“Meie kaugem minevik”
Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti NSV ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellese väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumuse ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Roosti võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi, kusjuures materjali valikul ja […]
“Meie kindral”
Meie kindralit, Nõukogude armee 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpuse komandöri Lembit Pärna teavad kõik. Lembit Pärna sõjakaaslased kindral Karl Aru ja polkovnik Feodor Paulman on kirjutanud raamatu korpuse mehise komandöri kindralleitnant Lembit Pärna elust, õpinguist sõjaväeakadeemiates, karmidest võitluspäevadest Suures Isamaasõjas ning kindrali hilisemast pedagoogitööst Moskva sõjaväeakadeemias. Illustreeritud arhiivifotodega.
“Meie maa. Eesti sõnas ja pildis I-IV. 4 raamatut”
Raamat “Põhja-Eesti” Sisukord Tallinn Meie Tallinn. Bernard Kangro / Jooni Tallinna ajaloost. Arnold Soom / Vana Tallinn. Armin Tuulse / Uus Tallinn. Ervin Pütsep / Riigi pealinn. Artur Raud / Tallinna kultuuripale. Valev Uibopuu / Tallinna teatritest. Valentin Lind / “Siin Tallinn, Tartu ja Türi.” Gert Helbemäe / Tallinna tehnikaülikool. Mihkel Mathiesen / Kodusadam Tallinn. […]
“Meie rahvuskultuuri küsimusi”
Elame praegu ajal, mis on sama pöördeline, nagu olid seda meie vabariigi sünniaastad. Nagu siis, on ka praegu jälle maailma väline korraldus murdumas ja käib ühtlasi terav võitlus uute sisemiste ühiskondlike vormide kujunemise ümber. Ka meie väike riik on juba kaasa tõmmatud käimasolevate ümberkujunemiste keerisesse. Sündmused on asetanud küsimuse alla mõnedki tõekspidamised ja lootused, millest […]
“Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes. 1561–1632”
1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le ja Rootsi kroonile truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada Vene-Liivimaa sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, […]
“Mereväe soomepoisid”
«Üle 10% soomepoistest teenis mereväes, kuid nimetatud raamatus on nende kohta pakutud maht tunduvalt väiksem. Soomepoisid on maaväekeskne teos. Sellest tekkis mõte meremeeste osa jõudumööda täiendada. Me ei suuda teha seda nii teadusliku täpsusega, nagu E. Uustalul ja R. Mooral on õnnestunud, sest aeg on mälestusi üha enam ähmastanud. Kutsusime kõiki mereväe soomepoisse oma mälestusi […]
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Metsik ida. Soome hõimusõjad ja Ida-Euroopa murrang 1918-1921”
“Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda (kansallissota), Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Need sõjad mõjutasid Soome minevikukäsitust terve 20. sajandi ja väitlused Soome avalikkuses ei ole tänini vaibunud. Jäägriliikumisel oli neis sündmustes üks kandvamaid osi. […]
“Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita”
Eestlastel on ajaloos läinud palju paremini kui meil on kombeks arvata. Ka naabritega on meil vedanud rohkem kui nii mõnelgi teisel väikerahval – me oleme ju endiselt olemas, püsima jäänud, mitte hävinud, minema aetud või assimileerunud. Kui Eesti ajalugu vaadata sammuke kaugemalt ja laiemas tastsüsteemis, siis näeme, et paljud levinud müüdid ja faktid ei pea […]
“Miks kaotasime iseseisvuse”
