, ütleb selle raamatu autor, Eesti tuntuim numismaatik Ivar Leimus. Nii on jäänud 16. sajandi kroonikutel märkamata ka selline pealtnäha tavaline kodanik nagu Tallinna müntmeister Paul Gulden, kelle elu oli aga vaat et põnevamgi kui mõnel kuningal või väejuhil. Töötades Tallinna linna müntmeistrina, langes ta Liivimaa sõja ajal […]
“Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis 1915-1917”
Läänemaalt pärit koolmeister Mihkel Turmann mobiliseeriti 1915. aasta alguses tsaariarmeesse. Pärast paari kuud õppusi Petrogradis saadeti soldat Preisi rindele Poolamaale. Õnneks jäi soldat Preisi rindele Pooalamaale. Õnneks jäi rindeaeg lühikeseks ja mees sattus Volõõnia kaardiväepolgu tagavarapataljoni Petrogradi. Tsaaririigi pealinna jäi ta soldatina teenima 1917. aasta keskpaigani, olles pealtnägijaks nii Veebruarirevolutsioonile kui ka Eesti iseseisvuse taastamise […]
“Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel”
Leidub inimesi, kes arvavad, et Narva on Rootsi linn ja seepärast tuleb ta teiste Rootsi linnadega ühesarnastada. Selle peale vastame: Narva on ja jääb Tema Kuningliku Majesteedi ja Rootsi krooni valitsuse alla igaveseks inkorporeeritud linnana, sarnaselt teiste linnadega Rootsis, olgugi et vastavalt kohalikule omapärale on kaubandus kaubitsevatele võõrastele rahvastele teisel moel seatud. Ja mida edaspidi […]
“Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul”
Rootsi-Soome sisepolitiline kriis, mis kuningas Sigismundi ajal oli arenenud äärimise teravuseni, oli lahenenud Södermanlandi hertsog Karli ja teda toetavate Rootsi riigi seisuste energilise tegevuse tõttu Rootsile tagajärjekalt: protestandi usk ja Rootsi riigi rippumatus olid vähemalt esialgu väljaspool hädaohtu. Kuid Sigismundi ja tema partei allajäämine Rootsis ja Soomes ei taganud täiel määral Rootsi riigi ja protestantismi […]
“Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569-1571. Allikapublikatsioon.”
Sissejuhatuseks. Liivimaa vanale poliitilisele olukorrale kujunes saatuslikuks 1558. aasta algul puhkenud Vene-Liivi sõda. Viljandi vana komtuur Wilhelm von Fürstemberg valiti 30. 05. 1557 ordumeistriks, kuid juba 20.09.1559 sunniti ta intriigidega oma koha loovutama Gotthard Kettlerile, kes 1561. aasta novembris sõlmis alistumislepingu Poolaga, mis tähendas Liivimaa orduriigi lõppu. Ainult Maasilinna foogtkond oma saarelise asendi tõttu jäi […]
“Salavat Julajev. Eesti mäletab”
Salavat Julajev oli ja jääb tõeliseks kangelaseks Mind vaimustab see noormees – ta oli kõigest 20-aastane! Pugatšovil oli juba kogemusi Vene-Türgi sõjast. Salavati väkke kuulus 4000 hinge, nende hulgas oli baškiiride kõrval tšuvašid, kasakad, marid, tatarlased ja venelased. Tema võitlus kestis vaid aasta, ta sai kolm korda haavata, aga jäi sadulasse. Arhiivis on minu kätte […]
