“Elizabeth Taylor”
Elizabeth Taylor – Hollywoodi viimane diiva. Bel Airi tänaval lamasid varase hommikupäikese kahvatus aprillivalguses. Patrull liikus ringi nagu tavaliselt, et ükski sissetungija ei saaks häirida ilusate ja rikaste und. Piserdusseade niisutas hinnalist inglise muru, seisusesümbolit, mida selles ümbruses pidi igaüks võimeline olema endale lubama, et mitte mõjuda “väljaspool” seisjana. Kõik tundus olevat normaalne. …
“Kinnituisanu”
Pseudokrimka Maja nurga juures passis kramplikult hüppevalmis kass, ainult hüppamisega polnud tal kuhugi kiiret. Tänav nägi välja sedamoodi, et kiiret polnud siin kellelgi, kõik toimus aeglaselt, seda oli ikka veel palju. Ka surrakse siin vist aeglaselt, mõtlesin. Õigemini oligi siinne elamine üks pidev suremine, mis küll aeg-ajalt viidi kiire lõpuni. Või oli see hoopis masendus […]
“Eesti dramaturgia 10 aastat”
Toimetanud: Anne-Ly Sova Juba kümme aastat on Eesti Näitemänguagentuur (ENA) vahendanud teatritel autoriõigusi, otsinud ja tutvustanud uusi teatritekste ning püüdnud koolituste ja näidendivõistluste kaudu edendada eesti oma näitekirjandust. Meil on põhjust arvata, et need kümme aastat, mil ENA eesti teatrimaastikul askeldab, on aidanud eesti omadramaturgial areneda ja uutele tippudele tõusta. Käesolev kogumik kajastab eesti näitekirjanduses […]
“See on rohi”
Käesolevas raamatus kohtub eesti lugeja uuesti austraalia kaasaegse kirjaniku Alan Marshalliga, kelle esimene autobiograafiline teos – “Ma suudan hüpata üle lompide – ilmus eesti keelde tõlgituna 1963. aastal ja võitis endale eriti noorte lugejate hulgas palju sõpru. “See on rohi…” jätkab kirjaniku jutustust tema enese elust, sedapuhku juba enam täiskasvanud lugejate poole pöördudes. Motoks valiti […]
“Usun Eestisse”
20. augustil 1991 panime enda järel kinni Nõukogude Liidu ukse ja siirdusime iseseisvumise teele. See tee ei ole veel lõpuni käidud, ja nüüd, sajandikünnisel, on ehk viimane aeg teha esimene suurem vahekokkuvõte. Kuhu me läheme? Kuhu meid juhitakse? Kuhu oleme jõudnud? – Nendele küsimustele pole andnud selget, rahvale mõistetavat vastust ei Toompea ega Kadriorg. Aga […]
“Hingede öö”
Keeruka struktuuri ja mitme tähendustasandiga romaan on eelkõige sügava kriisiseisundi analüüs. Kordub eneseolemasolu ja eluõiguse pideva tõestamise motiiv. “Muusika kostis nüüd juba üsna selgesti, sest ka järgmine uks otse saali oli lahti. Sealt tuli ka see hele valgus, mis oli paistnud tänavale, sest muidu oli eesruum üsna hämaralt valgustatud. Tükk, mida mängiti, oli mingi klaverikontsert, […]
“Lihtsaid ja keerulisi I”
Raamat sisaldab 250 mitmesugust nn keerdülesannet koos nende üksikasjalike lahendustega. Esitatavate ülesannete lahendamiseks ei ole tarvis nimetamisväärseid matemaatilisi või muud laadi eelteadmisi, küll aga teatavat oskust loogiliselt järjekindlalt arutleda. Raamatule on lisatud sissejuhatus, mis lühidalt selgitab keerdülesannete mõningate tüüpide lahendamisel kasutatavaid põhilisi meetodeid.
“Võitlustuhin – Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil”
…Esseeraamat “Võitlustuhin, Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil” kompab poleemilises, keskuslikku diskursust tõsiselt välja kutsuvas stiilis eelmise sajandi Euroopa ajaloo ja ideoloogia üht hämaraimat sõlme, mõlema maailmasõja vallandumises päästikurolli etendanud Kesk-Euroopat, selle ajas muutunud ja muutuvaid tähendusi. Škabrec paneb kahtluse alla pan-germaani võimu- ja vaimustruktuuride sepistatud Kesk-Euroopa mõiste, vastandab sellele kuni hiljutise ajani maha surutud ja alandatud […]
“2001 viisi mõnusa enesetunde tekitamiseks”
Mõnus enesetunde tekitamine tähendab hoolitsust, mõnulemist ja head tuju ning sul on selleks igal ajal õigus, olgu parasjagu öö või päev. “2001 viisi mõnusa enesetunde tekitamiseks” pakub tõsiseltvõetavaid ja ka humoorikaid näpunäiteid, kuidas ennast kuninglikult kohelda. Sa oled eriline inimene ja väärid head kohtlemist. Nii et lase käia – poputa ennast. – Mine küünlavalgel lõhnavasse […]
“Suvi pääbul ja kinnijooks Raplas”
Madis kõiv on üks erakordsemaid vaimuandeid eesti kultuuris, tegu on mõtleja ja mõtestaja, kellele jaoks ei kehti tavavõõristus “füüsikute” ja “lüürikute” vahel, mõlemad maailmad on talle omad. Kirjanduses on Kõiv kaasa teinud juba ligi pool sajandit, ilukirjandustekstide avaldamisega on ta tegelnud aga alles alates 1980. aastatest. Ja kõivu puhul tähendab ilukirjanduski filosofeerimist: tema jutustuses vahelduvad […]
