“”Karuks istus vangitornis…” 1980 – aasta, mis raputas Eestit”
– 1980. aasta noorterahutused Tallinnas – Haridusminister Elsa Gretškina ja vene keele õpetamine. – Imre Arakase suur relvarööv ja põgenemine Toompea kohtusaalist. – Lennart Meri ja National Geographicu artikkel Eestist. – Kuidas kommunist Jüri Kukest sai nõukogude võimu vaenlane. – Olümpiamängude purjeregatt Pirital. – Rein Poopuu – Nõukogude Eesti allilma ristiisa ja KGB salajane abimees. […]
“”Noor-Eesti” kümme aastat”
Bernhard Linde (1886-1954) oli tõlkija ning kirjastaja, kes jäädvustas ennast ajalukku ka Gustav Suitsu abilisena “Noor-Eesti” asjade ajamisel. Linde mälestusteos “”Noor-Eesti” kümme aastat” annab lähedalseisja ülevaate meie XX sajandi alguse murrangulisest kultuuriliikumisest. Loomingu Raamatukogu 2005 / 1-2
“”Vallatute kurvide“ aegumatu sära”
„See, mida ma seal kõigepealt nägin, sööbis mällu alatiseks: laua peal oli kaks virna fotosid – üks kõrgem, teine madalam. Oli kaks meest, kes neid professionaalse kiirusega lappasid – režissöörid Juli Kun ja Kaljo Kiisk. Nii see siis käiski – see sobib, see ei sobi, see ei sobi, see? Kellegi saatus otsustati poole sekundiga ja […]
“1 (32) Rahvusarhiivi toimetised. Kroonikast epitaafini”
Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust Sisukord Katre Kaju / Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. Kuraditosin vaadet Kari Tarkiainen / Petrus Petrejus ja Liivimaa ajalugu Janet Laidla / “Auväärsetele, lugupeetavatele, kõrgesti õpetatud härradele…”: võimu ja ajalookirjutuse suhetest varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal Martin Klöker / Vastukarva silitades. “Poliitilised” eesmärgid 17. sajandi Vana-Liivimaa […]
“1. Eesti polgu komitee protokollid 1917-1918”
Allikapublikatsioon 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni järel hakati Vene armees looma valitavaid roodu-, polgu- ja armeede komiteesid. Mai alguses anti korraldus diviisi- ja korpuse komiteede loomiseks. Loodavate komiteede ülesandeks pidi olema sõjaväe ühtsuse tugevdamine, distsipliini ja korra tagamine väeosades, majandustegevuse kontrollimine, sõdurite omavaheliste arusaamatuste lahendamine ja teised sarnased ülesanded. Enamikes Vene armee väeosades aga kujunesid nendest komiteedest […]
“100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018”
Ühe mereriigi saatus on vältimatult seotud tema laevadega. Need viisid ära ja tõid tagasi, päästsid ja pagesid, märkisid sõja puhkemist ja rahu algust, kehastasid õnne ja südamevalu – olid elulise tähtsusega nii riigile kui ka tema inimestele. Laevade tulekud ja minekud jäävad meelde, eriti just pöördelistel aegadel. Meil kõigil on laevadega mõni mälestus või lugu, […]
“100 sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri”
100 sammu tähistavad 100 märksõna, mis enim iseloomustavad perioodi 1870-1992. Need võivad olla nii hoonetüübid või lausa valdkonnad (raudteearhitektuur, vallamaja, maakoolimaja, individuaalelamu), konkreetsed hooned (Riigikogu hoone, tele- ja raadiomajad, Munamäe vaatetorn, vesilennukite angaarid jne), asustustüübid (mikrorajoon, maa-asula, alev, suvilakooperatiiv jne), arhitektid (Karl Burman, Edgar Velbri, Raine Karp, Toomas Rein jne), ehitusmaterjalid (silikaat, raudbetoon, suurplokk jne), […]
“101 Eesti ajaloo sündmust”
Sellesse raamatusse on koondatud sündmused, milleta Eesti ajalugu oleks võinud kulgeda suuremal või vähemal määral teist rada pidi, kui see tegelikult läks. Siit leiab kohalikud tähtsündmused nii kultuuri kui ka poliitika vallas nagu näiteks Kreutzwaldi “Kalevipoja” ilmumine või Tartu rahu. Lisaks sündmused, mis ei kajanud vastu mitte ainult Eestis, vaid ka tunduvalt kaugemal, nagu näiteks […]
“101 Eesti arheoloogilist leidu”
Siia raamatusse on koondatud Eesti 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgas moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid, kuidas jõutakse vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondade ja inimeste kohta. Arheoloogia, nagu […]
“101 Eesti kullassepateost”
Eesti muuseumides, kirikutes ja kodudes on tallel imekauneid vanu kuld- ja hõbeesemeid. Nende hulgast sadakonda välja valida oli erakordselt raske. Raamatus on peamiselt tutvustatud vanemat kiriku- ja lauahõbedat ning gildide ja tsunftide aardeid, mis esindavad Euroopa suuri kunstistiile alates gootikast kuni klassitsismini ja mis sündisid kullasseppade käsitöö tulemusena. Neile lisandub näiteid ka kunstilises mõttes huvitavamatest […]
“101 Eesti laeva”
