“Tulbipalavik”
Ma leban Jani patjade najal voodis, kus olen tundnud sellist rõõmu, mille olemasolu ma poleks osanud arvatagi. Minu südant on haaranud erutus. Ma tean, et jätan oma mehe maha ja tulen Jani juurde, tean seda juba nädalaid. Tegelikult teadsin ma seda hetkest, mil Jan meie majja astus. “Mis meiega ka ei juhtuks, see maal ei […]
“Daami portree”
“Mul pole vist põhjust täies ulatuses kirjeldada, millist mõju meie noorele daamile avaldas Rooma vastupandamatu võlu, analüüsida, milliste tunnetega ta kõndis Forumi sillutisel, ega lugeda ta pulsilööke, kui ta üle Püha Peetruse katedraali läve astus. Piisab, kui öelda, et tema elamused olid just niisugused, nagu temasuguselt värskelt ja innukalt inimeselt oodata võis. Ajalugu oli talle […]
“Geenid ja käitumine”
Looduse ja kasvatuse koosmõju Geneetika ja selle mõju inimkäitumisele on viimastel aastatel tõusnud tuntavalt inimeste huviorbiiti üle kogu maailma. Käesolevas populaarteaduslikus raamatus tutvustab professor Sir Michael Rutter võimalusi, mil moel võib geneetika mõjutada inimeste käitumist juba lapsepõlvest saati, selgitab geenide toimimisviise ning arutleb ka selle üle, kuidas looduse ja kasvatuse koosmõju annab arengule teatud suuna. […]
“Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina”
Ma läksin teatrisse võhikuna. Pagasiks soov oma tööd hästi teha ning suur huvi kirjanduse ja kultuuri vastu. Tegin kogu jõust tööd, õppisin ööd ja päevad ja aastad. Jätsin teatrisse oma südame ja tervise. Kui teater saavutas edu, siis on see kogu kahesaja liikmelise kollektiivi ühise töö vili, mõttekaaslaste, ühisele kunstile andunute pingutuste vili. Mul on […]
“Ma kõnnin Komandorisaartel”
Komandorisaartest on kuulnud igaüks. Vähesed aga võivad kiidelda sealse elu tundmisega, kas või piisava raamatutarkuse piires. Udune, vihmane maa. Kotikud. Seal vist purunes Vitus Beringi laev … Rohkem ei teadnud minagi, kui sinnakanti esmakordselt teele asusin. Lihtsalt piinlik oli ära käia Kamtšatkal ja jätta põgusatki pilku heitmata kõnealustele Komandorisaartele, kui sinna oli kauba-reisilaevaga poolteisepäevane teekond. […]
“Tuulest viidud” I&II osa. 2 raamatut
Tõlkinud Helmi Rone ja Karl Einer. Scarlett O´Hara ei olnud õieti ilus, aga mehed taipasid seda harva, kui nad olid sattunud tema võlu alla, nagu Tarletoni kaksikud praegu. Liiga teravalt segunesid tema näos ta ema, prantsuse päritoluga rannikuaristokraadi õrnad jooned ta õitsva välimusega iiri isa jämedate joontega. Kuid see oli kütkestav nägu, terava lõuaga ja […]
“Teekaaslased”
Saateks Teekaaslased käesolevas raamatukeses on Eesti teenekamad ühistegelased, kes oma kauaaegse kohusetundliku tööga ühiskaubanduses on jätnud aegumatud jäljed tarbijate ühistegevuse ajalukku. Juubelite puhul on neid meeles peetud au- ja tänukirjadega, kuni tekkis uus austamise tava – juubilari elu ja töö võeti kokku temale pühendatud värssides, milles kunstilises kujunduses sai nn. bulla. Pikapeale muutus juubelivärsside sepistamine […]
“Pilte ja hääli Eesti loodusest”
… Väliretkeil sai enamasti märkmeid tehtud. Emotsioon koos konkreetse vaatlusega sai nagu äärejooni pidi päevikusse kantud. Ja hommikuti, umbes kella kuuest kaheksani, oli poolseliti asendis õige aeg värskeile muljeile lõplikku vormi anda. “Piltide ja häälte” meeltesse akumuleerimise hiilgeaeg oli Lääne-Saaremaal, kus muude kohutstuste kõrval tuli juhatada ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaama. Ja õpilased mäletavad mitme aastakümne taha, […]
“Watergate”
1973.-1974. a vapustas Ameerika Ühendriike nn Watergate´i afäär, mis sai üheks põhjuseks president Nixoni poliitilise karjääri lõpule. Faktidele toetudes jutustab käesoleva raamatu autor, Saksa DV publitsist Kaul Watergate´i sündmustest ja nende tagajärgedest.
“Tuulte tallermaa” II osa
Käesolev romaan on 1985. aasta romaanivõistlusel kolmanda auhinna saanud teose “Tuulte tallermaa” teine osa. Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.