“Lemuel Gulliveri kaks seiklust. Väljavõte vanast kroonikast”
… Järgnevad aastad tegid Broszkiewiczist kõige mängitavama poola autori. Kõik teosed, nimelt groteskid “Joonas ja narr” (“Jonasz i blazen”) ja “Pigwa ajalooline osa” (“Dziejowa rola Pigwy”), sügavalt dramaatiline “Skandaal Hellbergis” (“Skandal w Hellbergu”), moraalitee-tragifarss “Loll ja teised” (“Glupiec i inni”), monodraama “Lemuel Gulliveri kaks seiklust” (“Dwie przygody Lemuela Gulliwera”) ja sensatsiooniline komöödia piibelliku tähendamissõna taustal […]
“Amfitrüon”
Moliére “Amfitrüon” tugineb episoodile kreeka mütoloogiast. Zeus (Jupiter), kes on silma heitnud väepealik Amfitrüoni nägusale naisele Alkmenele, kasutab pealiku äraolekut ja võtab Amfitrüoni kuju, et tema naise juurde pääseda. Sellest sünnib vaestele surelikele palju hirmu ja segadust. Alles siis, kui selgub, et tegu on jumala vembuga, asendub kohkumine äraseletatud rõõmu ja hardusega. Põhjust selleks on […]
“Edu”
Teadmiseks lugejaile Ükski selles raamatus kirjeldatud inimene ei ole tegelikult Münchenis aastail 1921-1924 elanud, nad kokku aga küll. Tüübi kujuka tõetruuduse saavutamiseks tuli autoril üksikisiku fotograafiline reaalsus kustutada. Romaan “Edu” ei kujuta tõelisi, vaid ajaloolisi isikuid. Üksikasjalisi aruandeid saksa karistusasutuste kohta võime leida endiste vangide, kirjanike Felix Fechenbachi, Max Hoelzi, Erich Mühsami ja Ernst Tolleri […]
“Puhutteko Suomea?”
Õpiku eesmärk on aidata õppijal omandada elementaarset, igapäevases suhtlemises vajalikku kõnekeelt. Seepärast on pearõhk asetatud kõnes kõige sagedamini esinevate grammatiliste vormide ja väljendite selgitamisele. Õpik sobib hästi ka iseõppijaile soome kõnekeele omandamiseks. Teenindustöötajad leiavad raamatust turisti ja teenindaja suhtlemiseks vajalikke teemasid ning sõnavara. Raamatus endise omaniku nimi.
“Minust sai ärinaine”
Hella Wuolijoe kolmas mälestusteraamat “Minust sai ärinaine ehk Valge vares” haarab aastaid 1908-1918, mida kirjanik peab oma elu kõige raskemateks – murranguaastateks. Tuli lõplik otsus jääda Soome, abiellumine, kodu rajamine, lapse sünd. Esimese töökoha leidis noor magister sotsiaaldemokraatide ajalehe “Työmies” toimetuses, selle kõrvalt tegi ta tõlketöid, pidas loenguid, koostas Jakob Hurda rahvaluulekogu registrit ja üritas […]
“Luule III”
Sisukord – Hannolaul – Unenägija tessaraktis – Lisandusi Uku Masingu luule mõistmiseks …Uku Masingu “Hannolaulu” vaimse teekonna süžee aluseks on jutustus kartaagolase Hanno (kreekapäraselt Annon) laevaretkest piki Liibüa rannikut lõuna poole. Liibüa oli tollal ka kogu Aafrika nimetus. Retke kirjeldust olevat säilitatud Kartaago ühe tähtsaima jumala Baal Hammoni (varasemas eesti kirjapildis Paal, kreeklased samastasid teda […]
“Mis on depressioon”
Perearsti raamatud patsiendile. On heal meel tõdeda, et eesti lugejani on jõudnud väärt tervisealane kirjanduslik sari. Sarja teises raamatus on juttu depressioonist – üpris sagedasest tervisehäirest, mille kohta on palju müüte ja mis on nii mõnigi kord raskesti äratuntav oma varjatud ning maskeeritud olemuse tõttu. Lisaks on depressiooni ravi pikaajaline ja kannatust nõudev. Käesolev raamatuke […]
“Eesti tennis 90”
Tänavu suvel – A.D 2003 – möödub 90 aastat Eesti tennise algusest. Tennist mängiti selles Liivimaa osas küll varemgi, kuid see oli baltisakslaste juhuslik meelelahutus. Rahvuslikule tennisele pani Eestis aluse 1913. aastal peetud turniir. Ligikaudu saja aasta jooksul pole ilmunud ülevaatlikku koguteost kodumaisest tennisest. Seda ülesannet tahab täita käesolev raamat. /…/ Raamatus esitatakse Eesti tennise […]
“Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür – 80”
Eesti Ajakirjanike Liidu auliige Eduard Tüür on sündinud 22.01.1931 Haapsalus. Karikatuurivõistlustel on ta võitnud 25 mitmesugust auhinda. Raamat sai teoks tänu Eduard Tüür (jun) toetusele. 48 lehekülge pilte.
“Kui ma olin väiksekene. Laulud ja aastad. Ja kägu kukub raal…”
Artur Rinne on olnud üks populaarseimaid eesti lauljaid ehk nagu ütleb temast rääkiva filmi pealkiri – “Meie Artur”, keda vähemalt Nõukogude ajal teadis vist iga eestlane. “Mets mühiseb”, “Kuldne kodukotus”, “Seal, kus rukkiväli lagendikul heljub”, “Vana vokk” ja paljud teised laulud olid kõlanud vanema põlvkonna kõrvus veel vanadelt heliplaatidelt ja raadioaparaatidest. Rinne isikut saatis eestiaegne […]