August Ots sündis 22. septembril 1901 Viljandimaal Tarvastus Puskari talus. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis õigusteaduskonna ja Rootsis ümber õppinud inseneriks. Iseseisvusajal oli ta Viljandis advokaat ja ajaleht “Sakala” omanik ning peatoimetaja. Hiljem kutsuti ta majandusministeeriumi nõunikuks. See ametikoht võimaldas August Otsal toimida valitsuse tegevuse poliitilise vaatlejana Toompeal. Tema sulest on ilmunud teos “Mehed sündmuste […]
“Minerva rüütlid”
Insenerist humanitaar-õppejõud ja kultuuriloolane Vahur Mägi on oma uuringutega märkimisväärselt avardanud meie teadmisi teaduse ja tehnika osast inimese arenguteel. Ta on käinud otsimas eesti tehnilise mõtte jälgi maailma eri paikades Ameerikast Austraaliani ning löönud kaasa paljudel teadus- ja insenerikultuuri ajaloo uurijate kokkutulekutel kodus ja kaugemal. Tema sulest on varem ilmunud “Ainus ehtne münt” (1984), “Tehnika […]
“Minevik on tuleviku isa”
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni väljaanne Kõik inimesed, ilma erandita on sündinud mõnda olemasolevasse kultuuri. Kuna kultuur väljendab eluviise, siis õpivad inimesed ennast ja teisi suurel suurel määral just kultuuriliste pärimuste najal tundma. Igale inimesele on tema kultuurilised pärimused tähtsad. Võõraks osutuvad need ainult neile, kes tulevad teistest kultuurilistest olukordadest. Enesest lugupidamine on olulisemaid inimväärtusi, mis […]
“Minevikult tänapäevale”
Peamiselt pildiraamat. Sisukord: Saateks. Muistsed asulakohad. Linnused. Matmispaigad. Ohverdamiskohad. Väikeselohulised kultusekivid. Muud muistised. Muistsed esemed. Peit- ja aardeleiud.
“Minu mälestusi Eestimaa kubernerina”
Eestimaa kuberner, tõeline riiginõunik Aleksei Bellegarde sündis 24. novembril 1861 Orjolis prantsuse päritolu kindrali pojana. Riias advokaadiks olnud Bellegarde määrati Liivimaa kubermangu prokuröriks ja Riia ringkonnakohtu abiprokuröriks. Aastail 1901-1902 oli ta Liivimaa abikuberner ja 1902-1905 Eestimaa kuberner, nimetati siis Peterburis senaatoriks ja trükiasjade peavalitsuse ülemaks ning jõudis Tallinnast lahkuda enne 1905. a sügise veriseid sündmusi. […]
“Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused I maailmasõjast”
Käesoleva raamatu kaante vahelt leiad minu vanaisa, dr. Eduard Ritsoni (eestindatult Ritso), mälestused Esimesest Maailmasõjast. Eduard Ritson sündis 1. mail 1889 Viljandimaal Paistu vallas ja suri 24. veebruaril 1967 Rakveres. Ta õppis Riia Reaalkoolis ja Kiievi Ülikoolis arstiks. 15. novembril 1914 võeti tsaariarmeesse. I Maailmasõjas teenis rindearstina Ukrainas ja Rumeenias, jätkates sõjakeerises õpinguid ning lõpetades […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis meist saab?”
Villem Reimani elu (1861–1917) peajooned on lahedamalt loetaval kujul meile antud August Palmi uurimuses “Villem Reiman” (täiendatud 2. trükk Ilmamaalt 2005). Käesolev meie mõtteloo-sarja kaheksakümnendana kuuluv köide tahab esitleda tema loomingulisest elust kolme silmahakkavamat suunda. Need on vaimulooline, isamaaline ja kirikupoliitiline suund. Esimene on orienteeritud meie koduses ajaloos olnud suuremõõtmeliste isiksuste avamisele; teine on suunatud […]
“Moemaja”
Ühel päeval helistas mulle naisterahvas nimega Betti Parklai ja kutsus välja – tal olevat tähtis ettepanek. Olime koos Bettiga töötanud kunagi 1970.-80. aastatel Tallinna Moemajas, nüüd oli Bettil tärganud mõte oma mälestused kirja panna ja ta tahtis mind loo kaasautoriks. Töö Eesti ainsa ja kogu Nõukogude Liidu ühe populaarsema ajakirja Siluett toimetuses, eriti aga tolleaegsed […]