“Minust sai ärinaine”
Hella Wuolijoe kolmas mälestusteraamat “Minust sai ärinaine ehk Valge vares” haarab aastaid 1908-1918, mida kirjanik peab oma elu kõige raskemateks – murranguaastateks. Tuli lõplik otsus jääda Soome, abiellumine, kodu rajamine, lapse sünd. Esimese töökoha leidis noor magister sotsiaaldemokraatide ajalehe “Työmies” toimetuses, selle kõrvalt tegi ta tõlketöid, pidas loenguid, koostas Jakob Hurda rahvaluulekogu registrit ja üritas […]
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Kahe minuti reegel”
Kaks minutit võib tähendada kogu elu. Küsige ükskõik millise seaduserikkuja käest, mis on kahe minuti reegel, ja nad ütelvad teile, et see on maksimaalne tegutsemisaeg, millele võib röövi toimepanemisel loota, enne kui võmmid välja ilmuvad. Kahe minuti reegli rikkumine tähendab eluaegset vanglakaristust. Aga mitte kõik ei järgi reegleid… Kui endine pätt Max Holman saab lõpuks […]
“XXIX olümpiamängud. Peking 2008”
XXIX olümpiamängud … Eesti olümpiakirjanduse grand old man Paavo Kivine kirjutab Müncheni raamatus: “Kõrvale astuda? Kuhu? Kui kauaks? Ei. Kui olümpiaideaalid on tõepoolest pühad, haruldased, kallid, siis tuleb neid kaitsta. On ainus kaitse – mängida edasi.” Kivise kokkuvõttele pole 36 aastat hiljem suurt midagi lisada. Tiibetlastele ja uiguuridele hoidkem kindlasti pöialt! Suurriigi ohvreid võimete piires […]
“Mängi veel!”
Kummalisi tõsiasju kassidest ja koertest Kas teadsit, et … … emased kiisud eelistavad pakse ja vanemaid isaseid kasse? … Itaalia isakassid on maailma suurimad Casanovad? ja … … et koerad oskavad naerda? … et koera haugatus kestab keskmiselt 0,2 sekundit? või … … et kassid võivad lennata? … et koerad saavad hakkama keeruka matemaatikaga? … […]
“Minu raviraamat I. Kuidas ma ravin rahvast”
Minu ravi raamat ehk kuidas ma ravisin rahvast. I raamat. Ravimise viis ja ravi põhimõtted. Vaadates sisse sellesse raamatusse, kus Sa tutvud sellega, kuidas Sinu tervis on seotud looduse kaudu astroloogiaga ja sellega, kuidas ravida taimedega kuu faaside kaudu. Loe ja Sa näed ennast ikka ja jälle uuesti! Kirja pandud 1977-1988.
“Kinnituisanu”
Pseudokrimka Maja nurga juures passis kramplikult hüppevalmis kass, ainult hüppamisega polnud tal kuhugi kiiret. Tänav nägi välja sedamoodi, et kiiret polnud siin kellelgi, kõik toimus aeglaselt, seda oli ikka veel palju. Ka surrakse siin vist aeglaselt, mõtlesin. Õigemini oligi siinne elamine üks pidev suremine, mis küll aeg-ajalt viidi kiire lõpuni. Või oli see hoopis masendus […]
“Mari-Ann”
See on liigutav lemberomaan ilusas looduses ülemmetsniku Stephen Wiethi metsamajas sündinud ja üles kasvanud imepäraselt kaunist neiu Mari-Ann armastusest. Kuigi tema ümber keerleb hulk abiellumismõtetega armunud noormehi, jääb ausameelne, puhta unistajahingega tütarlaps kindlaks oma kunagisele tõotusele: teda võiks suudelda vaid selline mees, kellega ta on otsustanud abielluda, vaid selline iselaadne Keegi, kellele tasub ennast hoida… […]
“Nimed marmortahvlil”
Romaan “Nimed marmortahvlil” kujutab kooliõpilaste-vabatahtlike sõjameheteed Vabadussõja aastail. Teine, ümbertöötatud trükk. Kaane kirja joonistanud Günther Reindorff. Korrektuuri lugenud Eduard Roos. “Vaba Maa” trükikoda. (kaaned kulunud, seljalt ülalt ja alt katki. Sees on endise omaniku nimi)
“Aafrika äärel”
“Kord, kui Denys ja mina olime lendamas käinud ja maandusime farmi tasandikul, tuli meiega juttu ajama muldvana kikuju. “Te käisite täna väga kõrgel,” ütles ta, “e ei näinud teid, ainult kuulsime, kuidas lennuk sumises nagu mesilind.” Olin nõus, et olime lennanud kõrgel. “Kas te Jumalat nägite?” küsis ta. “Ei, Ndwetti,” vastasin, “Jumalat me ei näinud.” […]
