“Kirik laias maailmas”
Koos üldise religiooni positsioonide nõrgenemisega tänapäeva maailmas toimub aga ka ususorganisatsioonide tegevuse märgatav aktiviseerumine. Seda võib täheldada meie planeedi eri piirkondades, erineva ühiskondlik-poliitilise süsteemiga, erinevate ajalooliste traditsioonide ja kultuuriga riikides. Mitmesugused religioossed voolud ja organisatsioonid ning nende juhid pakuvad omapoolseid lahendusi nüüdiselu probleemidele. Taolistes kõiki inimesi erutavates küsimustes nagu sõja ja rahu probleemid, ühiskonna arenemise […]
“Papa Hemingway”
Draama- ja romaanikirjanik, stsenarist ja biograaf A. E. Hotchner oli üks Ernest Hemingway lähedasemaid sõpru kirjaniku viimasel elukümnendil. Koos kalastasid nad Kuubal, pidasid jahti Idahos, rändasid New Yorgist Pariisi, Hispaaniasse. Veneetsiasse ja Rivierasse. A. E. Hotchner ei pretendeeri objektiivsusele, vaid kirjutab suure soojusega inimesest ja sõbrast, keda ta kunagi hästi tundist. Ja Hemingway kerkib esile […]
“Elu aseaine”
“Elu aseaine” autor Paul Viiding (1904-1962) kirjutab enda poolt hinnatud ja korduvalt ette loetud luuletuses: “Õhtuks olgu mul aegsasti selge / maailm ja mis seal sees.” Filosoofiline arutlemine maailma asjade üle oli nende värsside kirjutajale tõesti omane. See oli tema lemmiktegevus. Võimet mõtelda pidas Paul Viiding elu suurimaks hüveks. Kirjanduslike, sotsiaalsete ja filosoofiliste probleemidega oskas […]
“Kahe minuti reegel”
Kaks minutit võib tähendada kogu elu. Küsige ükskõik millise seaduserikkuja käest, mis on kahe minuti reegel, ja nad ütelvad teile, et see on maksimaalne tegutsemisaeg, millele võib röövi toimepanemisel loota, enne kui võmmid välja ilmuvad. Kahe minuti reegli rikkumine tähendab eluaegset vanglakaristust. Aga mitte kõik ei järgi reegleid… Kui endine pätt Max Holman saab lõpuks […]
“XXIX olümpiamängud. Peking 2008”
XXIX olümpiamängud … Eesti olümpiakirjanduse grand old man Paavo Kivine kirjutab Müncheni raamatus: “Kõrvale astuda? Kuhu? Kui kauaks? Ei. Kui olümpiaideaalid on tõepoolest pühad, haruldased, kallid, siis tuleb neid kaitsta. On ainus kaitse – mängida edasi.” Kivise kokkuvõttele pole 36 aastat hiljem suurt midagi lisada. Tiibetlastele ja uiguuridele hoidkem kindlasti pöialt! Suurriigi ohvreid võimete piires […]
“Mängi veel!”
Kummalisi tõsiasju kassidest ja koertest Kas teadsit, et … … emased kiisud eelistavad pakse ja vanemaid isaseid kasse? … Itaalia isakassid on maailma suurimad Casanovad? ja … … et koerad oskavad naerda? … et koera haugatus kestab keskmiselt 0,2 sekundit? või … … et kassid võivad lennata? … et koerad saavad hakkama keeruka matemaatikaga? … […]
“Minu raviraamat I. Kuidas ma ravin rahvast”
Minu ravi raamat ehk kuidas ma ravisin rahvast. I raamat. Ravimise viis ja ravi põhimõtted. Vaadates sisse sellesse raamatusse, kus Sa tutvud sellega, kuidas Sinu tervis on seotud looduse kaudu astroloogiaga ja sellega, kuidas ravida taimedega kuu faaside kaudu. Loe ja Sa näed ennast ikka ja jälle uuesti! Kirja pandud 1977-1988.
“Võim ja kultuur”
Võim & Kultuur. Sisukord: Saateks; Eve Annuk – Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega?; Jaan Undusk – Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses; Arvo Krikmann – Руки прочь от Сталина! Luuseri pihtimus; Rein Veidemann – Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum; Rutt Hinrikus – Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive; Tiina […]
“Helisev muusika”
Keegi puudutas mind ettevaatlikult õlast. Tõstsin pilgu õpilaste vihikutelt, mida ma kontrollisin, ja nägin ühe ilmaliku õe heasüdamlikku kortsulist nägu. “Auväärne abtiss ootab teid,” sosistas ta. … Ülipopulaarse muusikali “Helisev muusika” aluseks olev Maria Augusta Trapi mälestusteraamat räägib suures osas sellest, mis juhtus pärast muusikalisündmuste lõppu, kui Trapi laulupere kolis Ameerikasse. See on südamlik ja […]
“Kurtisaanide hiilgus ja viletsus”
Prantsuse kirjanduses klassiku Honoré de Balzaci (1799-1850) viimane suurteos, mis põhineb Balzaci kogu varasemal loomingul ja on omakorda kokkuvõtteks tervele “Inimlikule komöödiale”
“Kadunud hing”
Karin Alvtegeni romaanis leidub kõike, mida ühelt healt kriminaalloolt tahta: kiire tempo, kaasakiskuv sündmustik, usutavad tegelaskujud, dramaatiline lahendus. Pärast romaani ilmumist Rootsis 2000 võrreldi Alvtegenit niisuguste krimikirjanikega nagu Henning Mankell ja Lisa Marklund. Ja muuseas oli Karin Alvtegeni vanatädi maailma parim jutuvestja Astrid Lindgren. Sibylla Forsenströmi pole olemas. Juba viisteist aastat pole teda olemas tema […]
“Armukadeduse valem: saatuslik Hurghada”
Eestlastest noorpaar veedab oma mesinädalaid Egiptuse suvituslinnas Hurghadas. Samas hotellis elab ka ooperikriitik Andra koos oma sõbranna Mariga. Eestis kohtuvad nad kõik juhuslikult Mari Vihmandi ooperi “Armastuse valem” vaheajal. Siit hakkab hargnema lugu, mis lõpeb väga traagiliselt. Taskuformaat.