Eesti laevaehitus on ilmselt sama vana kui ülemeremail Skandinaavias, seega üle tuhande aasta. Sealtmaalt algab ka käesoleva raamatu jutustus eesti meeste laevadest. Esialgu olid merel seilavate kauba- ning sõja- ja röövilaevade tüübierinevused üsna väikesed, sajandite jooksul aga eriotstarbeliste laevade arv suurenes. Veelgi enam suurenes laevade kasutuselevõttu 19. sajandil ja sisepõlemismootorite võidukäiku 20. sajandil. Selles raamatus […]
“101 Eesti pühakoda”
Selle raamatu kirjutamisel läks mõte ikka ja jälle minu õpetajale Villem Raamile. Kahtlemata oli ta üks suurimaid meie arhitektuuripärandi uurijaid. Samal ajal oli Raam suurepärane oraator. Aga paljudele ja ka mulle meenub ennekõike see, kuivõrd kütkestavalt suutis ta kuulajatele lahti rääkida mõnda vana kirikut. Kui Eestimaa ajalookäik olnuks pisutki õiglasem, siis oleks meil arvatavasti ka […]
“101 Eesti teatrisündmust”
Iga huviline on ehk mõttes mänginud “Eesti teatrisündmuste” mängu, koostades näiteks nimekirja oma elu või teatriaasta teatrisündmustest. Käesolev teos on ühe sellise mängu vili. Nimetan raamatu kirjutamist mänguks, sest see on subjektiivne, autorikeskne nägemus teatrist. Vaatamata sellele ei ole ma mänginud süüdimatult, vaid seadnud endale kindlad reeglid ja põhimõtted. Teatrisündmusena tulevad siin jutuks unustamatud lavastused, […]
“101 Eesti toitu ja toiduainet”
Raamat toob huvilisteni põnevat lugemist saja ühe Eesti toidulauda enim mõjutanud toiduaine ja toidu kohta. Eesti toiduna ei käsitleta seejuures ainult traditsioonilist talurahvakööki või rahvusroogi, vaid ette on võetud siinne toidukultuur kogu selle ajalises, ruumilises ja kultuurilises mitmekesisuses. Eesti toidu näo on kujundanud looduskeskkond ja kliima, samuti rahva peamised tegevusalad – põllundus ja karjakasvatus. Läbi […]
“101 Eesti vana aja asja”
Olen töötanud muuseumis kauem kui veerand sajandit. Nende aastate jooksul on mul olnud võimalus kolada mööda erinevaid pööninguid ja aidaaluseid, vaadata kummutisahtlitesse ja kirstudesse. Avastamis- ja leidmisrõõm on olnud suured. Inimestega juttu rääkides olen saanud teada asjade lugusid. Olen täiesti nõus ERMi vanavarakorjaja Henrik Visnapuuga, kes on kirjutanud: Selle kasu vastu, mis sai Eesti Rahva […]
“16 kevadpäeva”
Pronkssõduri teisaldamise kronoloogia Et mõista, miks Andrus Ansipi juhitav valitsus langetas otsuse matta ümber Tõnismäele maetud punasõdurid ja teisaldada pronksmonument, tuleb heita pilk ajalukku. Eesti Vabariigi saatuse otsustasid NSV Liit ja Saksamaa, sõlmides 23. augustil 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti. Selle salaprotokolli alusel jäi Eesti NSV Liidu alla. 28. septembril 1939 oli Eesti valitsus sunnitud jõuga […]
“17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule”
Käesolev kogumik sisaldab kõik praegusel ajal teada olevad eestikeelsed juhuluuletused XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest. Et varasemad tekstide väljaanded, s. o. A. Saareste ja A. R. Cederbergi Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi (1927-31) – mis pakub küll hoopis laiema valiku ja peab silmas eeskätt keeleteaduslikke huve -, samuti G. Suitsu ja M. Lepiku Eesti […]
“1812. aasta Eestis ja Lätis”
1812. aasta sõjast on möödunud 178 aastat. Ilmunud on määratu hulk uurimusi, raamatuid, artikleid jms. selle sündmuse kõikvõimalike aspektide kohta. Läbi aegade on 1812. aasta inspireerinud ajaloolasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid. 1812. aasta sõda sissetungija vastu ja sellele järgnenud Napoleoni-vastased välismaa sõjakäigud põhjustasid üldse murrangu Vene ühiskonna mõttemaailmas. A. Herzen kirjutas, et “1812. aastast algab meie […]
“1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Sotsialistid ja terroristid. Mälestused. 3 raamatut”
1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos, andes võimsa tõuke ühiskonna uuenemisele ja valmistades ette teed Eesti riiklikule iseseisvusele. Esimest korda haaras võitlus vabaduse eest suuri inimhulki linnas ja maal. Tsaarivalitsus surus rahvaliikumise maha massiivse sõjalis-politseilise terroriga, karistussalkade ja sõjakohtute käe läbi hukkus sadu inimesi. Raamat “Massiliikumine ja vägivald maal” See raamat räägib 1905. […]
“1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis”
Mihkel Aitsam (1877-1953) oli koduloouurija ja ajaloolane, ajakirjanik ja prosaist, kirjutanud ka näidendeid. Sündinud Läänemaal Vigala valla Sääla küla Aitsamaa talurentniku peres. Pärast Velise kihelkonnakooli lõpetamist täiendas õpihimuline noormees end iseõppimise teel. Juba kooliõpilasena saatis “Olevikku” lühemaid kirjutisi koduvallast, aastatel 1894-1903 kogus Vigalast Jakob Hurdale rahvaluulet. Aastast 1900 sai temast ajalehtede “Valgus”, “Teataja” ja “Uudised” […]
