“Kapsad ja kuningad”
“Nüüd algab jutt,” nii ütles Morsk, “kust kõigest kuulda saad – siin saapad, laevad, kirjalakk ja kapsad, kuningad.” – Morsk ja Puusepp.
“Korea müüt”
Suurtest Aasia kultuuridest ja nende mütoloogiast on eesti keeles varem ilmunud raamatuid peamiselt India, Hiina ning Jaapani kohta. Seo Daeseoki “Korea müüt” pakub esimest korda eesti lugejale põhjalikumat ülevaadet ka selle riigi mütoloogiast ning ajaloost. Autor on raamatusse valinud seitse asutamismüüti, kümme šamanistlikku ja seitse Džedžu saare müüti. Need kirevad lood annavad võimaluse võrrelda, mis […]
“Kunstiteoste kummalised seiklused”
Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, röövitud ja varastatud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest … Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest: Ateena Parthenoni templi reljeefide jõudmisest Briti Muuseumi “Mona Lisa” vargusest Prado muuseumi varade päästmisest […]
“Võrgu all”
Iris Murdoch (1919-1999) sündis Dublinis, kasvas Londonis ning sai hariduse Oxfordis ja Cambridge´is. Ta on kirjutanud kakskümmend kuus romaani ning filosoofiaalaseid ja kirjanduskriitilisi teoseid. Ta oli täiust taotlev kirjanik, kes ei lubanud toimetajatel oma teksti muuta. Murdoch kasutas oma raamatutes sageli fantaasia ja gooti kirjanduse elemente, kuid tema kangelased oli realistlikud oma püüdlustes leida erakordsetes […]
“Mart Saar”
28. septembril 1982. a. täitus sada aastat eesti rahvusliku muusikastiili rajaja ja selle ühe kõige väljapaistvama esindaja, helilooja Mart Saare sünnist. M. Saar oli esimene helilooja, kes suutis oma loomingus tabada eesti rahvaviiside kordumatut omapära ja ilu, suutis tabada rahva hingelaadi, selle olemust. Oma loominguga on M. Saar tagasi andnud aastasadade vältel loodud rikkaliku muusikapärandi […]
“Hamlyni lemmikloomade hooldamise entsüklopeedia”
Praktiline käsiraamat lemmikloomade valimiseks ja hooldamiseks. Arutlused teemal, miks me peame lemmikloomi, on suhteliselt uus nähtus. See tõsiasi aga on väljaspool kahtlust, et inimesed, kes peavad ja armastavad lemmikloomi, kalduvad olema keskmisest tervemad, suudavad pärast haigusi kiiremini taastuda ja neil kippub eluiga olema keskmisest pikem. Meile meeldivad lemmikud erinevalt: koera truudus ja selts, linnu rääkimisoskus, […]
“Lained”
Virginia Woolf (1882-1941) lõpetas tema kõige eksperimentaalsemaks romaaniks nimetatud “Lained” 7. veebruaril 1931. aastal. Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.” “Laineid” hakkas Woolf kirjutama 1930. aastal, seega kandis kirjanik “Lainete” algideed endas umbes kolm aastat. Vahepeal […]
“Etnilisuse kaitseks”
Antonio D´Alfonso 6. augustil 1953 Montrealis itaalia väljarändajate peres sündinud Antonio D´Alfonso kujutab endast tänapäeva kanada kirjanduse omaette imeteldavat nähtust. Mitmeandelisena ja -keelsena ei ole ta prantsuse ja inglise keeles mitte ainult avaldanud ligi paarkümmend raamatut kõigis mõeldavais kirjandusliikides – luulet, romaane, näidendeid, esseid -, vaid on lisaks teinud täispikki ja lühemaid mängufilme, tõlkeid ning […]
“Kodusadama tuled”
Romaan “Laevapoiss mängib viiulit Siim Kallismaa elu algas suvepäevaga, mil maailm oli täis päikest ja tuult. Enne seda päeva oli tal küll juba üheksa aastat elatud ning needki polnud vaiksed oma sündmuste poolest. Sest nende aastate kestel oli ta kaotanud oma isa, kes ühel sügisel lihtsalt jäi merelt koju tulemata, jättes tallu suure tühjuse ja […]
“Natsionalism – moodas rahvuste maailma religioon”
Rahvus on loomulik, igapäevane ja kõikehõlmav osa meie elust, kõik kuuluvad mingi rahva hulka, igaühel on kodumaa, millega ollakse seotud… Milline näib seesugune rahvuste maailm aga inimesele, kes enda sõnutsi on kosmopoliit, eelistab globaalset ja üldinimlikku ning üritab võimalikult palju seotust rahvusliku päritoluga vältida? Tema seisukohad võivad olla harjumatud, šokeerivad, nendega ei pruugi nõustuda, kuid […]
“Baasidelepingust anneksioonini. Dokumente ja materjale”