“Vassili Stalin – kas türanni vesivõsu?”
Selle raamatu kangelane Vassili Stalin sai kuulsaks vaid seetõttu, et põlvnes mehest, kes kandis “rahva isa”, “suure tüürimehe”, “kõikide rahvaste parima sõbra” kõlavaid tiitleid – ta oli Jossif Stalini poeg. Talle sai osaks “kuldne noorus”, kindrali aukraad juba 26aastaselt, suure spordimetseeni loorberid, pärast isa surma aga vangipõli ja surm tundmatusse hääbununa. Hinnangut Vassili kui isiku […]
“Mälestuste radadel 1.-4. osa” 4 raamatut
Johan Kõpp (1874-1970), omaaegne Tartu Ülikooli rektor, oli sajandivahetusest kuni Eesti Vabariigi anastamiseni kirjamehe, seltsitegelease ja kirikujuhina kaastöötaja väga paljudes Eesti elu sündmustes. Ta oli Eesti Asutava Kogu liige. J. Kõpu neljakõitelist memuaarteost “Mälestuste radadel” võib julgesti nimetada kultuurilooliseks entsüklopeediaks, milles erakordse detailirikkusega jutustatakse sajandivahetuse olustikust ja ühiskondlikest sündmustest. Autor maalib isikupärased portreed kümnetest ja […]
“Vaimuhaiguse müüt”
Vaino Vahing: kirjutama hakkasin ma juba küllalt vana mehena. Esialgu tekkis vajadus kirjutada nagu mingi protesti näol. Nimelt tundsin, et kirjutama peaks hoopis teisiti, kui teevad seda minuealised kirjanikud. /—/ Kirjutamise käigus pidin ümber hindama paljud oma senised tõed. Praegu olen parajasti niikaugel, et ei suudagi täpselt defineerida, mis see kirjandus õieti on. Võin öelda […]
“Rambivalgus süttib”
Mälestusi minu lavateekonnalt. Oli kord noor, teatrist unistav tütarlaps, kes palus armast Jumalat, et talle lubataks kas või üksainuski kord astuda üle uhke “Vanemuise” lava, enne kui tol ajal ennustatud “sabaga täht” selle patuse maailma hukutab. See tütarlaps olin mina ja mulle lubati palju rohkem kui vaid üks kord astuda ihaldatud kunstitempli lavale. Ja mitte […]
“Ivan Groznõi” I-III osa. 3 raamatut”
I-III osa. 3 raamatut. Ivan IV oli üks omapärasemaid tsaare Venemaal. V. Kostõljov näitab teda tahtekindla valitsejana, kelle sihiks oli tugevdada ja laiendada Moskva riiki, kindlustada Moskva suurvürstiriigi juhtivat asendit teiste Vene vürstiriikide hulgas ning tsaari ainuvalitsuslikku võimu osastisvürstide ja bojaaride üle. I osa: Tsaar Ivan IV palavaimaks unistuseks on jõuda välja mere äärde, omada […]
“Surm tribüünil”
Ungari ajakirjaniku, Lähis-Ida probleemide asjatundja raamat Egiptuse presidendi Anvar Sadati elust ja selle traagilisest ning senini mitmeid lahendamata küsimusi jätnud lõpust. Illustreeritud fotodega.
“Päkapikud, kääbikud ja trollid”
Nad on valvsad, osavad paljudes käsitöökunstides, õiglased, püüdlikud, julged ja truud. Samas paraku ka äärmiselt õrnahingelised, kättemaksuhimulised ja üleannetud. Lisaks on nad enamasti võrdlemisi inetud, nii vanad kui Böömi mets ja toidu osas üsna pahurad irisejad. Mille poolest ikkagi erinevad päkapikud, kääbused, trollid, kooboldid ja kotermannid? Kas nad ikka on meie laiuskraadidelt täiesti kadunud, kui […]
“Tuuline rand”
1. ja 2. osa ühes raamatus “Pime-Kaarli ja ta teejuht, kukkumisest veidi lonkama jäänud Laste-Anne Joosep, läksid mööda rannateed Pitkanina poole. Oli alles aovalge. Vasakut kätt mühises mets, paremat kätt tulid lained randa. Kaarlil enesel oli seljas pool tosinat kartulikorvi ja kolmeteistkümneaastasel Joosepil paar-kolm sinisekirjut niinekorvi. Niiske ja jõuline vesikaar puhus parema kõrva pealt, lahe […]
