“Röövitud aastad”
“Röövitud aastad” on lugu ühest Pärnumaa tavalisest perepeast ja ausast töömehest Johannes Madissonist, kes 10. veebruaril 1945 arreteeriti ja kuni 18. juulini 1954 poliitvangina Molotovi oblastis Tšerdõni vangilaagris viibis. Ametlikuks süüdistuseks oli “kulaklik päritolu, kodanliku kliki liige, kodumaa reetur ja et on Pärnu-Jaagupi alevit sõjariistade abil enda käes hoidnud, kuni Nõukogude väed selle vabastasid”. Pealegi […]
“Rukkilillesinised koolimütsid aegade keeristes”
Selles raamatus peegeldub eelmise sajandi kolmekümnendate aastate Tallinna koolipoiste ja -tüdrukute põlvkonna saatus ja läbielamised, töö, tegevus ja saavutused pärast Eestile nii raskeid, surma ja viletsus toonud pöördelisi sündmusid 1940. aastate suvest kuni tänaseni. Meie ridu on vähendanud sõda, surm ja virelemine Siberis, ning nüüd juba teeb seda ka aeg. Aga meid, veel elavaid “rukkilillesiniseid […]
“Rukkilillesinised koolimütsid Tallinna tänavail”
Raamat Anna Tõrvand-Tellmannist, tema koolist ja tema õpilastest. See on jutustus eelmise sajandi kolmekümnendate ja sellele järgnevate aastate Tallinna koolipoistest ning -tüdrukutest, nende tegevusest, eesmärkidest ja käekäigust ajal, mil terve Euroopa edasine saatus oli kaalukausil. Selle põlvkonna jaoks helgena tundunud tulevik muutus alanud okupatsiooni ja sõja puhkemisega täielikult, tõi kaasa valu, surma ja hävingut, võttis […]
“Saadikud põlvpükstes”
Iseseisvuslaste kirjavara II “Austa oma isa ja ema, et sinu käsi hästi käiks…” – see ei ole käsk mitte ainult lastele. See on käski ka vanematele: … kavata oma lapsed nii, et nad sind austaksid. Eesti rahvas on väike ja meile pole kunagi antud pearolli ajaloo suurel näitelaval. Meie ei ole kirjutanud kuulsusrikkaid peatükke maailma […]
“Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569-1571. Allikapublikatsioon.”
Sissejuhatuseks. Liivimaa vanale poliitilisele olukorrale kujunes saatuslikuks 1558. aasta algul puhkenud Vene-Liivi sõda. Viljandi vana komtuur Wilhelm von Fürstemberg valiti 30. 05. 1557 ordumeistriks, kuid juba 20.09.1559 sunniti ta intriigidega oma koha loovutama Gotthard Kettlerile, kes 1561. aasta novembris sõlmis alistumislepingu Poolaga, mis tähendas Liivimaa orduriigi lõppu. Ainult Maasilinna foogtkond oma saarelise asendi tõttu jäi […]
“Saaremaa Stonehenge”
On öeldud nii, et megaliitkultuur on üks eeldusi, mille põhjal määratleda kultuurrahvast. Hoolimata sellest, et kuulume jääajajärgsesse ühtsesse Põhjala kultuuriruumi, ei peeta tõsisemate jälgede otsimist megaliitkultuurist, rääkimata millestki nii eksklusiivsest kui muinasobservatooriumid, Eestis siiski kuigi mõttekaks tegevuseks. Ja seda vaatamata asjaolule, et megaliitkultuur ulatus meie lähialadele Skandinaavias ja meist möödagi ning et jäljed sellest on […]
“Saaremaa ülestõus 1919”
Raamat on valminud Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklikus Keskarhiivis (ENSV ORKA) ning Saaremaa Koduloomuuseumis leiduvate dokumentide ja materjalide põhjal. Need materjalid kujutavad endast mitmesuguseid dokumente, resolutsioone, ettekandeid, aruandeid, kirjavahetust, järelepärimisi, süüdistusakte, kohtuotsuseid, ülestõusust osavõtjate nimekirju jne. Illustreeritud ajalooliste fotodega. Mõeldud laiale lugejaskonnale, kõigile – keda huvitab meie rahva ajalugu. Endine raamatukoguraamat!