Käesolev dokumentide ja materjalide kogumik on järjeks 1989. aastal ilmunud kogumikule “Molotovi-Ribbentropi paktist baasidelepinguni”, milles publitseeritud materjal kajastab Eesti rahvusvahelist olukorda ja välispoliitikat 1939. aasta kevadest kuni mittekallaletungipakti sõlmimiseni NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vahel. Käesolevate kaante vahele koondatud dokumendid ja muu materjal valgustavad järgnevat sündmustikku, alates Nõukogude-Eesti sõjaväelistest läbirääkimistest ja Punaarmee vägede sabumisest baasidesse […]
“Martin Taras”
Käesolev töö on mõeldud just sellisena, nagu alapealkirjas öeldud, biograafilise vestena, sest autori sulele tundub see olevat kõige sobivam. Eesti NSV rahvakunstniku Martin Tarase elukäigust ja tema tegevusest eesti ooperis on siin tõepoolest ainult vesteldud, püüdes muidugi ka ooperikunsti spetsiifikat arvestada. Suurem osa Tarase lavaloomingust kulges autori silme all, tema elukäigust enne teatrisse tulekut on […]
“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”
… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid […]
“Rasvarull. Kaks sõpra”
Prantsuse kirjanduse klassiku kaks tuntumat novelli, mille tegevusajaks on Saksa-Prantsuse sõda. Rasvarull on kergete elukommetega neiu, kaks sõpra – pühapäevakalastajad. Kõik kolm ilmutavad vankumatut patriotismi mõneti ebatavalistes olukordades. Sari: Klassikalised lood (taskuformaat)
“Nali”
Oma 1965.a lõpetatud romaanis “Nali” kujutab M. Kundera elu ja inimesi, kellega saatus on kurja nalja teinud. Kuid ka romaani peategelasel on hukatuslik kalduvus rumalateks naljadeks. See on üheks ajendiks, miks ta ülikoolist välja heidetakse, see vajutab ka pitseri tema suhtele õrnema sooga, kes on hõivanud tema mõttemaailmas üsnagi soliidse koha. Huvitavas mina-vormis esinevate tegelaste […]
“XII taliolümpiamängud Innsbruck 1976”
Olümpiaraamat on valmis. On jäänud kirjutada veel viimane lehekülg, saatesõna – ja ongi meie kord lehvitada teile ning soovida head olümpiareisi. Nii nagu ühel külmal jaanuariõhtul lehvitati Balti jaamas meile. Uudishimu ja ootusärevusega alustasime sõitu Austria Alpide südamesse. Siis ei olnud teada veel ühtki olümpiavõitjat, ühtki viimaseks jääjat. Kõik lootsid oma õnnetähele. Lootsime parimat meiegi, […]
“Charlotte Gray”
Sebastian Faulksi peetakse üheks peenetundelisemaks ja paremaks sõjaromaanide autoriks tänapäeva inglise kirjanduses. Ka käesolev raamat on ühtaegu liigutav armastuslugu, realistlik okupeeritud Prantsusmaa kirjeldus ja kujunemisromaan. Tegevus toimub 1942. aastal, kui 25-aastane Charlotte Gray sõidab Edinburghist Londonisse, et anda oma panus võidu heaks. Londonis armub ta ühel peol kohatud lendurisse, kes jääb peagi Prantsusmaa lennul kadunuks. […]
“Stravaganza. City of Masks”
Part one of the acclaimed “Stravaganza series”. “The story is strong and involving, with plenty of intrigue and adventure in this fascinating alternate Venice.” – Locus Hoffmann has created a viable alternative world with a Venice that is not quite Venice but that still retains all the romance associated with exquisite masquerades and court politics […]
“Wellesto”
Sisukord: Sirje Kiin – Avasõna; Doris Kareva – Manifest; Mati Hint – Manifest; Hasso Krull – Luulet; Louis Hjelmslevile – Sümbolist; Ülo Mattheus – Öö valvur; Indrek Hirv – Luulet ja luuletõlkeid: Baudelaire, Rimbaud; Toomas Raudam – Kolm Tallinna muinasjuttu; Jaan Undusk – Luulet; Peeter Puide – Reis polaarjoone taha, tõlkinud Ülev Aaloe; Märt Väljataga […]
“Kindral Johan Laidoner – 115 aastat sünnist”
Selle raamatu ilmumisaastal möödub kindrlal Johan Laidoneri sünnist 115 aastat ja tema elutee tipphetkest – Eesti vägede juhatamisest Vabadussõjas – 80 aastat. Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis meie ajalukku jälje mitte üksnes sõjamehena, vaid ka rahuaegade poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Tulevane kindral ja riigimees kasvas ülesse maatöölise perekonnas, teenis üle […]