“Saaremaast Sajaanideni ja kaugemalegi”
Uurali hõimud, praeguste samojeedide ja soomeugrilaste esivanemad, on aastatuhandete jooksul valgunud laialdase maalalale Uuralitest ida ja lääne poole. Juba viie tuhande aasta eest jõudis neist osa Läänemere maile. Idas levisid samojeedid suurte jõgede Obi ja Irtõši kallastele ja Sajaanide piirkonda. Osa uuralilasi asus isegi Põhja-Jäämere randadele. Tuhande aasta eest jõudsid ungarlased Doonau ja Tisza äärde. […]
“Saarte elu murdlainetes”
Saaremaa ja väikesaared üleminekuühiskonnas Raamatus on uurijad keskendunud Saaremaa (ja väikesaarte) maaelu eri külgedele – talunduse, kalanduse, turismi, väikesaarte elukvaliteedi – uurimisele. Mõneti erinev ainevald on tingitud ka erisuguste sotsioloogiliste ja sotsiaalantropoloogiliste uurimismeetodite – ankeetküsitluste, vabavormiliste intervjuude, süvaintervjuude, vaatluste, kirjalike allikate – kasutamise. Sisukord: Eessõna Laura Assmuth. Saaremaa, Eesti murranguaegne perifeeria Aili Kelam. Talude taasloomine […]
“Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist”
Nii nagu kogu ajalugu, koosneb ka Eesti Vabariigi sajand lugudest. Maailmas on palju suuremaid rahvaid, kes on unistanud oma riigist, aga eestlastele andis saatus ühe inimpõlve jooksul kahel korral võimaluse ehitada üles iseseisev riik. Kui ilmus raamat “Sada põnevat lugu Tallinnast”, tekkis mõte koguda vabariigi suurjuubeliks kokku ka Eesti riigi sada lugu. Valiku tegemine ei […]
“Saja-aastane koolimaja Rakveres”
Rakvere linna ääres näeb üle pargipuude kõrgumas heledate hoonete katuseid. Seal asuvad tsaariajal valminud õpetajate seminari majad, mis tänavu tähistavad oma saja aasta juubelit. See sajand pole neil alati sujuvalt ja edukalt kulgenud, vaid andnud valusaid tagasilööke. Kool.imaja võlust ja valust käesolevas raamatus juttu tulebki. Suurejoonelisena kavandatu hoone kärbiti aegade halvenedes tagaihoidlikumaks, kuid omal ajal […]
“Sajandi sada sõnalavastust”
Eestis on elukutseliselt teatrit tehtud sada aastat. See raamat võiks olla meeldetuletus teadjale ja teejuht teadmatule – meie ühismällu jälgi jätnud lummavasse näitemängumaailma. Valitud on 100 tähelepanuväärset lavastust möödunud teatrisajandist. Mille poolest tähelepanuväärset? Oleneb, mis kunagises teatrielus või hilisemas tagasivaates on tähelepanu köitnud – olgu see näidend, teema, režii, näitleja, lavakujundus, publiku vastuvõtt, kriitika… Sageli […]
“Sakala ja sakalased”
Kogumik tutvustab Viljandi rajooni (omaaegset Sakalamaad) mitmest aspektist – antakse ülevaade Viljandi linna ja rajooni kujunemisest, põllumajandusest, kultuurielust, tutvustatakse Viljandimaa huvitavamaid inimesi jne. Illustreeritud fotode ja skeemidega.
“Saksa aeg Eestis 1941-1944”
Saksa okupatsioon Eestis oli suhteliselt lühike periood kahe NSV Liidu okupatsiooni vahel aastatel 1941-1944, kuid oma dramaatilisuse ja rohkete sõjapurustuste tõttu omab ta erilist kohta Eesti kannatusterohkes ajaloos. Lootused ja pettumused, sõja- ja terroriohvrid, rahvuslikud vastuolud, hirmud ja ängistus moodustasid omapärase segu eestlaste teadvuses, kes selle perioodi üle elasid. Raamatus tuleb juttu nii sõjasündmustest, rahvuslikust […]
“Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925-1940”
Võib suure kindlusega väita, et vähemusrahvuste kaitse küsimus on aktuaalne kõikjal, kus riigi elanikkond koosneb mitmest rahvusest. Selle tungivus sõltub eelkõige vastava riigi vähemusgruppide suurusest (eriti suhtes põhirahvusega) ja enamusrahvuse ning vähemusrahvuste omavaheliste suhete iseloomust. Viimased on enamasti ajalooliselt kujunenud. Lahendamata vähemusküsimus võib kergesti muutuda hukutavaks riigi julgeolekule, seepärast on vähemuste õiguste küsimus riigi sisejulgeoleku […]
“Salapiirituse vedu Eestist Soome 1919-1939”
Tavaliselt on nii, et kui midagi ühiskonnas ära keelatakse, siis ikka kujuneb kiht inimesi, kes vihuti asub seda keeldu kohe rikkuma. Salakaubavedu ehk konterbant on ebaseaduslik väliskaubandus. Ta esineb alati siis, kui vaba kaubavahetus riikide vahel on piiratud või keelatud, kui teatud kauba pakkumine ja nõudmine ei ole tasakaalus, kui mingil kaubal on eri maades […]
“Salatsi liivi keele teejuht”
Salatsiliivi keel on ainus Liivimaa liivi keel, mida on süstemaatiliselt talletatud. Raamat kirjeldab esmakordselt eesti keeles seda Metsapoole muinasmaakonna alal kõneldud keelt, andes ülevaate hääldusest, grammatikast ja sõnavarast ning tutvustades salatsiliivi keele allikaid ja uurimusi.
“Salauksed avanevad”
Kahekordne kirimale maailmameister Tõnu Õim kutusb selles raamatus lugejat kaasa teekonnale meie ärkamisaja seni vähetuntud radadele, teekaaslasteks kuue kuulsa baltisaksa aadlisuguvõsa (Amelung, von Bock, von Fick, von Lauw, von Lilienfeld ja von Manteuffel) nelja põlvkonna esindajad, kes Eestimaa arengus tähtsat rolli mängisid. XVIII sajandi algus… Tallinnas jäi pärast Põhjasõda elama vaid 2000 inimest, sestap kujunes […]
“Salavat Julajev. Eesti mäletab”
Salavat Julajev oli ja jääb tõeliseks kangelaseks Mind vaimustab see noormees – ta oli kõigest 20-aastane! Pugatšovil oli juba kogemusi Vene-Türgi sõjast. Salavati väkke kuulus 4000 hinge, nende hulgas oli baškiiride kõrval tšuvašid, kasakad, marid, tatarlased ja venelased. Tema võitlus kestis vaid aasta, ta sai kolm korda haavata, aga jäi sadulasse. Arhiivis on minu kätte […]
